2-11-5746/15 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

2-11-5746

KOHTUMÄÄRUS

RESOLUTSIOON:

1. M. A. avaldus rahuldada.

2. Anda M. A.´le nõusolek allkirjastada alaealise lapse, A. J.´i (isikukood: xxx) nimel, 06.märtsil 2010.a. surnud I. M. (endine: J.) (isikukood: xxx), pärandist loobumise avaldus notari juures. Kohtuasja number 2-11-5746 Määruse tegemise aeg ja koht 21.juunil 2011, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Johannes Külaots Kohtuasi

M. A. avaldus nõusoleku saamiseks alaealise lapse nimel pärandist loobumiseks. Kohtuistungi toimumise aeg 20.juunil 2011 Menetlusosalised

Avaldaja:

Puudutatud isik:

Puudutatud isikule kohtu poolt määratud esindaja:

Puudutatud isik:

Puudutatud isiku esindaja:

M. A. (isikukood: xxx, elukoht: xxx); Avaldajal lepinguline esindaja käesolevas menetluses puudus;

Alaealine laps, A. J. (isikukood: xxx, elukoht: xxx);

Advokaat A. K. (isikukood: xxx, asukoht: AB Nurmi & Partner, postiaadress: Suur – Karja 11, Tallinn);

Kohtla – Järve Linnavalitsus (eestkosteasutusena) (registrikood: 75001017, asukoht: Keskallee 19, 30395 Kohtla-Järve linn, Ida – Virumaa);

Advokaat A. V. (isikukood: xxx, asukoht: AB Hansa Law Offis, postiaadress: Rakkvere 14, Jõhvi linn, Jõhvi vald, Ida – Virumaa);

3. Käesolev kohtumäärus asendab jõustumisel alaealise A. J.´i (isikukood: xxx) tahteavaldust pärandist loobumise avalduse vormistamisel notari juures erieestkostjat määramata.

4. Käesolev kohtumäärus tehakse teatavaks 21.juunil 2011.a. Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantselei kaudu, kell 16.30.

5. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Riigi õigusabi osutamisega seotud kulud jätta Eesti Vabariigi kanda.

6. Toimetada kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS § 313 ettenähtud korras ning kui see ei anna tulemusi, siis toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS § 315 ettenähtud korras.

Edasikaebamise kord:

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates. TsMS § 553 kohaselt, vähemalt 14-aastane piisava kaalutlusja otsustusvõimega laps võib tema isikut puudutavas hagita perekonnaasjas määruse peale kaevata oma seadusliku esindaja kaasabita. Sama kehtib muude asjade suhtes, mille puhul laps tuleb enne asja lahendamist ära kuulata. Määrused, millele laps võib määruskaebuse esitada, tuleb talle isiklikult teatavaks teha. Määruse põhjendust ei pea lapsele teatavaks tegema, kui sellest võib tuleneda kahjulikke tagajärgi lapse arengule, kasvatusele või tervisele. ASJAOLUD JA ASJA KÄIK

M. A. esitas Viru Maakohtule avalduse nõusoleku saamiseks alaealise lapse, A. J.´i (isikukood: xxx) nimel tehingu tegemiseks, so, esitama notarile alaealise lapse, A. J.´i (isikukood: xxx) nimel, tema ema, 06.märtsil 2010.a. Kohtla – Järve linnas surnud I. M. (endine: J.) (isikukood: xxx), pärandist loobumise avalduse. Avalduse kohaselt suri lapse ema, 06.märtsil 2010.a. Kohtla – Järve linnas surnud I. M. (endine: J.) (isikukood: xxx), 06.märtsil 2010.a. Kohtla – Järve linnas ning tema surm registreeriti 08.märtsil 2010.a. Ida – Viru Maavalitsuses, surmaakt nr.209. 08.märtsil 2010.a. väljastas Ida – Viru Maavalitus surmatunnistuse nr.DL 0387733.

