2-10-36571/12 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedVälja mõista Andrei Ivanov`ilt BIGBANK AS kasuks 04.02.2007 sõlmitud krediidilepingu tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata
Legislator headnote
AI generated2-10-36571/12 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Kaja võib esitada sõltumata
Full text
Tsiviilasi nr 2-10-36571
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva
Otsuse tegemise aeg ja koht
22. juuni
2011,
Tartu
kohtumaja,
tagaseljaotsus
kirjalikus
menetluses
Tsiviilasja number
2-10-36571
Tsiviilasi
BIGBANK AS hagi Andrei Ivanov vastu 402,64 euro (6 300
krooni) väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
210.19 eurot (3 300 krooni)
Menetlusosalised ja nende
esindajad
-
hageja BIGBANK AS (registrikood 10183757; asukoht
Rüütli 23, 51006 Tartu, esindaja Artur Maljukov (e-post
kohus@sissenoudekeskus.ee);
-
kostja Andrei Ivanov (isikukood 37208092244; tegelik
elukoht teadmata, menetlusdokumendid avalikult kätte
toimetatud Ametlikes Teadaannetes).
RESOLUTSIOON
1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
2. Välja mõista Andrei Ivanov`ilt BIGBANK AS kasuks 04.02.2007 sõlmitud krediidilepingu
nr 0705244/96sm alusel tekkinud võlgnevus 402,64 eurot (6 300 krooni), millest 191,73
eurot (3 000 krooni) on tagastamata krediidisumma, 191,73 eurot (3 000 krooni) käsitlustasu,
19,17 eurot (300 krooni) võla sissenõudmisega seotud kulu.
3. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
Jätta menetluskulud Andrei Ivanov`i kanda.
Välja mõista Andrei Ivanov`ilt BIGBANK AS kasuks menetluskulud 117.92 eurot (1845
krooni).
Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lõigetes 1-3 sätestatud korras, välja
arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (TsMS § 1741
lõige 4).
Otsuse kättetoimetamine
Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.
Kaja esitamine
Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli
tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata
mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul
viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt
teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui
tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega,
võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul (TsMS § 415, § 416 lg 1,
§ 420 lg 1, § 442 lg 6). Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele
kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata
jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule
poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 15,98 eurot (250 kr) ja mitte rohkem kui 6 391,16
eurot (100 000 kr) (TsMS § 142 lg 1, 2). Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise
lõpuleviimiseks
vajalik
koos
dokumentide
ja
nende
lisade
ärakirjadega
vastavalt
menetlusosaliste arvule (TsMS § 416 lg 2, § 340).
Apellatsioonkaebuse esitamine
Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus, võib esitada otsuse peale
apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest,
kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult
teatavakstegemisest (TsMS § 420 lg 1, § 630 lg 3, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib
asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse,
et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).
Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka
menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse
põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,
mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi
andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja
pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest
välja kirjeldava ja põhjendava osa.
Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 162 lõikest 1 ning § 173 lõigetest 1 ja 4.
TsMS § 1741 lõike 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja
hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.
Kohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse
esitamisel tasutud riigilõiv 66,79 eurot (1 045 krooni), menetlusdokumendi avaldamise eest
ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded tasutud riigilõiv 6,39 eurot (100 krooni) ja hageja
esindaja õigusabi kulu 95.87 eurot (1 500 krooni), kokku seega 169,05 eurot (2 645 krooni).
Hageja poolt tasutud riigilõivude suurused tulenevad riigilõivuseadusest, mistõttu tuleb kostjalt
menetluskuluna hageja kasuks välja mõista riigilõiv 73,18 eurot (1 145 krooni).
Tulenevalt TsMS § 175 lõikest 1 kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks
määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja
kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva
tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja
kulude taotletud suuruses kostjalt väljamõistmist. Antud hagi näol on tegemist n.n masshagiga,
mida kasutatakse korduvalt samalaadsete juhtumite korral ja mis on oma sisult ühetaolised.
Arvestades nõude suurust (hagihinda) ning asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keerukas ega mahukas
ja hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud vaid hagiavalduse koostamise ning
selle kohtusse esitamisega, peab kohus põhjendatud õigusabi kuluks 44.74 eurot (700 krooni).
Hageja menetluskuludeks kokku on käesolevas asjas seega 117,92 eurot (1 845 krooni).
TsMS § 177 lg 2 sätestab, et menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust
kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes
1 ettenähtud ulatuses. TsMS § 177 lg 2 alusel ja hageja taotlust arvestades tuleb kostjal tasuda
hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni
viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses.
Kohtunik