Legislator Case Law & Legislation
2-10-51748/12 AI generated

2-10-51748/12 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Case Number 2-10-51748/12
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Likvideerida Osaühing F (likvideerimisel) ja kustutada ta Harju Maakohtu Osaühingu F (likvideerimisel) likvideerimine ja registrist kustutamine teha

Legislator headnote

AI generated

2-10-51748/12 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: Likvideerida Osaühing F (likvideerimisel) ja kustutada ta Harju Maakohtu Osaühingu F (likvideerimisel) likvideerimine ja registrist kustutamine teha

Keywords

AI generated
mismanagement changed financial circumstances banking audit bank credit balance bank resolution banking system
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Viivi Villemson

Määruse tegemise aeg ja koht

22. juuni 2011.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-10-51748

Tsiviilasi

Osaühingu F (likvideerimisel) pankrotiavaldus

Menetlusosalised

Võlgnik Osaühing F (likvideerimisel, registrikood xxx,

asukoht Xxx)

Võlgniku likvideerija AV

Ajutine pankrotihaldur Peeter Allikvere

Kohtuistungi toimumine

8. juuni 2011.a

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada Osaühingu F (likvideerimisel, registrikood xxx, asukoht Xxx)

pankrotiavalduse menetlus, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu.

2. Likvideerida Osaühing F (likvideerimisel) ja kustutada ta Harju Maakohtu

registriosakonna registrist.

3. Osaühingu F (likvideerimisel) likvideerimine ja registrist kustutamine teha

ülesandeks ajutisele pankrotihaldurile Peeter Allikverele.

4. Pärast Osaühingu F (likvideerimisel) kustutamist äriregistrist vabastada Peeter

Allikvere ajutise halduri kohustustest.

5. Määrata Osaühingu F (likvideerimisel) dokumentide vastutavaks hoidjaks

likvideerija AV (isikukood xxx).

6. Määrata ajutise halduri Peeter Allikvere töötasuks 1050 eurot, millele lisandub

sotsiaalmaks 346,50 eurot, kokku 1 396,50 (üks tuhat kolmsada üheksakümmend

kuus eurot) 50 senti ja hüvitada ajutise halduri kulutuste katteks 75,60

(seitsekümmend viis eurot) 60 senti.

7. Hüvitada riigi vahenditest ajutise halduri kulutused summas 75,60 eurot ja ajutise

halduri tasust 321,40 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks, kokku 397 (kolmsada

üheksakümmend seitse) eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja

arvatud sotsiaalmaks), mis tasuda Peeter Allikvere arvelduskontole nr

xxxxxxxxxxxxxx Swedbank AS-is.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest

väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni

kohtumaja kaudu.

Asjaolud

Osaühing F (likvideerimisel) esitas 20.10.2010 kohtule pankrotiavalduse. Avalduse kohaselt

tegeles võlgnik toidukaupade valmistamise ja transportteenuse osutamisega. Avalduse

esitamise ajaks on võlgnik muutunud püsivalt maksejõuetuks.

Harju Maakohtu 02.11.2010 määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ja nimetas

Osaühingu F (likvideerimisel) ajutiseks pankrotihalduriks Peeter Allikvere.

Ajutise pankrotihalduri aruanne

Peeter Allikvere esitas 08.06.2011 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Aruande kohaselt

on võlgnik koostanud ja esitanud ametitele ja registritele nõuetekohased majandusaasta

aruanded kuni 2006. aastani, alates 2007. aastast pole majandusaastate aruandeid koostatud,

need koostati ajutise halduri nõudel pankrotimenetluse ajal. Samuti pole likvideerija koostanud

likvideerimise algbilanssi. Sellega on tuvastatud, et võlgniku majandusarvestus ja

raamatupidamise korraldamine ei vasta ei seaduse ega hea raamatupidamistava nõuetele.

Olemasolevate andmete põhjal puudub võlgnikul igasugune vara. Kohustusi on 214 665,87

euro ulatuses, s.h maksuvõlg summas 49 059,86 eurot. Ajutine haldur on seisukohal, et

võlgniku püsiv maksejõuetus saabus 2007. aasta lõpus, mil omakapital oli negatiivne juba 3,04

miljoni krooni ulatuses, ja selle tekkimise põhjuseks olid valesti valitud äriplaan,

ebaadekvaatne hinnang äririskidele, vajalike vahendite puudumisel tootmisruumide arendusse

tehtud investeeringud, ebaadekvaatne reageering muutustele toiduainete tootmise ja

transporditeenuste osutamise turul, mitte õigeaegne ja küllaldane püsikulude vähendamine.

Otsest rasket juhtimisviga ajutine haldur esialgsetel, tema käsutuses olevatel andmetel, ei

tuvastanud, samuti pole esialgsetel andmetel tuvastatud majanduskuriteo tunnuseid. Vara

tagasivõitmise võimalusi pole tuvastatud, samas oleks need ka raskendatud võimalike nõuete

aegumistähtaegade möödumise tõttu. Samadel asjaoludel on küsitav muude aluste olemasolu

puhul ka võlgniku vastutus pankrotiavalduse esitamisega hilinemise ja raamatupidamise

korraldamatuse tõttu. Tulenevalt eeltoodust on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et juhul, kui

võlausaldajad või kolmandad isikud ei tasu kohtu tagatiste kontole pankrotimenetluse kulusid,

tuleb Osaühingu F (likvideerimisel) pankrotiavalduse menetlus lõpetada, pankrotti välja

kuulutamata, raugemise tõttu.

