2-11-5334/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-11-5334

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

TAGASELJAOTSUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Lea Aavastik

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. juuni 2011, Tartu Kohtumaja

Tsiviilasi

BIGBANK AS hagi Fred Annuk vastu 6 219.58 euro

ja lisanduva viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

3 200.85 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja BIGBANK AS, rk 10183757, Rüütli 23, 51006

Tartu

hageja esindaja Artur Maljukov, Balti Võlgade

Sissenõudmise Keskus OÜ, Rüütli 23, 51006 Tartu,

kohus@sissenoudekeskus.ee

kostja Fred Annuk,

Menetlus kirjalik

RESOLUTSIOON

Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

Välja mõista Fred Annukilt AS-i BIGBANK kasuks põhivõlg 3 092.20 eurot, intress

445.33 eurot, võla sissenõudmisega seotud kulutuste hüvitis 124.87 eurot, viivis

2 448.53 eurot ja lepingu sõlmimise tasu 10.61 eurot, kokku 6 121 (kuus tuhat ükssada

kakskümmend üks) eurot 54 senti.

Jätta rahuldamata AS BIGBANK nõue käsitlustasu 98.04 euro väljamõistmiseks.

Välja mõista Fred Annukilt AS-i BIGBANK kasuks viivis arvestusega 28,76 % aastas

lepingu nr 0715009/96tt tagastamata krediidisummalt 2900.47 eurot alates 08.02.2011

kuni krediidisumma täieliku tasumiseni.

Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

AS-i BIGBANK menetluskulud jätta Fred Annuk kanda.

Välja mõista Fred Annukilt AS-i BIGBANK kasuks 588 (viissada kaheksakümmend

kaheksa) eurot 24 senti menetluskulude katteks.

Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis

oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada

sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud

kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud

seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva

jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku

teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul.

Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus

rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli

mõjuv põhjus või mitte. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks

vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Ringkonnakohus menetleb hageja apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuse

tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt

mõjutada lahendit.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa.

Teatud järeldusi peab kohus vajalikuks siiski põhjendada.

Kohus ei pea võimalikuks kostjalt käsitlustasu summas 98.04 euro väljamõistmist.

Laenulepingu üldtingimuste punktist 8.4 nähtub, et käsitlustasu kujutab endast sanktsiooni

lepingu täitmisega viivitamise korral. Käsitlustasu eesmärgiks on lepingu rikkumisega

hagejale tekitatud kulude hüvitamine, kusjuures lisaks käsitlustasule on laenuandjal õigus

nõuda kogu tekitatud kahju hüvitamist. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-120-08 märkinud,

et VÕS § 415 lg 1 reguleerib ammendavalt tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise

tagajärgi. VÕS § 415 lg 1 näeb ette võimaluse nõuda viivist ja kahju hüvitamist. Nimetatud

lõige ei näe ette võimalust nõuda tarbijakrediidilepingu korral täitmisega viivitamisel

leppetrahvi. Kolleegium on lisaks seisukohal, et kui tegemist ei ole tarbijakrediidilepinguga,

võib tüüptingimustes sisalduv leppetrahvi kokkulepe olla ebamõistlikult kahjustav VÕS 42

lg 3 p 5 ja § 44 järgi. Samuti on võimalik olukord, kus tarbija sõlmib krediidilepingu, kuid

tegemist ei ole tarbijakrediidiga VÕS § 402 jj mõttes, sest seaduses tarbijakrediidilepingut

iseloomustavad eeldused on täitmata. Sellisel juhtumil võib leppetrahvi kokkulepe

tüüptingimusena olla tarbijat ebamõistlikult kahjustav VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi.

Tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tsiviilasja lahendamisel kohustus

kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. VÕS

§ 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi,

lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt

ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja

kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei

vasta headele kommetele. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on

tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine

lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale

ebamõistlikult

suurt

leppetrahvi,

ebamõistlikult

suurt

kindlaksmääratud

suuruses

kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada

tegeliku kahju suurust.

Kohus on seisukohal, et käsitlustasu nõue jääb rahuldamata VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 42 lg

3 p 5 koosmõjus: tarbijalt ei või lepingu rikkumisel nõuda muid kohustuse täitmise tagamise

vahendeid, kui viivis ja viivist ületava kahju hüvitamine. Käsitlustasu kokkulepe on

tüüptingimusena ebamõistlikult kahjustav VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 44 järgi ning seetõttu

tühine.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus rahuldab

hagi olulises osas, mistõttu jätab kohus menetluskulud kostja kanda terves ulatuses.

TsMS § 1741 lg 3 järgi kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja

hüvitatavad menetluskulud. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks

hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 543.24 eurot ja hageja esindaja õigusabi kulu 95.87

eurot.

Hageja poolt tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest, mistõttu mõistab kohus

kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu 543.24 eurot. Kohus leiab, et hageja lepingulise

esindaja kulu on põhjendatud osaliselt. Arvestades asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keerukas

ning hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud vaid hagiavalduse

koostamisega ja selle kohtusse esitamisega, peab kohus mõistlikuks ja põhjendatud õigusabi

kulu suuruseks 45 eurot.

Seega kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulude katteks 588.24 eurot.

Kohtunik