3-11-732/8 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-11-732 Otsuse kuupäev 22.06.2011 Kohtunik Mai Saunanen Kohtuasi Kairit Henno kaebus Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonna 31.01.2011.a. viivistasu otsuse nr TA-07 6862 tühistamiseks. Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates.

Asjaolud ja menetluse käik

Kairit Henno parkis 31.01.2011. a sõidukit Opel Combo registreerimisnumbriga 693 ATI Tartus tasulisel parkimisalal C-piirkonnas, Sadamaturu parklas. 31.01.2011 kell 15.36 vormistas AS Ühisteenused parkimiskontrolör Kairit Hennole viivistasu otsuse nr TA-076862 summas 30,68 eurot põhjusel, et parkimise algusaeg oli märkimata ning puudus parkimistasu maksmist tõendav dokument. Sõiduki parkimise eest ei olnud tasutud ka mobiiltelefoni vahendusel (mobiilne parkimine oli lõppenud kell 14:05) ( tl 21).

02.02.2011. a esitas Kairit Henno Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonnale vaide viivistasu otsuse nr TA-076862 tühistamiseks, mis jäeti 21.02.2011.a korraldusega nr 40 rahuldamata (tl 5-6).

22.03.2011.a. saabus Tartu Halduskohtusse Kairit Henno kaebus Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonna 31.01.2011.a. viivistasu otsuse nr TA-07 6862 tühistamiseks.

01.04.2011 võttis kohus kaebuse menetlusse ja tunnistas vastustajaks Tartu Linnavalitsuse. Vastustaja esitas vastuse kaebusele 21.04.2011. 25.04.2011 esitas kaebuse esitaja vastuväited vastustaja väidetele, 07.06.2011 esitas vastustaja täiendavad seisukohad.

Menetlusosalised on teatanud kohtule, et nõustuvad asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

2 Kaebuse taotlus ja põhjendused

Kaebaja taotleb Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonna 31.01.2011.a. viivistasu otsuse nr TA-07 6862 tühistamist.

Kaebaja märgib, et ta ei saa täita tingimust, millest teda ei ole teavitatud avaliku ruumi kaudu. Neljatunnisest parkimisaja piirangust ei olnud teavet parkla sissesõidu infotahvlil ega ka eparkimise korras, mis on Tartu linnavalitsuse kodulehel. Kui selline teave leidunuks näiteks Elisa kodulehel (kaebaja pole senimaani sealt sellist infot leida suutnud), siis kaebuse esitajalt kui kodanikult ei saa eeldada, et ta sirvib 24 tundi ööpäevas eri teenusepakkujate kodulehti (Elisa pole ju ainuke teenusepakkuja, kelle klient kaebaja on). Kodulehel olevat teavet saab muuta ju iga minut. Elisal on kaebuse esitaja kui kliendi kontaktandmed (aadress, telefon, e-post) ja kaebuse esitajat puudutavast olulisest teenuse tingimuse muudatusest oleks pidanud teavitama või teavitama avaliku ruumi kaudu (üleriigiline meedia).

Kaebuse esitaja auto parkimise lõpetas telefonioperaator ilma kaebuse esitaja tahteavalduseta. Kaebuse esitaja ei saanud parkimise alguse sõnumit saates kuidagi eeldada, et nelja tunni pärast saab ta telefonioperaatorilt talle olulisi rahalisi kohustusi tekitava hoiatussõnumi. Sõnum, et nelja tunni pärast lõpetab telefonioperaator tema auto parkimise, oleks pidanud saabuma kohe alguses. Kaebuse esitajalt ei saa eeldada, et ta jälgib oma telefoniekraani 24 tundi ööpäevas 7 päeva nädalas.

Kuna parkimine lõpetati kaebuse esitaja tahteavalduseta ja teda parkimise lisatingimustest avaliku ruumi kaudu teavitamata, siis ei ole kaebuse esitaja see, kellele viivistasu määrata. Kaebuse esitaja parkis korrektselt, laadis parkimiskontole vajaliku hulga raha ega lõpetanud ise parkimist enne kella 18.04.

