2-11-21198/4 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-11-21198

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Viru Maakohus Kohtunik Kristel Vedro Määruse tegemise päev ja koht

21. juuni 2011, Narva kohtumaja Kohtuasja number 2-11-21198 Kohtuasi E Javaldus täitemenetluse lõpetamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: E J Asjast puudutatud isik: kohtutäitur Krista Järvet Menetlustoiming

Avalduse menetlusse võtmisest keeldumine RESOLUTSIOON

1. Keelduda E J avalduse menetlusse võtmisest.

2. Saata menetlusse võtmisest keeldumise määrus avaldajale.

3. Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-11-21198 kannab avaldaja.

4. Määruse jõustumisel tagastada avaldus koos lisadega avaldajale. Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv summas 25,56 eurot.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud

E J esitas 06. mail 2011 Viru Maakohtule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks. Viru Maakohus jättis 09. mail 2011 avalduse käiguta ning andis avaldajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, s.o avaldaja andmete ja nõude täpsustamiseks ning riigilõivu tasumiseks. Avaldaja ei ole puudusi kõrvaldanud.

Kohtumääruse põhjendused

Kohus, tutvunud avaldusega, leiab, et avaldus tuleb jätta menetlusse võtmata.

2(3) Kohus tuvastas, et avaldaja ei ole puudusi kõrvaldanud.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 17 alusel on hagita asjad muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad. § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

TsMS § 371 lg 1 p 9 alusel kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid. Menetlusdokumentidele esitatavad vorminõuded on sätestatud TsMS §-des 363 ja 338, mille lõike üks punkti üks alusel märgitakse menetlusdokumendis menetlusosaliste ning nende võimalike esindajate nimed ja aadressid ning sidevahendite andmed. Sama paragrahvi lõike kaks kohaselt füüsilise isiku kohta tuleb menetlusdokumendis märkida ka tema isikukood, selle puudumisel sünniaeg. Esitatud avalduses puudub avaldaja isikukood.

TsMS § 363 lg 1 p 1 järgi märgitakse hagiavalduses hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese). Avaldus on esitatud täitemenetluse lõpetamiseks kohtutäituri tasu aegumise tõttu. Kohus selgitas käiguta jätmise määruses, et täitemenetluse seadustiku (TMS) §-s 11 on sätestatud kohtu pädevus täitemenetluses. Täitemenetluse lõpetamine ei kuulu kohtu pädevusse. TMS §-s 48 on sätestatud täitemenetluse lõpetamise alused ning vastavalt TMS § 50 lg-le 1 lõpetab kohtutäitur täitemenetluse otsusega. Seega ei saa avaldaja pöörduda kohtusse nõudega lõpetada täitemenetlus. Kooskõlas TMS § 218 lg-ga 1 kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. See tähendab, et võlgnik võib kohtus vaidlustada kohtutäituri otsust (nt otsust, millega jätab kohtutäitur täitemenetluse lõpetamata). Käiguta jätmises määruses märkis kohus, et avalduses esitatud nõue on ebaselge ning avaldajal tuli oma nõue selgelt märkida avalduse resolutsioonis.

TsMS § 371 lg 1 p 10 alusel ei võta kohus avaldust menetlusse, kui avalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu.

TsMS § 139 lg 2 p 2 kohaselt tuleb tasuda riigilõivu ka avalduselt hagita menetluses ja kohtu omal algatusel tehtud toimingult. TsMS § 122 lg 3 järgi on hagita asja hind hagita asjas avaldusega taotletu või kohtu omal algatusel tehtud toimingu harilik väärtus. Riigilõivuseaduse (RLS) § 57 lg 5 kohaselt avalduse esitamisel hagita asjas tasutakse riigilõivu 63,91 eurot. Avalduselt ei olnud tasutud riigilõivu.

Kohus andis avaldajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, kuid avaldaja jättis puudused tähtaegselt kõrvaldamata.

TsMS § 340¹ lg 1 kohaselt kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv või kautsjon, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. TsMS § 340¹ lg 2 alusel kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata.

Tulenevalt eeltoodust ning juhindudes TsMS § 340¹ lg-st 2 keeldub kohus avalduse menetlusse võtmisest.

Vastavalt TsMS § 372 lg 4 hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse

3(3) võtmisest keeldumise määrusega hagejale.

TsMS § 372 lg- 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses.

Menetluskulud

Kooskõlas TsMS § 173 lg-ga 3 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

TsMS § 168 lg 1 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Ülaltoodust lähtuvalt menetluskulud tsiviilasjas nr 2-11-21198 tuleb jätta avaldaja kanda.

Kristel Vedro Kohtunik