2-10-35430/8 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju maakohus, Tartu maantee kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Kai Härmand Otsuse tegemise aeg ja koht 22.06.2011 Tallinn Tsiviilasja number 2-10-35430 Tsiviilasi KKja KKhagi HIOÜ vastu saamata jäänud töötasu ja puhkuse hüvitise nõudes Tsiviilasja hind

77 670,79 krooni ja 93047,19 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja1: K K , ik XXX elukoht XXX Hageja 2: K K , ik XXX, elukoht XXX Kostja: HIOÜ, rk XXX, asukoht XX Kostja esindaja advokaat Avo Greebe, AB Avo Greebe, Sõle 59-9 Tallinn Kohtuistungi toimumise aeg 08.06.2011

RESOLUTSIOON Jätta KKja KKhagi HIOÜ vastu saamata jäänud töötasu ja puhkuse hüvitise nõudes rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta kostja menetluskulud 50 % ulatuses KK kanda ja 50 % ulatuses KK kanda. Jätta hagejate menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse Tsiviilasi nr.2-10-35430

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE Hagejad esitasid 10.02.2010 töövaidluskomisjonile avalduse, milles hageja KK palus kostjalt välja mõista saamata töötasu 48641,76 krooni, puhkusetasu 8029,03 krooni ja hüvitis ebavõrdse kohtlemise eest summas 21 000 krooni. KK palus kostjalt välja mõista saamata töötasu 48641,76 krooni, puhkusetasu 9405,43 krooni ja ebavõrdse kohtlemise hüvitis 21 000 krooni. Töövaidluskomisjoni istungil loobusid hagejad ebavõrdse kohtlemise hüvitisest. Komisjon jätta oma 14.06.2010 otsusega avalduse rahuldamata ja hagejad pöördusid 23.07.2010 kohtusse asja uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud paluvad hagejad jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt töötasid hagejad kostja juures alates 11.05.2009 kuni 08.04.2010, mil hagejad lõpetasid töösuhte ühepoolselt. Hagejad sõlmisid kostjaga 11.05.2009 töölepingud, mille alusel asusid kostja juures tööle projektijuhtidena, töötasuga 20 640 krooni kuus. Kostja ei tagastanud hagejatele nende poolt allkirjastatud töölepinguid. Hagejad kasutasid töö tegemiseks töötelefoni ja kostja äriruume, kostja poolt antud e-posti aadresse. Hagejad said osaliselt töötasu kätte pärast 8 kuud töötamist, kostja ei ole tasunud hagejate eest makse. Kostja tegi hagejatele ettepanku omandada osalus äriühingus, kolmepoolne laenu leping allkirjastati 13.10.2009, millega hagejad laenasid kostjale kahes osas 258 705,66 krooni, mis pidi suunatama äriühingusse. Pooled sõlmisid 12.01.2010 koostöölepingu lõpetamise kokkuleppe, sest kostja esindaja ei täitnud omapoolseid kohustusi. Lõplik koostööleõpetamise leping sõlmiti 15.01.2010.

KOSTJA VASTUVÄITED Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb selle vastu. Kohtule esitatud vastuväidete kohaselt ei olnud hagejad kostja töötajad. Hagejad töötasid äriühingus OÜ R , olles ka juhatuse liikmed. Hagejad ja kostja juhatuse liige AK otsustasid mais 2009 teha koostööd kasumlike äriprojektide leidmiseks ja otsustasid seda teha kostja kaudu. Kasum sooviti jagada poolte vahel. Kokkuleppeid selle kohta, et hagejad asuvad kostja juures tööle, ei sõlmitud. Koostöö pidi toimuma läbi kostja, seetõttu vormistati hagejatele ka kostja e-posti aadressid, hagejal 1 oli juurepääs kostja internetipanka, et tasuda kaubavõi tootenäidiste eest. KK sai kostjalt kasutada ka kostja nimele registreeritud telefoninumbri. Telefoni ja e-posti väljavõtted ei tõenda töösuhet. Jaanuariks 2010 oli selge, et poolt koostöö ei suju, 19.01.2010 avastas kostja juhatuse liige, et hageja 1 on teinud kostja loata ülekande mõlemale hagejale a 100 000 krooni. Hagejad on sõlminud ka kostja juhatuse liikme allkirja võltsides lepingu DHL AS-ga, vormistades tellimused enda või oma lähendaste nimele.

KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hagejate ja kostja seisukohad, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.

Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hagejad kasutasid kostja äriruume asukohaga Mustamäe tee 5, kostja e-posti aadresse ja telefoni numbrit. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejate ja kostja vahel oli töölepingust tulenev õigussuhe.

TLS § 5 lg 1 sätestab ära töölepingu põhilised tingimused. Tööõigussuhet iseloomustab eelkõige tööandja poolne töötaja juhendamine, lepingu tasuline iseloom ning asjaolu, et see on suunatud tööprotsessi juhtimisele mitte töötulemuse saavutamisele. TLS § 1 lg 4 sätestab, et töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata lepingule, mille kohaselt töö tegemiseks kohustatud isik on töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev. Asja lahendamiseks on vajalik välja selgitada, kas hagejad olid oma tegevuses iseseisvad või allusid kostja juhtimisele. Kohtule esitatud e-kirjavahetusest ning telefon väljavõttest nähtub, et hagejad kasutasid kostja eposti aadresse ja telefoni numbrit, kohtuistungil ei vaidlustanud kostja asjaolu, et hagejad kasutasid ka kostja äriruume asukohaga Mustamäe tee 5. Kostja vahendite kasutamine iseenesest ei ole siiski piisav, et määratleda pooltevahelist suhet töösuhtena.

Kohus leiab, et hagejad ei ole esitanud tõendeid, mis annaksid alust järeldada, et poolte vahel oli töösuhe. Kohtule esitatud Swedbank panga tõendist nähtub, et 100 000 kroonised ülekanded hagejatele tegi hageja K K . Haigekassa kirjast nähtub, et kostja ei ole tasunud hagejate ravikindlustuse eest. Kokkuleppest ja selle lõpetamisest, mis on sõlmitud hagejate ja kostja juhatuse liikme vahel, nähtub, et pooled soovisid teha ärilisel eesmärgil koostööd ning on selle lahkarvamuste tõttu lõpetanud. Kohus leiab, et kokkuleppes leppisid pooled kokku ühisel majanduslikul eesmärgil tegutsemise, mida on hagejad ka e-kirjavahetusest nähtuvalt täitnud. Seega tuleb pidada hagejaid oma tegevuses olulisel määral iseseisvateks töö tegemise viisi, aja ja koha valikul ning pooltevahelist õigussuhet ei saa kvalifitseerida kui töösuhet ja seepärast tuleb hagi jätta rahuldamata.

Hagejatel ei ole võimalik esitada kohtule nõuet, millest nad on töövaidluskomisjonis loobunud ITLS § 24 lg 1 järgi, seega ei saa kohus võtta seisukohta hagejate nõude osas, mis puudutav ebavõrdset kohtlemist.

TsMS § 162 lg 1 ja § 173 lg 1 järgi tuleb kõik kostja menetluskulud jätta 50 % ulatuses KKkanda ja 50 % ulatuses KK kanda. Jätta hagejate menetluskulud nende endi kanda. Menetluskulude summalise kindlaksmääramise avaldus tuleb kohtule esitada 30 päeva jooksul otsuse jõustumisest.

Kohtunik