2-10-51748/12 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Legislator summary
AI generatedLikvideerida Osaühing F (likvideerimisel) ja kustutada ta Harju Maakohtu Osaühingu F (likvideerimisel) likvideerimine ja registrist kustutamine teha
Legislator headnote
AI generated2-10-51748/12 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: Likvideerida Osaühing F (likvideerimisel) ja kustutada ta Harju Maakohtu Osaühingu F (likvideerimisel) likvideerimine ja registrist kustutamine teha
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Viivi Villemson
Määruse tegemise aeg ja koht
22. juuni 2011.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-51748
Tsiviilasi
Osaühingu F (likvideerimisel) pankrotiavaldus
Menetlusosalised
Võlgnik Osaühing F (likvideerimisel, registrikood xxx,
asukoht Xxx)
Võlgniku likvideerija AV
Ajutine pankrotihaldur Peeter Allikvere
Kohtuistungi toimumine
8. juuni 2011.a
RESOLUTSIOON
1. Lõpetada Osaühingu F (likvideerimisel, registrikood xxx, asukoht Xxx)
pankrotiavalduse menetlus, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu.
2. Likvideerida Osaühing F (likvideerimisel) ja kustutada ta Harju Maakohtu
registriosakonna registrist.
3. Osaühingu F (likvideerimisel) likvideerimine ja registrist kustutamine teha
ülesandeks ajutisele pankrotihaldurile Peeter Allikverele.
4. Pärast Osaühingu F (likvideerimisel) kustutamist äriregistrist vabastada Peeter
Allikvere ajutise halduri kohustustest.
5. Määrata Osaühingu F (likvideerimisel) dokumentide vastutavaks hoidjaks
likvideerija AV (isikukood xxx).
6. Määrata ajutise halduri Peeter Allikvere töötasuks 1050 eurot, millele lisandub
sotsiaalmaks 346,50 eurot, kokku 1 396,50 (üks tuhat kolmsada üheksakümmend
kuus eurot) 50 senti ja hüvitada ajutise halduri kulutuste katteks 75,60
(seitsekümmend viis eurot) 60 senti.
7. Hüvitada riigi vahenditest ajutise halduri kulutused summas 75,60 eurot ja ajutise
halduri tasust 321,40 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks, kokku 397 (kolmsada
üheksakümmend seitse) eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja
arvatud sotsiaalmaks), mis tasuda Peeter Allikvere arvelduskontole nr
xxxxxxxxxxxxxx Swedbank AS-is.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest
väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni
kohtumaja kaudu.
Asjaolud
Osaühing F (likvideerimisel) esitas 20.10.2010 kohtule pankrotiavalduse. Avalduse kohaselt
tegeles võlgnik toidukaupade valmistamise ja transportteenuse osutamisega. Avalduse
esitamise ajaks on võlgnik muutunud püsivalt maksejõuetuks.
Harju Maakohtu 02.11.2010 määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ja nimetas
Osaühingu F (likvideerimisel) ajutiseks pankrotihalduriks Peeter Allikvere.
Ajutise pankrotihalduri aruanne
Peeter Allikvere esitas 08.06.2011 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Aruande kohaselt
on võlgnik koostanud ja esitanud ametitele ja registritele nõuetekohased majandusaasta
aruanded kuni 2006. aastani, alates 2007. aastast pole majandusaastate aruandeid koostatud,
need koostati ajutise halduri nõudel pankrotimenetluse ajal. Samuti pole likvideerija koostanud
likvideerimise algbilanssi. Sellega on tuvastatud, et võlgniku majandusarvestus ja
raamatupidamise korraldamine ei vasta ei seaduse ega hea raamatupidamistava nõuetele.
Olemasolevate andmete põhjal puudub võlgnikul igasugune vara. Kohustusi on 214 665,87
euro ulatuses, s.h maksuvõlg summas 49 059,86 eurot. Ajutine haldur on seisukohal, et
võlgniku püsiv maksejõuetus saabus 2007. aasta lõpus, mil omakapital oli negatiivne juba 3,04
miljoni krooni ulatuses, ja selle tekkimise põhjuseks olid valesti valitud äriplaan,
ebaadekvaatne hinnang äririskidele, vajalike vahendite puudumisel tootmisruumide arendusse
tehtud investeeringud, ebaadekvaatne reageering muutustele toiduainete tootmise ja
transporditeenuste osutamise turul, mitte õigeaegne ja küllaldane püsikulude vähendamine.
Otsest rasket juhtimisviga ajutine haldur esialgsetel, tema käsutuses olevatel andmetel, ei
tuvastanud, samuti pole esialgsetel andmetel tuvastatud majanduskuriteo tunnuseid. Vara
tagasivõitmise võimalusi pole tuvastatud, samas oleks need ka raskendatud võimalike nõuete
aegumistähtaegade möödumise tõttu. Samadel asjaoludel on küsitav muude aluste olemasolu
puhul ka võlgniku vastutus pankrotiavalduse esitamisega hilinemise ja raamatupidamise
korraldamatuse tõttu. Tulenevalt eeltoodust on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et juhul, kui
võlausaldajad või kolmandad isikud ei tasu kohtu tagatiste kontole pankrotimenetluse kulusid,
tuleb Osaühingu F (likvideerimisel) pankrotiavalduse menetlus lõpetada, pankrotti välja
kuulutamata, raugemise tõttu.