Vastuseks vastustaja väidetele selgitab kaebuse esitaja, et pärast auto parkimist sai ta mobiilioperaatorilt järgmised sõnumid: [10:04:15.553 TRACE OUT | [55905525] [693ATI pargiti tsooni C alates 10:04 31.01.11. Tasu arvestus algab 10:04. Parkimise limiit 1.28 eur. Kontojääk 0.02 eur.] 10:04:16.553 TRACE OUT | [55905525] [693ATI parkimise arvestus tsoonis C lõpeb 10:08 31.01.11, jätkamiseks lisage palun kontole raha.]

Saadud sõnumitele reageerides lisas kaebuse esitaja parkimiskontole raha (mäletamist mööda 5 eur), operaator ei ole sõnumite väljavõttes seda raha lisamise juhtu millegipärast esitanud. Lisatud rahast oleks pidanud piisama tasulise parkimisaja lõpuni. Ühegi sõnumiga ei teavitatud teda sellest, et parkimine lõpetatakse tema tahte vastaselt hoolimata kontole laetud raha hulgast. Kaebuse esitaja oli veendunud, et kontol on nüüd piisavalt raha tema Tallinnast naasmiseni. Ajapiirangu sõnum või sõnum limiidi lõppemise kohta oleks pidanud tulema kohe, kui ta raha parkimiskontole laadis. Elisa on teda kui tarbijat eksitanud, kuna siis, kui ta hakkas kasutama mobiilse parkimise teenust, anti talle Elisa logoga kleeps, mis on ta auto aknaklaasil siiamaani. Sellel on kirjas, et 1912 – lisad kontole raha, 1902 - saadad sõnumi parkimise alustamiseks, 1903 - helistad parkimise lõpetamiseks. Neljatunnist parkimisaja piirangut ei ole kirjas.

Konkreetsel juhul kaebuse esitaja 1) lisas 5 eurot sihiga parkida kuni Tallinnast naasmiseni; 2) saatis parkimise alustamise sõnumi, 3) helistas parkimise lõpetamiseks pärast tasulise parkimisaja lõppu pärast kl 18. Täpselt nii, nagu on kirjas sellel kleepsul oleval juhendil.

Kodulehel olev teave võib muutuda iga minut, see ei saa olla isikule kohustuste tekkimise aluseks. Kaebuse esitaja elab maal ja linna sõiduks kulub umbes 20 minutit. Selle aja jooksul võib Elisa teoreetiliselt terve oma kodulehe muuta koos teenuste tingimustega, ilma et kaebuse

3 esitaja kliendina seda teaks. Teavitama peaks konkreetselt ja sidevahendite kaudu, mille andmed on Elisale kaebuse esitaja poolt antud. Sel juhul saaks trahvisüüdlaseks teha kogu kodanikkonna. Teoreetiliselt on ka võimalik, et Elisa eraettevõttena seab omal soovil parkimise ajalimiidiks näiteks 1 minuti. Sel juhul oleks kodanik sunnitud tunnis saatma 60 sõnumit ja kogu mobiilne parkimine kaotaks muu mõtte peale operaatori varustamise rahavooga. Konkreetses parklas ei olnud ka parkla omaniku (Tartu linnavalitsuse) paigaldatud tahvlit selle kohta, et parkimisaeg selles parklas on piiratud.

Kaebuse esitaja käitus kodanikuna vastutustundlikult ja loodushoidlikult, tuli maalt linna oma autoga, parkis auto bussijaama juurde ja kasutasin teise linna sõiduks ühistransporti ehk kaugliinibussi. Linn peaks sellist käitumist soosima, mitte trahvima.

