2-11-20812/7 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Viivi Villemson

Määruse tegemise aeg ja koht

22. juuni 2011.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-11-20812

Tsiviilasi

Osaühingu APpankrotiavaldus

Menetlusosalised

Võlgnik osaühing AP(registrikood XXX, asukoht XXX)

Võlgniku juhatuse liige MI

Ajutine pankrotihaldur Uno Feldschmidt

Kohtuistungi toimumise kuupäev

8. juuni 2011.a

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada osaühingu AP(registrikood XXX, asukoht XXX) pankrotiavalduse

menetlus, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu.

2. Likvideerida osaühing APja kustutada ta Harju Maakohtu registriosakonna

registrist.

3. Osaühingu APlikvideerimine ja registrist kustutamine teha ülesandeks ajutisele

pankrotihaldurile Uno Feldschmidtile.

4. Pärast osaühingu APkustutamist äriregistrist vabastada Uno Feldschmidt ajutise

halduri kohustustest.

5. Määrata osaühingu APdokumentide vastutavaks hoidjaks juhatuse liige MI

(isikukood XXX).

6. Määrata ajutise halduri Uno Feldschmidti töötasuks 864 (kaheksasada

kuuskümmend neli) eurot ning hüvitada ajutise halduri kulutuste katteks 55,60

(viiskümmend viis eurot) 60 senti.

7. Välja mõista osaühingu APjuhatuse liikmelt MI (isikukood XXX) ajutise halduri

tasu 864 eurot ja kulutuste hüvitis 55,60 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku

1 103,52 (üks tuhat ükssada kolm eurot) 52 senti Advokaadibüroo Uno

Feldschmidt OÜ kasuks arvelduskontole .

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest

väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni

kohtumaja kaudu.

Asjaolud

Osaühing AP esitas 04.05.2011 kohtule pankrotiavalduse. Võlgniku põhitegevusalaks oli

raamatute ja muude kirjandustarvete müük. Kaup osteti Moskvas ja Sankt-Peterburgis

tegutsevatelt kauplejatelt. Avalduse esitamise ajaks on võlgnik muutunud püsivalt

maksejõuetuks.

Harju Maakohtu 09.05.2011 määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ja nimetas

osaühingu AP ajutiseks pankrotihalduriks Uno Feldschmidti.

Ajutise pankrotihalduri aruanne

Uno Feldschmidt esitas 06.06.2011 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Aruande kohaselt

koosneb võlgniku vara kaubajääkidest väärtusega 151,20 eurot. Kaubajääkide realiseerimine

on tõenäoliselt võimatu. Kohustusi on võlgnikul 14 051 euro ulatuses. Ajutine haldur on

seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Analüüsi tulemusel jõudis ajutine haldur

järeldusele, et ettevõtet tervendada ei ole antud olukorras võimalik ega otstarbekas. Käesoleva

asja ettevalmistamise käigus ei avastanud ajutine haldur tegusid või toiminguid, mis viitaksid

kuriteo tunnustega tegudele, raskele juhtimisveale või muule sarnasele asjaolule, mis võisid

põhjustada pankroti. Puudub võimalus esitada nõuet juhatuse liikmete vastu. Samuti ei ole

ajutine haldur tuvastanud vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi. Tulenevalt

eeltoodust on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et juhul, kui võlausaldajad või kolmandad

isikud ei tasu kohtu tagatiste kontole pankrotimenetluse kulusid, tuleb osaühingu

APpankrotiavalduse menetlus lõpetada, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu.

Kohtumääruse põhjendused

Kohtuistungil jäi võlgnik pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes

toodud seisukohtade juurde ning palus lõpetada osaühingu AP pankrotiavalduse menetlus,

pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Ajutine haldur palus määrata ajutise halduri

tasuks 864 eurot, samuti hüvitada vajalike kulutuste katteks 55,60 eurot, kogusummas 919,60

eurot, millele lisandub käibemaks. Võlgnik ajutise halduri aruandele ja tasu ning kulutuste

suurusele vastuväiteid ei esitanud ning väljendas seisukohta, et võlgniku juhatuse liige MI on

valmis hüvitama ajutise halduri tasu ja kulutused.

Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid, võlgniku antud seletusi, ajutise

halduri Uno Feldschmidti arvamust ja hinnanud neid kogumis, leiab, et osaühingu AP

pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu.

Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt

ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et

võlgnik on püsivalt maksejõuetu. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega

menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest,

kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi

võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.

Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb

peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete

rahuldamine on vähetõenäoline.

Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Osaühingul AP on

kohustusi 14 051 euro ulatuses ning realiseeritav vara, mille arvelt pankrotimenetluse kulusid

katta, puudub. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo

tunnustega tegu või raske juhtimisviga. Samuti ei esine osaühingu AP pankrotimenetluses vara

tagasivõitmise

ja

tagasinõudmise

võimalusi.

Tulenevalt

eeltoodust

leiab

ajutine

pankrotihaldur, et osaühingu AP pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada, pankrotti

väljakuulutamata, raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude

katteks.

PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi

lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab

pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.

08.06.2011 määrusega tegi kohus osaühingu AP pankrotimenetlusest huvitatud isikutele

ettepaneku tasuda osaühingu AP pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 2 800 eurot 10

päeva jooksul määruse kättetoimetamisest kohtu tagatiste kontole. Teade nimetatud ettepaneku

kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded. Osaühingu AP pankrotimenetluse

kulusid deponeeritud ei ole.

Kohus leiab, et kuna osaühingu AP ei ole realiseeritavat vara kohustuste täitmiseks ja ettevõtte

majandustegevus on lõppenud, nõustub kohus ajutise pankrotihalduri aruandes tooduga, et

võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise

iseloomuga. Kuivõrd võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks ning osaühingu

AP pankrotimenetlusest huvitatud isikud pankrotimenetluse kulude katteks tagatist andnud ei

ole, siis on põhjendatud lõpetada osaühingu AP pankrotiavalduse menetlus, pankrotti

väljakuulutamata, raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel.

Vastavalt PankrS § 29 lg-le 8 kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse

raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse

lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse

raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja

kaetakse vajalikud kulutused.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku

dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse

kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise

isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule võlgniku juhatuse liikmele MI

(isikukood XXX).

PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest

tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete

mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri

ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud

kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg.

Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos

käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib

haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Lõike 3 kohaselt on

ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot.

Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete

täitmiseks 9 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 864 eurot. Töötasu arvutamisel

on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 96 eurot. Samuti palub ajutine haldur hüvitada

vajalike kulutuste katteks 55,60 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja kulutuste

hüvitis on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri

kutseoskustega. Võlgnik ei ole tasu ja kulutuste suurusele vastu vaielnud.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 146 lg 1 p 2 kohaselt menetluskulud kannab isik,

kes on kulud võtnud enda kanda kohtule esitatud avaldusega või kokkuleppega. Tulenevalt

asjaolust, et võlgniku juhatuse liige MI on nõus hüvitama ajutise halduri tasu ja kulutused,

tuleb võlgniku juhatuse liikmelt Advokaadibüroo Uno Feldschmidt OÜ kasuks välja mõista

ajutise halduri tasu 864 eurot ja kulutuste hüvitis 55,60 eurot koos käibemaksuga kogusummas

1 103,52 eurot.

Viivi Villemson