M. A. oli määratud Viru Maakohtu 14.juuni 2010.a. määrusega tsiviilasjas nr.2 – 10 – 19785 alaealise lapse, A. J.´i (isikukood: xxx), eestkostjaks. M. A. teada oli 06.märtsil 2010.a. Kohtla – Järve linnas surnud I. M. (endine: J.) (isikukood: xxx) pärandvaraks korteriomand, aadress: xxx, Ida – Virumaal (kinnistus registriosa nr.2230207 Viru Maakohtu kinnistusosakond, Kohtla – Järve jaoskond). Korteriomandile oli kohtutäitur seadnud võõrandamise keelumärke. Peale selle lasusid 06.märtsil 2010.a. Kohtla – Järve linnas surnud I.

M.´l (endine: J.) (isikukood: xxx) võimalikud võlad veel BIG Panga ja EMT ees. Võlgade suurust M. A. öelda ei oska. Lisaks eelnevale kuulusid 06.märtsil 2010.a. Kohtla – Järve linnas surnud I. M. (endine: J.) (isikukood: xxx) pärandvara hulka veel pensionifondi osakud. M. A. palus kohtult nõusolekut 06.märtsil 2010.a. Kohtla – Järve linnas surnud I. M. (endine: J.) (isikukood: xxx) pärandist loobumiseks alaealise lapse, A. J.´i (isikukood: xxx) nimel järgmistel põhjustel:

1) alaealine laps, A. J. (isikukood: xxx) ei ela ise pärandvaraks olevas korteris, aga samuti ei ole lapsel seda korterit elamiseks ka vaja. M. A. ise on töötu ning temal puuduvad vahendid kommunaalmaksete tasumiseks päritava korteri eest ning 2) arvestades päritava korteriomandi asukohta, korteriomandi seisundit ja olukorda korteriomandite turul, ei suudaks M. A. päritavat korteriomandit koheselt realiseerida ilma, et korteriomandile tekiks kommunaalteenuste võlad. Samuti puuduvad alaealisel lapsel, A. J.´il (isikukood: xxx) ja tema eestkostjal, M.

A.´l, vara sellisel määral, et tasuda pärimismenetluse kulusid ja 06.märtsil 2010.a. Kohtla – Järve linnas surnud I. M. (endine: J.) (isikukood: xxx) pärandvara hulka kuuluvaid võlgasid. Palus avalduse rahuldada. Viru Maakohtu 03. märtsi 2011 määrusega (tl.7) kaasati menetlusse alaealise lapse, A. J.´i (isikukood: xxx) huvide kaitseks eestkosteasutusena Kohtla-Järve Linnavalitsus (Kohtla- Järve Sotsiaalhoolekandekeskuse kaudu). Kohus kohustas Kohtla-Järve Linnavalitsust esitama kohtule kirjaliku arvamuse avalduses esitatud nõude osas hiljemalt 20 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamisest.

Sama kohtumäärusega määrati alaealisele lapsele,

A. J.´ile (isikukood: xxx) esindaja riigi arvel ilma õigusabi tasu ja kulude hüvitamise kohustuseta.

23.märtsil 2011.a., puudutatud isiku, Kohtla-Järve Linnavalitsuse, poolt esitatud arvamusest nähtub (tl.16-17), et puudutatud isik oli avaldusega nõus ja palus avalduse rahuldada. Kohtla

– Järve Linnavalitsus (eestkosteasutusena) rõhutas kirjalikus vastuses, et alaealise lapse nimel, 06.märtsil 2010.a. Kohtla – Järve linnas surnud I. M. (endine: J.) (isikukood: xxx), pärandvara vastuvõtmine pole, eestkoteasutuse arvates, alaealise lapse, A. J.´i (isikukood: xxx) huvides, mille tõttu peaks kohus M. A. avalduse rahuldama.

KOHTUISTUNG

28.märtsil 2011.a. toimunud kohtuistungil ja ka 20.juunil 2011.a. toimunud kohtuistungil palus avaldaja, M. A., kohtul avalduse rahuldada. M. A. selgitas kohtuistungil, et 06.märtsil 2010.a. Kohtla – Järve linnas surnud I. M. (endine: J.) (isikukood: xxx), oli avaldaja tütar ja alaealise lapse, A. J.´i (isikukood: xxx), ema. M. A. elab Sompas. Tütre korter asub aga Uuel tänaval Kohtla – Järve linnas. Päritava korteri väärtus ei ole suur, kuid 06.märtsil 2010.a. Kohtla – Järve linnas surnud I. M. (endine: J.) (isikukood: xxx) oli oma eluajal võtnud erinevatest pankadest palju laenu, mille tõttu ei suudaks alaealine laps, A. J. (isikukood: xxx) ja tema eestkostja, M. A., neid võlgu tasuda. Sompa linnaosa asub Kohtla

– Järve Järve linnaosast kaugel, mille tõttu ei ole päritava korteri allesjätmine mõeldav, samuti ei saaks alaealine laps, A. J. (isikukood: xxx) selles korteris üksinda elada.