Antud juhul on tegu kliendi puuduliku teavitamisega. Seetõttu leiab kaebuse esitaja, et viivistasu otsus on ülekohtune ja süüdi on pigem telefonioperaator, kes ei ole kaebuse esitajat kui klienti piisavalt hästi teavitanud, samuti linn, kes ei ole konkreetsesse parklasse paigaldanud tahvlit parkimisaja piirangu kohta. Kaebuse esitaja rõhutab, et tema ei lõpetanud ise parkimist ja tema parkimiskontol oli piisavalt raha kuni tasulise parkimisaja lõpuni.

Vastustaja vastuväited

Tartu Linnavalitsus palub jätta Kairit Henno poolt esitatud kaebuse rahuldamata.

2. veebruaril 2011. a esitas Kairit Henno Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonnale vaide viivistasu otsuse nr TA-076862 tühistamiseks, mis jäeti rahuldamata eelkõige järgmistel põhjendustel: 1) kontrolli teostamise ajal kell 15:36 ei olnud parkimise eest tasu makstud; 2) vaide menetlemisel kontrollitud mobiilse parkimise asjaoludest selgus, et mobiilne parkimine oli lõpetatud kell 14:04 automaatselt teenusepakkuja Elisa Eesti ASi poolt neljatunnise parkimisaja limiidi täitumisel; 3) mobiilse parkimise lõpetamisest oli Kairit Hennot sõnumi teel teavitatud kell 13:58; 4) linnamajanduse osakond leidis, et parkimise eest jäi tasumata Kairit Hennost sõltuvatel asjaoludel ning vaides toodud põhjendused ei saa olla aluseks viivistasu otsuse tühistamisele.

Kairit Henno leiab oma kaebuses Tartu halduskohtule, et Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonna viivistasu otsus nr TA-076862 tuleks tühistada, kuna: 1) mobiilse parkimise tingimustest ei olnud teavitatud avaliku ruumi kaudu (info puudus nii infotahvlil parklasse sissesõidul, Tartu Linnavalitsuse kodulehel, Elisa kodulehel); 2) parkimine oli lõpetatud ilma Kairit Henno tahteavalduseta; 3) nelja tunnisest parkimisaja piirangust oleks pidanud teavitatama kohe parkimise alguses.

Vastustaja märgib, et vaidlust ei ole asjaolus, et viivistasu otsuse koostamise ajal s.o kell 15:36 ei olnud sõiduki 693 ATI parkimise eest tasutud.

Liiklusseaduse § 501 kohaselt võib kohalik omavalitsus oma territooriumil kehtestada tasulise parkimise ala, mille piires parkimisel peab mootorsõiduki juht maksma parkimistasu. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt peab mootorsõiduki juht parkimistasu maksma enne või vahetult pärast parkimise alustamist.

Liiklusseaduse § 502 lg 1 p 2 sätestab, et parkimisjärelevalve ametiisik teeb viivistasu määramise otsuse, kui tasutud parkimisaega on ületatud.

4 Tartu Linnavolikogu 7. detsembri 2006. a määruse “Parkimistasu” (edaspidi Määrus Parkimistasu) § 5 lg 1 kohaselt toimub parkimistasu maksmine liiklusseaduse § 501 lg 4 sätestatud korras. Parkimistasu maksmist tõendab § 5 lg 1 p 4 kohaselt muuhulgas ka mobiiltelefoni vahendusel käivitatud parkimisaeg. Määruse Parkimistasu § 5 lg 7 esimese lause järgi tuleb mobiilside vahendusel parkimistasu maksmiseks parkimisaeg käivitada vastavat teenust pakkuva ettevõtja juhise järgi.

Vastustaja on seisukohal, et kaebus tuleb jätta rahuldamata, kuna viivistasu otsus vastab liiklusseaduses ja Määruses Parkimistasu toodud nõuetele ning on seega õiguspärane.