Kohtu põhjendused

Kohtuistungil jäi võlgnik pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes

toodud

seisukohtade

juurde

ning

palus

lõpetada

Osaühingu

F

(likvideerimisel)

pankrotiavalduse menetlus, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Ajutine haldur palus

määrata ajutise halduri tasuks 1 050 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 346,50 eurot, kokku

1 396,50 eurot ning hüvitada ajutise halduri kulutuste katteks 75,60 eurot. Ajutine haldur palub

hüvitada kulutuste hüvitis ja tasu 397 euro ulatuses riigi vahenditest. Võlgnik ajutise halduri

aruandele ja tasu ning kulutuste suurusele vastuväiteid ei esitanud.

Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid, võlgniku antud seletusi, ajutise

halduri Peeter Allikvere arvamust ja hinnanud neid kogumis, leiab, et Osaühingu F

(likvideerimisel) pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada, pankrotti välja kuulutamata,

raugemise tõttu.

Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt

ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et

võlgnik on püsivalt maksejõuetu. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega

menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest,

kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi

võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama

paragrahvi lõike 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb

peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete

rahuldamine on vähetõenäoline.

Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Osaühingul F

(likvideerimisel) on kohustusi 214 665,87 euro ulatuses ning igasugune vara, mille arvelt

pankrotimenetluse kulusid katta, puudub. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku püsiv

maksejõuetus saabus juba 2007. aasta lõpus. Maksejõuetuse põhjuseks ei saa olemasolevate

andmete põhjal pidada rasket juhtimisviga või kuriteo tunnustega tegu. Osaühingu F

(likvideerimisel) pankrotimenetluses ei ole tuvastatud vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise

võimalusi. Tulenevalt eeltoodust leiab ajutine pankrotihaldur, et Osaühingu F (likvideerimisel)

pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada, pankrotti väljakuulutamata, raugemise tõttu, kuna

võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks.

PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi

lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab

pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.

08.06.2011 määrusega tegi kohus Osaühingu F (likvideerimisel) pankrotimenetlusest huvitatud

isikutele ettepaneku tasuda Osaühingu F (likvideerimisel) pankrotimenetluse kulude katteks

ettemaksuna 3 000 eurot 10 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest kohtu tagatiste kontole.

Teade nimetatud ettepaneku kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded. Osaühingu

F (likvideerimisel) pankrotimenetluse kulusid deponeeritud ei ole.

Kohus leiab, et kuna Osaühingul F (likvideerimisel) ei ole vara kohustuste täitmiseks ja

ettevõtte majandustegevus on lõppenud, nõustub kohus ajutise pankrotihalduri aruandes

tooduga, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt

ajutise iseloomuga. Kuivõrd võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks ning

Osaühingu F (likvideerimisel) pankrotimenetlusest huvitatud isikud pankrotimenetluse kulude

katteks tagatist andnud ei ole, siis on põhjendatud lõpetada Osaühingu F (likvideerimisel)

pankrotiavalduse menetlus, pankrotti väljakuulutamata, raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 ja 2

alusel.

Vastavalt PankrS § 29 lg-le 8 kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse

raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse

lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse

raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja

kaetakse vajalikud kulutused.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku

dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse

kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise

isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule võlgniku likvideerijale AVle

(isikukood xxx).

PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest

tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu

ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete

täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste

suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur

esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva

seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur

kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Lõike 3 kohaselt on ajutise

halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot.

Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete

täitmiseks 14 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 1 050 eurot, millele lisandub

sotsiaalmaks 346,50 eurot, kokku 1 396,50 eurot. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur

lähtunud tunnitasu määrast 75 eurot. Samuti palub ajutine haldur hüvitada vajalike kulutuste

katteks 75,60 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja kulutuste hüvitis on mõistlik,

põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ei

ole tasu ja kulutuste suurusele vastu vaielnud. Kohus on seisukohal, et ajutise halduri kulutused

summas 75,60 eurot ja ajutise halduri tasu 321,40 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks, kokku

397 eurot tuleb hüvitada riigi vahenditest PankrS § 23 lg 4 ja 5 alusel, kuna kohus lõpetab

Osaühingu F (likvideerimisel) pankrotiavalduse menetluse raugemisega võlgniku avalduse

alusel ning võlgnikul ei jätku vara ajutise halduri tasu katteks. Samuti ei ole Osaühingu F

(likvideerimisel) pankrotimenetlusest huvitatud isikud tasunud ajutise halduri tasu ja kulutuste

katteks tagatiste kontole kohtu poolt määratud summat.

Viivi Villemson