Alaealisele lapsele, A. J.´ile (isikukood: xxx) kohtu poolt riigi arvel määratud esindaja, aadvokaat A. K., palus kohtuistungitel avalduse rahuldamist, kuna 06.märtsil 2010.a. Kohtla

– Järve linnas surnud I. M. (endine: J.) (isikukood: xxx), pärandi vastuvõtmine ei ole alaealise lapse, A. J.´i (isikukood: xxx) huvides. Loobumise põhjuseks oleks materiaalne olukord, kuna ei ole lapse huvides, et temal tekiksid pärandi vastuvõtmisega seoses võlad.

Puudutatud isiku, Kohtla-Järve Linnavalitsuse esindaja A. Valk palus 28.märtsil 2011.a. toimunud kohtuistungil kohtuistungi edasilükkamist, kuna M. A. ei ole nõudnud 06.märtsil 2010.a. Kohtla – Järve linnas surnud I. M. (endine: J.) (isikukood: xxx) pärandvara invantuuri läbiviimist, kuigi M. A.´l oli selline Pärimisseadusest §136 lg.2 tulenev kohustus. 20.juunil 2011.a. toimunud kohtuistungil palus Kohtla – Järve Linnavalitsuse (eestkosteasutusena) lepinguline esindaja, aadvokaat Allan Valk, jätta avalduse rahuldamata, sest 06.märtsil 2010.a. Kohtla – Järve linnas surnud I. M. (endine: J.) (isikukood: xxx) pärand oli juba enne kohtusse pöördumist, advokaat A. V.´i arvates, vastu võetud. Advokaat

A. V. nõustus kohtuistungil asjaoluga, et päritav korter on üldiselt väheväärtuslik.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus tutvunud avalduse ja puudutatud isikute vastustega avaldusele ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

PkS §179 kohaselt on eestkostja eestkostetava seaduslik esindaja. Tal on õigus ja kohustus hoolitseda eestkostetava isiku ja vara eest oma ülesannete piirides. Eestkostjal ei ole esindusõigust ega kohustusi valdkonnas, milleks on määratud erieestkostja. Eestkostja ei või oma kohustuste täitmist panna kolmandale isikule. Eestkostja küsib ja arvestab eestkostetava arvamust eestkoste teostamisel, kui see on lapse vanust ja arengutaset arvestades asjakohane. Eestkostja peab alaealise vara valitsema hea eestkostja hoolsusega. Eestkostja vastutab oma kohustuste süülise rikkumisega tekitatud kahju eest.

Vastavalt PkS §180 sätetele ei saa eestkostja eestkostetavat esindada: 1) tehingutes, mille üks pool on eestkostetav ja teine pool eestkostja, eestkostja abikaasa, eestkostja otsejoones sugulane, õde või vend, välja arvatud juhul, kui tehing seisneb eranditult kohustuse täitmises eestkostetava suhtes; 2) tehingutes, millega eestkostetav loovutab oma pandi või käendusega tagatud nõude eestkostja vastu, koormab niisugust nõuet, lõpetab nõude tagatise või vähendab tagatist või võtab kohustuse teha niisugune tehing; 3) õiguslikus vaidluses eestkostetava ja PkS §180 lg.1 p.1 nimetatud isikute vahel, samuti vaidluses p.2 nimetatud asjades. PkS §180 lg.1 tuleneva keelu rikkumise korral kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 131. Eestkostja ei saa eestkostetavat esindades teha eestkostetava arvel kinkeid. Erandina on lubatud kinkeid teha kõlbelise kohustuse või viisakusreeglite järgimiseks. PkS §180 kohaldatakse ka eestkostja ülesannetes vallavõi linnavalitsuse ametnikule või juriidilisest isikust eestkostja töötajale.