Halduslepingu alusel parkimise kontrolli teostanud ASi Ühisteenused poolt on Kairit Henno vaide lahendamiseks esitatud linnamajanduse osakonnale mobiilse parkimise väljavõte, millest nähtuvalt on 31. jaanuaril 2011. a pargitud sõidukit registreerimisnumbriga 693 ATI Tartu linnas C-piirkonnas ajavahemikus 10:04 kuni 14:05 ning ajavahemikus 16:22 kuni 18:00. AS Elisa Eesti poolt 14. aprillil 2011. a esitatud täiendustest nähtub, et 10:04 saatis Kairit Henno parkimise alustamise sõnumi, millele saabus koheselt vastussõnum, mis teavitas Kairit Hennot parkimise alustamise ajast, parkimise limiidist ja kontojäägist järgmiselt: “693ATI pargiti tsooni C alates 10:04 31.01.11. Tasu arvestus algab 10:04. Parkimise limiit 1.28 eur. Kontojääk 0.02 eur”. Kell 13.58, vahetult enne parkimise limiidi neljatunnist (1.28 eurot) täitumist, saatis teenuse pakkuja Kairit Hennole sõnumi järgmise sisuga: “693ATI parkimine tsoonis C lõpeb 14:05 31.01.11. Limiidi suurendamiseks saatke parkimise alustamise SMS numbrile 1902”

Kuna Kairit Henno parkimist ei pikendanud, lõpetas teenusepakkuja AS Elisa Eesti sõiduki 693 ATI parkimise kell 14:05 järgmiselt: “693ATI parkimine lõpetatud tsoonis C, limiit ületatud. Pargitud alates 10:04 31.01.11 kuni 14:05 31.01.11. Maksumus 1.28 eur. Kontojääk 3.74 eur.”

Vastuseks kaebusele märgib vastustaja, et tasulise parkimise teenuse eest tasumise mugavuse huvides saab Määruse Parkimistasu § 5 lg 1 punktide 1-4 kohaselt tõendada parkimistasu maksmist erinevatel viisidel, nt parkimispileti ostmise, parkimisloa soetamise või mobiiltelefoni vahendusel käivitatud parkimisaja kaudu.

Mobiilse parkimise võimalust kasutades tuleb silmas pidada, et tegemist on teenusega, mida ei paku Tartu linn vaid AS EMT, AS Elisa Eesti jm telefonisideoperaatorid. Määruse Parkimistasu § 5 lg 7 esimese lause järgi mobiilside vahendusel parkimistasu maksmiseks tuleb parkimisaeg käivitada vastavat teenust pakkuva ettevõtja juhise järgi.

Kairit Henno tugineb oma kaebuses asjaolule, et mobiilse parkimise lõpetamine kell 14:05 toimus tema tahte vastaselt. Vastustaja on seisukohal, et mobiilse parkimise lõpetamine toimus vastavalt teenuse kasutamistingimustele, teenuse lõpetamiseks ei olnud Kairit Henno tahteavaldus vajalik ning teenuse pakkuja ei ole siinjuures rikkunud kaebuse esitaja õigusi.

Mobiilse parkimise kasutamistingimused on tüüptingimused Võlaõigusseaduse tähenduses (§ 35 jj). Kairit Hennol ei olnud võimalik mõjutada tingimuste sisu ning teenuse tehnilisest iseloomust tulenevalt ei ole teenuse kasutajal võimalik seada teenusele oma tingimusi. Teenuse kasutamine saab toimuda eelkõige teenusepakkuja poolt sätestatud tingimustel.

Vastustaja on seisukohal, et kaebuse esitaja poolt välja toodud asjaolud teavituse puudumise kohta ei vasta tegelikkusele ning teavitamiskohustust on täidetud nõutavas mahus. AS Elisa Eesti poolt 14. aprillil antud täiendavatest selgitustest (vaide lahendamise ajal suhtles linnamajanduse osakond Elisa kontaktisikuga suuliselt, telefoni teel) nähtub, et kell 10:04 saadeti Kairit Hennole vastussõnum parkimise alustamise kohta, milles teavitati teenuse kasutajat limiidist: s.t ühe

5 sõnumi saatmisega on võimalik parkida vaid summa 1.28 eurot ulatuses, mis oma sisult tähendab 4 tunnist parkimisaja piirangut (s.t 1 tund parkimist Tartus, C-piirkonnas maksab 0,32 eurot, mis 4 tunni peale teeb kokku 1.28 eurot). Seega oli kaebuse esitajat teavitatud parkimisaja piirangust juba parkimist alustades. Samuti teavitati parkimise lõpetamisest Kairit Hennot kell 13:58 s.o 7 minutit enne parkimise automaatset lõpetamist.

