2-11-6329/26 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

21. juuni 2011.a Jõhvis Tsiviilasja number 2-10-56596 Kohtunik Evi Kool Tsiviilasi Tudulinna Vallavalitsuse avaldus

K. R.`ilt vanemahooldusõiguste täielikult äravõtmiseks alaealise lapse R.- M. R.i suhtes ja alaealisele lapsele eestkoste määramiseks. Menetlustoiming Vanema hooldusõiguse määramine lapse suhtes / eestkoste määramine Kohtuistungi toimumise aeg

15. märts 2011.a Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja: Tudulinna Vallavalitsus (RK 75004205)

Avaldaja esindaja: H. Š. (volikirja alusel) Puudutatud isik: L. R. (IK xxx elukoht; xxx) Puudutatud isik :R.- M. R. ( IKxxx) Alaealisele määratud esindaja: vandeadvokaat Anti Aasmaa ( e-post: advokaadibyroo@gmail.com ) Puudutatud isik : K. R. ( IK xxx, elukoht; xxx, e-post: xxx )

RESOLUTSIOON

1. Tudulinna Vallavalitsuse avaldus rahuldada.

2. Võtta täielikult ära vara -ja isikuhooldusõigus K. R.`ilt alaealise lapse R.- M. R. (isikukood xxx) suhtes.

3. Seada eestkoste alaealise R.- M. R. (IK xxx) üle ning määrata tema eestkostjaks L.

R. (IK xxx) kuni R.- M. R.`i täiealiseks saamiseni.

4. Eestkostja on kohustatud hoolitsema eestkostetava ja tema ülalpidamise eest ja lähtuma oma tegevuses eestkostetava huvides. Eestkostjale kuulub R.- M. R.`i

2 isikuhoolduskui ka varahooldusõigus.

5. Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja, kelle õigus ja kohustus on eestkostetava varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitsmine oma ülesannete piirides.

6. Eestkostja on kohustatud eestkostetava vara valitsemise ja muude ülesannete täitmise kohta esitama Viru Maakohtule kirjaliku aruande kord aastas. Esimese aruande esitamise aeg on 30.08.2012. a.

7. Käesolev määrus tehakse avalikult teatavaks juunil 2011.a. kell 16.00 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantselei kaudu.

8. Toimetada kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS § 313 ettenähtud korras (tähitud kirjaga, väljastusteatega) ning kui see ei anna tulemusi, siis toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS § 315 ettenähtud korras.

TsMS § 478 4 lg 4 kohaselt, määrus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib määrata, et määrus kuulub osaliselt või täielikult täitmisele alates hilisemast asjast, kuid mitte hiljem kui alates jõustumisest, kui seadusest ei tulene teisiti. Tehingu tegemiseks nõusoleku või heakskiidu andnud või isiku tahteavalduse asendanud määrus kuulub täitmisele alates jõustumisest. TsMS § 532 lg 1 kohaselt, kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates.

TsMS § 532 lg 3 kohaselt, määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemist eestkostjale.

ASJAOLUD JA ASJA EDASINE KÄIK

1.Tudulinna Vallavalitsus esitas 15.02.2011.a. avalduse K. R.`ilt isikuhoolduseõiguse äravõtmiseks lapse R.- M. R.`i suhtes ja alaealisele lapsele R.- M. R.i`le eestkoste määramiseks. Avalduse kohaselt, elab R.- M. R. juba üle kolme aasta oma tädi L. R.`i perekonnas kus ta on hästi kohanenud. Lapse ema K. R. ei ole lapse vastu huvi selle kolme aasta jooksul tundnud. L.

R. ei tea kus ta õde K. R. elab, kuna pole temaga kontakti saanud. R.- M. R.`i üle oli seatud Pärnu Maakohtu määrusega 20.02.2008 eestkoste kolmeks aastaks kuni 20.02.2011.a. ( 2-07- 50642). Tudulinna Vallavalitsus on arvamusel, et L. R. ja tema abikaasa T. R. on R.- M. R.`ile väga head vanemad ja toetab L. R.i määramist alaealisele R.- M. R.`ile eestkostjaks.

2.Viru Maakohtu 20.02.2011 kohtumäärusega määrati alaealisele R.- M. R.ile esindaja riigi arvel ilma õigusabi tasu ja kulude hüvitamise kohustuseta. R.- M. R.`i esindas menetluses vandeadvokaat Anti Aasmaa.

3.Avaldaja esitas kohtule 28.02.2011 avalduse esialgse õiguskaitse rakendamiseks ja ajutise eestkoste määramiseks kuni menetlustoimingute lõpetamiseni. Avalduse kohaselt palub avaldaja määrata ajutiselt R. – M. R.ile eestkostjaks tema tädi L. R. kuna eestkoste lõppes 20.02.2011.a. seega on alaealine laps jäänud vanemliku hoolitsuseta ja kaitseta.

