2-11-21697/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (õigeksvõtul põhinev otsus)

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Jaanus Saaremõts Otsuse tegemise aeg ja koht 22. juuni 2011. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-21697 Tsiviilasi Swedbank Liising AS-i (registrikood 10434248, asukoht Liivalaia 8, 15039 Tallinn) hagi EM (M , isikukood XXX, elukoht XXX) ja RM(M , isikukood XXX, elukoht XXX) vastu võla nõudes Hagihind 6 781,44 eurot RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagi õigeksvõtul põhineva otsusega. 2. Välja mõista EM ja RMsolidaarselt Swedbank Liising AS-i kasuks 6 781,44 eurot. 3. Välja mõista EM ja RM solidaarselt Swedbank Liising AS-i kasuks viivis 7% põhinõudelt aastas alates 10.05.2011.a kuni põhinõude 6 781,44 eurot täieliku tasumiseni. 4. RM vastutab otsuse resolutsiooni punktides 2 ja 3 sätestatud summade tasumise eest kokku kuni 27 516,71 euro ulatuses. Menetluskulude jaotus 1. Menetluskulud jätta solidaarselt EM ja RM kanda. 2. Välja mõista EM ja RM solidaarselt menetluskulu 798,89 eurot Swedbank Liising AS- i kasuks. 3. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb EM ja RM solidaarselt tasuda otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud 10.05.2011 esitas Swedbank Liising AS Harju Maakohtule hagiavalduse EM ja RM vastu võla nõudes. Hagiavalduse kohaselt tuleneb nõue 15.08.2007 liisingulepingust ja 15.08.2007 käenduslepingust . Hageja nõuab kostjatelt 6 781,44 euro tasumist. Summa kujuneb lepingu alusel tasumata maksete, müügiga seonduva kahju ja liisingueseme müügist saadud summa vahena. Lisaks nõuab hageja viivist 7% põhinõudelt aastas alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni.

2

13.06.2011 vastuses tunnistavad kostjad hagi täies ulatuses. Vastuväiteid kostjatel ei ole. Kostjad on nõus asja menetlemisega kirjalikult õigeksvõtul põhineva otsusega. Kostjad loobuvad apellatsioonkaebuse esitamise õigusest enne otsuse teatavaks tegemist.

Kohus edastas kostjate vastuse hagejale ning palus hagejal teatada, kas ka hageja soovib loobuda apellatsioonkaebuse esitamise õigusest TsMS § 630 lg 2 järgi. Tähtaegselt hageja kohtule ei vastanud.

Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kirjeldava osa jätta välja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast.

Kuivõrd kostjad on oma 13.06.2011 vastuses kogu hagi õigeks võtnud, siis lahendab kohus asja õigeksvõtul põhineva otsusega.

EM ja hageja vahel 15.08.2007 sõlmitud liisingulepingust ja RMja hageja vahel 15.08.2007 sõlmitud käenduslepingust nähtub, et poolte vahel on võlasuhe. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg-s 2 on sätestatud, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1, 4 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, öelda lepingu üles, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt Viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevuse 6 781,44 eurot ja viivist põhinõudelt määras 7% aastas alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Kostjad ei ole esitatud tõendite põhjal lepingutest tulenevat kohustust täitnud. Kohus leiab, et kostjatelt tuleb välja mõista hageja kasuks 6 781,44 eurot ning viivis 7% põhinõudelt aastas alates 10.05.2011.a kuni põhinõude 6 781,44 eurot täieliku tasumiseni. VÕS § 145 lg 1 tulenevalt on kostjate vastutus solidaarne. Käenduslepingust tulenevalt on RM vastutus piiratud 27 516,71 euroga.

Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramisel lähtub kohus TsMS § 1741 lg-st 1, mille kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 168 lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Antud juhul on kostjad võtnud küll hagi kohe õigeks, kuid nad ei ole tõendanud või väitnud, et ta ei põhjustanud oma käitumisega hagi esitamist. Hagiavalduses ja selle lisades esitatud informatsioonist võib järeldada, et kostjad hoidsid oma kohustuse täitmisest kõrvale. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta solidaarselt kostjate kanda.

3 Hageja menetluskuluks käesolevas tsiviilasjas on riigilõiv 798,89 eurot. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks mõista kostjatelt hageja kasuks välja menetluskuluna riigilõiv summas 798,89 eurot. Vastavalt TsMS § 177 lg-le 2 tuleb menetluskuludelt tasuda viivist.

Jaanus Saaremõts Kohtunik