AS Elisa Eesti koduleheküljelt on leitav üksikasjalik teave mobiilse parkimise teenuse kasutamise kohta. Nimelt on AS Elisa Eesti kodulehel märgitud, et „parkimistasu arvestusele on kehtestatud ajalimiit, mille täitumisel automaatselt lõpeb parkimistasu arvestus. Üldjuhul on limiidiks 4 tunni parkimistasu. Ajalimiit säästab Sind ebameeldivustest - kui oled unustanud pärast parkimise lõpetamist helistada lühinumbrile 1903, siis võetakse Sinu parkimiskontolt maha summa vaid määratud limiidi ulatuses. Kümme minutit enne ajalimiidi täitumist saabub Sinu telefoni tekstisõnum, mis teavitab limiidi täitumisest. Limiidi täitudes lõpeb automaatselt parkimistasu arvestus. Kui soovid jätkata parkimist, suurenda limiiti. Limiidi suurendamiseks saada parkimise alustamise tekstisõnum uuesti numbrile 1902.Kui tead juba parkimist alustades, et pargid kauem kui 4 tundi, saada kohe parkimise alustamise tekstisõnum kaks korda. Nii tõstad limiiti kaks korda.”

Tartu linna kodulehekülg (lisainformatsioon mobiilse parkimise kasutamise kohta) sisaldab samuti juhiseid mobiilse parkimise alustamiseks: näidete kaudu on ära toodud, et “parkimine lõpetatakse limiidi täitumisel”.

Vastustaja on seisukohal, et mobiilse parkimise teenuse üksikasjade teavitamine on teenusepakkuja, mitte Tartu linna kohustus. Teenusepakkuja on seejuures täitnud oma teenuse tingimustest teavitamiskohustust nii parkimise alustamiseks saadetud sõnumis, enne parkimise automaatset lõpetamist saadetud hoiatussõnumis kui ka AS Elisa Eesti kodulehekülje kaudu. Viide teenuse tingimuste info puudumise kohta parkimisalasse/parklasse suunduval infotahvlil ei ole proportsionaalne taotletava eesmärgiga ning vastava info sisseseadmine koormaks liialt avalikku linnaruumi. Eeltoodust nähtub, et võimalused 4 tunnisest parkimisaja piirangust teadasaamiseks on olnud piisavad. Samuti on kõikidel mobiilse parkimise teenusepakkujatel olemas infotelefon, millele helistades saab küsida üksikasjalikku informatsiooni teenuse kohta juhul, kui sõiduki parklasse sisenedes on parkijal tekkinud lisaküsimusi. Avalikus linnaruumis teenuse tingimuste puudumise etteheide ei ole õigustatud.

Käesoleval juhul jäi sõiduki parkimise eest tasumata isikust enesest tulenevatel asjaoludel. Sõidukijuht peab parkimistasu kui kohaliku maksu tasumisel olema piisavalt hoolas ja tähelepanelik ning jälgima, et tasulise parkimise korda oleks järgitud. Viivistasu määramine ega suurus ei sõltu sellest, kas isik on rikkunud tasulist parkimiskorda tahtlikult või tahtmatult. Kaebuses toodud põhjendused ei saa olla aluseks kaebaja parkimistasu maksmisest vabastamisele.

Kohtule esitatud täiendavates seisukohtades märgib vastustaja, et kaebuse esitaja on lähtunud asjaolust, et 5 eurost pidi piisama parkimistasuna kogu kavatsetud parkimise ajaks, mistõttu ei olnud põhjust eeldada parkimise eest tasumise varasemat lõppemist.