3

4. 01.03.2011 kohtumäärusega rahuldati avaldaja taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ja ajutise eestkostja määramiseks. R.- M. R.`ile seati ajutine eestkoste kuni käesolevas asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni, kuid mitte kauemaks kui kuueks kuuks.

KOHTUISTUNG

5. 15.03.2011 kohtuistungile puudutatud isik K. R. ei ilmunud, kohtule ei ole mitteilmumise põhjus teada. K. R.`ile on kohtukutse isiklikult kätte toimetatud, mida K. R. kinnitab e-maili teel. ( tl 68). Avaldaja palus istung läbi viia ilma K. R.i osavõtuta, avaldaja jääb avalduse juurde ja palub avaldus rahuldada. L. R. selgitas kohtule, et eestkoste sai määratud sellepärast kolmeks aastaks, kuna ta lootis, et lapse ema võtab ühendust ja tunneb lapse vastu huvi. K. R. jättis lapse maha siis kui laps oli 2 aastane. K. R. palus, et tema õde hoiaks last, kuni lapse lasteaeda paigutamisele, kuna ta asus ise tööle. Edasi K. R. oma lapse vastu enam huvi ei tundnud ja L. R. pöördus valla poole probleemiga, kes last hooldab. Vald proovis K. R.i kätte saada, aga tulutult. Miks K. R. last kasvatada ei taha, ei ole teada. R.- M. R. kutsub L. R.i juba emaks, ta ei tea et tema ema on mujal. Isegi sugulastega kohtumisel, kus lapse ema osales, ei teinud ta lapsest välja.

L. R.`il puuduvad vastuväited eestkostjaks määramise suhtes. L. R. soovib tuleviks R.- M. R.i lapsendada.

Alaealise esindaja vandeadvokaat Anti Aasmaa selgitas kohtule, et arvestades lapse vanust ei kuulanud esindaja last ära. Vandeadvokaat taotles kohtul K. R.i ärakuulamist. Kohus rahuldas vandeadvokaadi taotluse.

6. K. R. kohtusse ei ilmunud ja esitas kohtule e-maili teel kirjaliku nõusoleku, et tema õde L. R. kasvatab tema last R. -M. R.i. Põhjuseks tõi K. R. asjaolu, et kuna ta käib koolis ja puudub töökoht ja ta ei oma kindlat sissetulekut, ei ole tal võimalik last kasvatada ja Eestisse istungile ega ärakuulamisele tulla. Kohus vastavalt menetlusosaliste taotlusele peale K. R.ilt saadud vastust jätkas menetlust kirjalikult.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

7. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Isikuja varahooldusõiguse äravõtmise nõue.

01.07.2010 jõustunud perekonnaseadus (PkS) defineerib vanema hooldusõiguse mõiste (vanema kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest). Hooldusõigus hõlmab nii õigust hoolitseda lapse isiku kui ka tema vara eest (isikuja varahooldus). (PkS § 116 lg 2)

Hooldusõiguse üldpõhimõtted näevad ette vastutustundliku ja lapse arengutaset arvessevõtva kasvatuse. Hooldusõiguse kuuluvust reguleerivad sätted lähtuvad vanema õiguste ja kohustuste tasakaalustatuse põhimõttest, mis tähendab, et hooldusõigus peaks kuuluma vanemale niivõrd, kuivõrd see vanem tegelikult lapse kasvatamises osaleb.

Avaldusest ja sellele lisatud tõenditest nähtub, et K. R. lapse kasvatamisega toime ei tule, ei osale lapse kasvatamises ja tema eest hoolitsemises ning ei soovigi seda ka edaspidi teha. Alates lapse andmisest oma õe L. R.`ile ja andmisest ajutise eestkostja eestkostele ei ole lapse ema avaldanud soovi lapsega kohtuda ja lapse vastu huvi tundnud ei ole.

4

8.PkS § 134 lg 1 ja 3 ning § 135 sätestatust tulenevalt kui lapse kehalist, vaimset või hingelist heaolu või vara ohustab vanema hooldusõiguse kuritarvitamine, lapse hooletussejätmine, vanemate suutmatus täita oma kohustusi või kui vanemad ei soovi või ei ole võimelised ohtu ära hoidma, rakendab kohus ohu ärahoidmiseks vajalikke abinõusid, muu hulgas võib kohus hooldusõiguse ära võtta (nii varakui isikuhooldusõiguse).

Avaldaja ja alaealise esindaja paluvad lapse vanemalt täielikku hooldusõiguse äravõtmist (nii varakui ka isikuhooldusõigust) ning määrata lapse eestkostjaks tema tädi L. R..