Kohtu põhjendused
Kohtuistungil jäi võlgnik pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes
toodud
seisukohtade
juurde
ning
palus
lõpetada
Osaühingu
F
(likvideerimisel)
pankrotiavalduse menetlus, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Ajutine haldur palus
määrata ajutise halduri tasuks 1 050 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 346,50 eurot, kokku
1 396,50 eurot ning hüvitada ajutise halduri kulutuste katteks 75,60 eurot. Ajutine haldur palub
hüvitada kulutuste hüvitis ja tasu 397 euro ulatuses riigi vahenditest. Võlgnik ajutise halduri
aruandele ja tasu ning kulutuste suurusele vastuväiteid ei esitanud.
Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid, võlgniku antud seletusi, ajutise
halduri Peeter Allikvere arvamust ja hinnanud neid kogumis, leiab, et Osaühingu F
(likvideerimisel) pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada, pankrotti välja kuulutamata,
raugemise tõttu.
Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada
võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt
ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et
võlgnik on püsivalt maksejõuetu. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega
menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest,
kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi
võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama
paragrahvi lõike 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata
raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb
peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete
rahuldamine on vähetõenäoline.
Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Osaühingul F
(likvideerimisel) on kohustusi 214 665,87 euro ulatuses ning igasugune vara, mille arvelt
pankrotimenetluse kulusid katta, puudub. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku püsiv
maksejõuetus saabus juba 2007. aasta lõpus. Maksejõuetuse põhjuseks ei saa olemasolevate
andmete põhjal pidada rasket juhtimisviga või kuriteo tunnustega tegu. Osaühingu F
(likvideerimisel) pankrotimenetluses ei ole tuvastatud vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise
võimalusi. Tulenevalt eeltoodust leiab ajutine pankrotihaldur, et Osaühingu F (likvideerimisel)
pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada, pankrotti väljakuulutamata, raugemise tõttu, kuna
võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks.
PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi
lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab
pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.
08.06.2011 määrusega tegi kohus Osaühingu F (likvideerimisel) pankrotimenetlusest huvitatud
isikutele ettepaneku tasuda Osaühingu F (likvideerimisel) pankrotimenetluse kulude katteks
ettemaksuna 3 000 eurot 10 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest kohtu tagatiste kontole.
Teade nimetatud ettepaneku kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded. Osaühingu
F (likvideerimisel) pankrotimenetluse kulusid deponeeritud ei ole.
Kohus leiab, et kuna Osaühingul F (likvideerimisel) ei ole vara kohustuste täitmiseks ja
ettevõtte majandustegevus on lõppenud, nõustub kohus ajutise pankrotihalduri aruandes
tooduga, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt
ajutise iseloomuga. Kuivõrd võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks ning
Osaühingu F (likvideerimisel) pankrotimenetlusest huvitatud isikud pankrotimenetluse kulude
katteks tagatist andnud ei ole, siis on põhjendatud lõpetada Osaühingu F (likvideerimisel)
pankrotiavalduse menetlus, pankrotti väljakuulutamata, raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 ja 2
alusel.
Vastavalt PankrS § 29 lg-le 8 kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse
raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse
lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse
raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja
kaetakse vajalikud kulutused.
Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku
dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse
kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise
isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule võlgniku likvideerijale AVle
(isikukood xxx).
PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest
tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike
kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu
ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete
täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste
suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur
esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva
seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur
kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Lõike 3 kohaselt on ajutise
halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot.
Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete
täitmiseks 14 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 1 050 eurot, millele lisandub
sotsiaalmaks 346,50 eurot, kokku 1 396,50 eurot. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur
lähtunud tunnitasu määrast 75 eurot. Samuti palub ajutine haldur hüvitada vajalike kulutuste
katteks 75,60 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja kulutuste hüvitis on mõistlik,
põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ei
ole tasu ja kulutuste suurusele vastu vaielnud. Kohus on seisukohal, et ajutise halduri kulutused
summas 75,60 eurot ja ajutise halduri tasu 321,40 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks, kokku
397 eurot tuleb hüvitada riigi vahenditest PankrS § 23 lg 4 ja 5 alusel, kuna kohus lõpetab
Osaühingu F (likvideerimisel) pankrotiavalduse menetluse raugemisega võlgniku avalduse
alusel ning võlgnikul ei jätku vara ajutise halduri tasu katteks. Samuti ei ole Osaühingu F
(likvideerimisel) pankrotimenetlusest huvitatud isikud tasunud ajutise halduri tasu ja kulutuste
katteks tagatiste kontole kohtu poolt määratud summat.
Viivi Villemson