Vastustaja peab vajalikuks selgitada, et summa 5 eurot võib küll olla konto jääk, kuid kõik teenusepakkujad (s.t telefonisideoperaatorid) on lähtunud põhimõttest, et parkimisaja piiranguks on 4h olenemata kontole laaditud suuremast summast. Piirangu eesmärgiks on parkija kaitse ebameeldivuste eest, mis võivad kaasneda juhul, kui parkija unustab saata sõnumi mobiilse parkimise lõpetamiseks. Seetõttu saadeti kaebuse esitajale sõnum enne mobiilse parkimise lõpetamist kell 13:58, et saada kinnitust, kas teenuse kasutaja tõepoolest soovib parkida pikemalt kui 4h.

6

Mobiilse parkimise elementidena vajavad eristamist "konto jääk" ja "parkimise limiit". Ka parkimise lõpetamise kohta saadetud sõnum kell 14:05 näitab, et konto jääk on 3,75 eurot. Konto jääki arvestamata saab kõigest hoolimata ühe sõnumi saatmise järgselt parkida järjest vaid maksimaalselt 4h.

Kaebuse esitaja leiab, et 4h ajalimiidist oleks pidanud teenusepakkuja teavitama kontole raha laadimise järgselt. Ajapiirangu sõnumit kella 10:04 ajal enam täiendavalt ei saadetud, kuna mobiilne parkimine oli juba alustatud (seejuures teavitatud 1,28 euro suurusest limiidist) ja teenuse kasutaja suurendas vahepeal kõigest konto jääki.

Vastustaja leiab, et kogu info teenuse kasutamise kohta on olnud kättesaadav. Kaebuse esitaja väited enese eksitamise kohta teenusepakkuja Elisa poolt on eraõigusliku kahju tekitamise, mitte aga viivistasu otsuse kui haldusakti formaalse ja materiaalse õiguspärasuse küsimus.

Mobiilse parkimisaja limiidi põhimõtted kehtivad muutmatutena juba aastaid. Seetõttu ei ole kaebuse esitaja väited teabe võimaliku igaminutilise muutmise/muutumise kohta asjakohased. Kaebuse esitaja poolt 1. juunil 2011. a asja materjalide juurde esitatud foto parkimisteenuse lühinumbritega ei tõenda antud juhul asjaolu, et parkimise 4h limiidist ei olnud kaebuse esitajal võimalik teada.

Asjaolu, et kaebuse esitaja ei ole väidetavalt saanud teenusepakkuja Elisa poolt vajalikku infot ja teenindamist on Elisa ja tema kliendi vahelise eraõigusliku suhte küsimus, mis ei puuduta õiguspäraselt määratud haldusakti kehtivust.

Kohtu põhjendused ja otsus

Kairit Henno ei vaidlusta 31.01.2011 temale tehtud viivistasu otsust mitte seetõttu, et viivistasu määramise faktilised asjaolud on ebaõiged või et otsuse õiguslik alus on väär. Kaebaja vaidlustab viivistasu otsuse põhjusel, et 1) mobiilse parkimise tingimustest ei olnud teavitatud avaliku ruumi kaudu (info puudus nii infotahvlil parklasse sissesõidul, Tartu Linnavalitsuse kodulehel, Elisa kodulehel); 2) parkimine oli lõpetatud ilma Kairit Henno tahteavalduseta; 3) neljatunnisest parkimisaja piirangust oleks pidanud teavitatama kohe parkimise alguses.

Tartu Linnavolikogu 7. detsembri 2006. a määruse “Parkimistasu” (edaspidi: parkimistasu määrus) § 5 lg 1 kohaselt toimub parkimistasu maksmine liiklusseaduse § 501 lg 4 sätestatud korras. Parkimistasu maksmist tõendab parkimistasu määruse § 5 lg 1 p 4 kohaselt ka mobiiltelefoni vahendusel käivitatud parkimisaeg. Määruse Parkimistasu § 5 lg 7 esimese lause järgi tuleb mobiilside vahendusel parkimistasu maksmiseks parkimisaeg käivitada vastavat teenust pakkuva ettevõtja juhise järgi.