Kohus on seisukohal, et kohtule esitatud tõenditega on tuvastamist leidnud et K. R. alaealise R.- M. R.i vanemana on oma hooldusõigust R.- M. R.i suhtes kuritarvitanud, ta on jätnud lapse hooletusse ja ei ole suuteline ega soovi vanemana täita oma kohustusi lapse kasvatamisel ja hooldamisel.

9.PkS § 135 lg.2 kohaselt isikuhooldusõiguse võib kohus vanemalt ära võtta üksnes juhul, kui teised abinõud ei ole tulemusi andnud või kui on põhjust eeldada, et nende rakendamisest ei piisa ohu ärahoidmiseks.

Avaldaja ja eestkosteasutus jäid seisukohale, et alaealise lapse vanemalt tuleb hooldusõigus täielikult ära võtta. Lapse ema ei soovi lapsega suhelda, seda juba pikema aja vältel, lapse kasvatamisest osa ei võta, ei tunne huvi lapse käekäigu vastu alates ajast, kui laps oli 2 aastane ja soovib lapsest loobuda. Juba 2006 aastal oli K. R. jätnud oma lapse hoolitsuseta, laps oli tihti järelvalveta või jäetud mitmeks päevaks tuttavate hoolde. Oma suhtumist lapsesse ja lapse hooldamisse ei muutnud K. R. vaatamata Lihula Vallavalitsuse nõustamisele ja õpetamisele, mistõttu läbirääkimiste tulemusena anti laps K. R.i õe L. R.i hoolde ja määrati L. R. eestkostjaks 3 aastaks lootuses, et selle ajaga ehk ema hakkab oma lapsega tegelema ja tema eest hoolitsema, kuid ema oma lapse eest ei ole hoolitsenud ja ei ole tundnud kordagi huvi, kuidas laps elab. Arvestades eeltoodut, on kohus seisukohal, et avaldus tuleb rahuldada ja K. R.`ilt tuleb ära võtta vanema täielik hooldusõigus, so nii isikukui ka varahooldusõigus R.- M. R.i suhtes.

Eestkostja määramise nõue

10 Lapsesse puutuvas vaidluses järgib kohus esmajoones lapse huve (PkS 123).

PkS § 171 lg.1 ja 2 kohaselt kui esindusõigus ei ole alaealise lapse kummalgi vanemal või kui lapse päritolu ei ole võimalik kindlaks teha, määratakse talle eestkostja. Perekonnaseisuasutuse või muu valitsusasutuse või vallavõi linnavalitsuse ametnik, politseinik, raviasutuse või hoolekandeasutuse juht, kohtunik, prokurör, notar, ja kohtutäitur, kellel on andmeid eestkostet vajava lapse kohta, on kohustatud sellest teatama vallavõi linnavalitsusele ja kohtule eestkostet vajava isiku hariliku viibimiskoha järgi. Sama kohustus on ka eestkostet vajava lapse sugulastel.

PkS § 173 lg.1 kohaselt eestkoste seadmise otsustab kohus omal algatusel või vallavõi linnavalitsuse või huvitatud isiku avalduse alusel.

Antud juhul on eestkoste seadmise avalduse esitanud vallavalitsus.

Käesoleva lahendi p-s 8 on kohus tuvastanud, et lapse vanemalt tuleb hooldusõigus alaealise R.- M. R.i osas täielikult ära võtta. Seega jääb vanem K. R. ilma lapse esindusõigusest. R.-

M. R. on sündinud vallaslapsena ( tl 12).

5 Kohus on seisukohal, et suhetes vanematega tähendab lapse parim huvi lapse õigust kasvada üles keskkonnas, mis tagab talle kindlustunde, stabiilsuse ja hoolitsuse nii tervisliku seisundi kui üldise heaolu eest.

Menetlusosaliste seletustest ning tsiviilasja materjalidest nähtub, et K. R. lapse eest hoolitsemise ega kasvatamisega ei tegele ega ole selleks ka suuteline. Lase ema ei ole võimeline (ega sisuliselt ei soovigi) tagama turvalist keskkonda ja arengut oma alaealisele lapsele. Ta on jätnud põhjuseta täitmata enda kui lapsevanema kohustused lapse eest hoolitsemisel.

L. R.`i puhul on täidetud PkS § 174 sätestatud eestkostjale esitatavad nõuded. L. R. sobib eestkostjaks oma isikuomadustelt, varalisest seisundist lähtuvalt ja võimetelt eestkostja kohustusi täita. L. R. on andnud nii kirjaliku kui suulise nõusoleku olla oma õe pojale eestkostjaks.

PkS § 172 kohaselt kuulub eestkostjale nii lapse isikuhoolduskui ka varahooldusõigus.

Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja. Tal on õigus ja kohustus hoolitseda eestkostetava R.- M. R.i ja tema vara eest oma ülesannete piirides.

Eestkostja esindusõigus on välistatud PkS § 180 sätestatud juhtumitel.

Evi Kool Kohtunik