PkS§185 kohaselt, vara, mille eestkostetav saab pärandina või kinkena, valitseb eestkostja kinketehingus, testamendis või pärimislepingus sisalduvate korralduste kohaselt. Korraldustega ei saa laiendada eestkostja seadusest tulenevat esindusõigust. Eestkostja võib kohtu nõusolekul korraldustest kõrvale kalduda, kui nende järgimine võib kahjustada eestkostetava huve.

PkS §188 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta: 1) teha tehingut, millega eestkostetav võtab kohustuse käsutada kogu oma vara, pärandit, tulevast seaduslikku pärandiosa või tulevast sundosa; 2) loobuda pärandist, annakust või sundosast ega sõlmida pärandvara jagamise lepingut; 3) sõlmida ettevõtte või selle organisatsiooniliselt iseseisva osa omandamisele või võõrandamisele suunatud lepingut, samuti ettevõtte käitamisele suunatud seltsingulepingut; 4) anda rendile ettevõtet; 5) omandada osalust juriidilises isikus või astuda selle liikmeks; 6) sõlmida üüri-, rendi-, kindlustusja muud kestvuslepingut, mis ei lõpe või mida ei saa üles öelda ühe aasta jooksul pärast eestkostetava täisealiseks saamist; 7) võtta laenu; 8) omandada ja võõrandada väärtpabereid; 9) teha tehingut, millega luuakse eestkostetava vastutus teise isiku kohustuse eest, ning tehingut, millega eestkostetava vara koormatakse teise isiku kohustuse tagamiseks; 10) sõlmida kaasomandi jagamise, selle välistamise või edasilükkamise kokkulepet; 11) teha tehingut, mis lõpetab eestkostetava nõude, vähendab seda või selle tagatist või loob sellise kohustuse, välja arvatud PkS §186 lg.2 ja lg.4 sätestatud juhtudel. Kohus võib erandjuhtudel anda eestkostjale üldise nõusoleku teha kõiki või teatud liiki tehinguid, milleks on vaja kohtu nõusolekut. Kui eseme võõrandamiseks on vaja kohtu nõusolekut, ei või eestkostja anda seda kohtu nõusolekuta eestkostetavale sõlmitud lepingu täitmiseks või vabaks käsutamiseks. Pärandi vastuvõtmisel tuleb teha inventuur.

PKS § 209 lg.1 kohaselt määratakse isikule, kes on vanema hoolduse all või kellele on määratud eestkostja, erieestkostja nendeks toiminguteks, mida vanemad või eestkostja ei saa teha. PKS § 209 lg. 2 kohaselt võib kohus eestkostetava tahteavalduse asendada jõustunud kohtulahendiga erieestkostjat määramata, kui erieestkostja määramine ei ole konkreetse toimingu puhul otstarbekas.

Maakohus on seisukohal, et antud juhul tuleb lapse huvidest lähtuvalt asendada alaealise lapse, A. J.´i (isikukood: xxx), tahteavaldus jõustunud kohtumäärusega erieestkostjat määramata.

Tutvunud tsiviilasja materjalidega, eestkosteasutuse esindaja A. V.`i vastusega, alaealise lapse, A. J.´ile (isikukood: xxx), kohtu poolt riigi arvelt määratud esindaja, advokaat A. K., arvamusega, leiab kohus, et M. A. avaldus on põhjendatud ja talle tuleb alaealise lapse, A. J.´i (isikukood: xxx), eestkostjana anda kohtu nõusolek alaealise lapse, A. J.´i (isikukood: xxx), nimel tehingu tegemiseks, so esitama notarile alaealise lapse, A. J.´i (isikukood: xxx) nimel, tema ema, 06.märtsil 2010.a. Kohtla – Järve linnas surnud I. M. (endine: J.) (isikukood: xxx), pärandist loobumise avalduse.

Jätta menetlusosaliste menetluskulud poolte endi kanda. Riigi õigusabi osutamisega seotud kulud jätta Eesti Vabariigi kanda.

Johannes Külaots Kohtunik