Kairit Henno kasutas 31.01.2011.a. sõiduki Opel Combo registreerimisnumbriga 693 ATI parkimise eest tasumisel Tartus tasulisel parkimisalal C-piirkonnas, Sadamaturu parklas AS Elisa Eesti teenust.

Kohus nõustub vastustajaga, et asjaolu, et teenusepakkuja Elisa ei ole oma klientidele, sh kaebuse esitajale, edastanud vajalikku infot ja kindlustanud korrektset teenindamist on Elisa ja tema kliendi (käesoleval juhul kaebuse esitaja) vahelise eraõigusliku vaidluse teema, mis ei puuduta õiguspäraselt määratud viivistasu kehtivust. Kaebuse esitaja väited tema eksitamise kohta teenusepakkuja Elisa poolt võivad olla eraõigusliku kahju tekitamise, mitte aga viivistasu otsuse kui haldusakti formaalse ja materiaalse õiguspärasuse küsimus.

7

Põhjustest, mis kaebaja arvates annavad aluse viivistasu otsuse tühistamiseks, puudutab Tartu Linnavalitsust üksnes väide, et mobiilse parkimise tingimustest ei olnud teavitatud avaliku ruumi kaudu (info puudus nii infotahvlil parklasse sissesõidul kui ka Tartu Linnavalitsuse kodulehel).

Selle väite kohta märgib kohus, et Tartu Linnavolikogu 7. detsembri 2006. a määrus “Parkimistasu” on avaldatud linna koduleheküljel, samuti on linna koduleheküljelt kättesaadav lisainformatsioon mobiilse parkimise kasutamise kohta.

Kohus nõustub vastustajaga, et mobiilse parkimise teenuse üksikasjadest teavitamine on teenusepakkuja, mitte Tartu linna kohustus. Kui mobiilsideoperaatori teenuse kasutaja ei ole kursis pakutava teenuse tingimustega või ei ole need talle arusaadavad, on võimalik ja tulebki pöörduda selgituste saamiseks teenust pakkuva ettevõtte poole. Nõustuda tuleb ka sellega, et teabe väljapanek telefonisideoperaatori teenuse tingimuste kohta parkimisalasse/parklasse suunduval infotahvlil koormaks liialt avalikku linnaruumi. Tasulise parkimise teenuse eest tasumise tõendamiseks ei pea tingimata kasutama mobiilse parkimise võimalusi (mobiilside vahendust). Parkimistasu maksmist saab tõendada ka muudel viisidel, nt parkimispileti ostmise või parkimisloa soetamise teel.

Õige on vastustaja seisukoht, et mobiilse parkimise võimalust kasutades tuleb arvestada, et tegemist on teenusega, mida ei paku Tartu linn, vaid AS EMT, AS Elisa Eesti jm ettevõtjad. Nagu eelnevalt märgitud tuleb parkimistasu määruse § 5 lg 7 järgi parkimistasu maksmiseks mobiilside vahendusel parkimisaeg käivitada vastavat teenust pakkuva ettevõtja juhise järgi. Kuna Kairit Henno juhist ei järginud ning parkimist ei pikendanud, lõpetas teenusepakkuja AS Elisa Eesti sõiduki 693 ATI parkimise kell 14:05 ning viivistasu otsuse koostamise ajal kell 15.36 oli tasutud parkimisaeg ületatud.

Kohus leiab, et viivistasu otsus vastab liiklusseaduses ja Tartu Linnavolikogu 7. detsembri 2006.a. määruses “Parkimistasu” toodud nõuetele ning viivistasu on määratud õiguspäraselt, seetõttu jääb kaebus rahuldamata.

Mai Saunanen kohtunik