Legislator Case Law & Legislation
2-08-69961/78 AI generated

2-08-69961/78 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Case Number 2-08-69961/78
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

24. oktoobril.2008.a esitas K K-K hagiavalduse U T vastu lapse U A K põlvnemise tuvastamise ja lapse ülalpidamiseks elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on poolte suhtest xxxx.a sündinud laps U A K, kes elab hagejaga ja on hageja ülalpidamisel. Lapsel on tuvastatud raske puue, mis nõuab lisakulutusi. Kostja on teadlik, et ta on lapse bioloogiline isa, kuid vabatahtlikult isadust vormistama pole nõus ning lapsele elatist ei maksa.

Legislator headnote

AI generated

2-08-69961/78 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: Hageja nõudeks on lapse kostjast põlvnemise tuvastamine. Alates 01.07.2010.a kehtima hakanud perekonnaseaduse (PKS) § 210 lg 2 alusel asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne sama seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Hagiavalduse esitamise ajal reguleeris põlvnemise tuvastamise kuni 01.07.2010.a kehtinud PKS § 42, mille lg 2 kohaselt põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada.

Keywords

AI generated
living expenses reduction of child maintenance cost of living adjustment childcare allowance child protection costs neglect of maintenance obligations
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

2-08-69961

1 (5) Ärakiri

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

2-08-69961

Otsuse kuupäev

Rakvere, 21. juuni 2011.a kl 16.00

Kohus Viru Maakohus

Kohtunik

Ifret Mamedguseinov

Kohtuasi K K-K´i hagi U T vastu lapse isast põlvnemise tuvastamise ja elatise nõudes.

Hagihind Põlvnemise tuvastamise nõudes krooni Elatise nõudes 1 251 krooni.

Asja läbivaatamise kuupäev

13. juuni 2011.a

Istungil osalenud isikud Hageja K K-K ja tema lepinguline esindaja Monica Meristo;

Kostja U T ja tema lepinguline esindaja

vandeadvokaat Anti Aasmaa.

Resolutsioon

1. Hagi rahuldada põlvnemise tuvastamise osas.

2. Tuvastada, et U A K (isikukood xxxx) põlvneb isast U T’st (isikukood xxxx).

3. Lõpetada menetlus hagis elatise väljamõistmise nõudes ja kinnitada poolte vahel 13.06.2011.a sõlmitud kompromiss alljärgnevas: a. Kostja U T (isikukood xxxx, elukoht xxxx) kohustub maksma poja U A K (isikukood xxxx) ülalpidamiseks elatist lapse ema K K-K’i (isikukood xxxx, elukoht xxxx) kasuks igakuiselt summas 139 (ükssada kolmkümmend üheksa) eurot, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, alates 24.10.2008.a kuni lapse täisealiseks saamiseni.

2-08-69961

2 (5) b. Elatise jooksva kuu eest kannab kostja üle K K-K’i arveldusarvele nr xxxx AS-is Swedbank hiljemalt iga kuu 15-ndaks kuupäevaks alates juulist 2011.a. c. Elatise võlgnevuse 32 kuu eest kokku summas 4 448 (neli tuhat nelisada nelikümmend kaheksa) eurot kohustub kostja U T tasuma osade kaupa kahe aasta jooksul alates 15.07.2011.a kuni 30.06.2013.a, igakuiselt summas

185 (ükssada kaheksakümmend viis) eurot 33 senti.

4. Jätta kummagi poole menetluskulud tema enda kanda.

5. Kanda K K-K’i poolt 02.05.2011.a Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606

viitenumbriga 31000557484 tasutud ekspertiisikulud (kaheksakümmend kuus) eurot 28 senti riigituludesse ja välja mõista K K-K´ilt riigituludesse ekspertiisi kulude katteks 84 (kaheksakümmend neli) eurot 72 senti ning anda talle tähtaeg nimetatud summa tasumiseks ja tasumise kohta kohtule maksekorralduse esitamiseks kuni 30.06.2011.a.

6. Saata kohtuotsuse ärakiri pooltele, nende esindajatele ning Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile teadmiseks.

7. Saata kohtuotsuse ärakiri pärast jõustumist Lääne-Viru Maavalitsusele lapse sünniaktis muudatuste tegemiseks.

8. Saata kohtuotsuse ärakiri pärast jõustumist Kohtute Raamatupidamiskeskusele kohtumääruse resolutsiooni punkti 5. osas täitmise tagamiseks.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale põlvnemise tuvastamise osas on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD

1. 24. oktoobril.2008.a esitas K K-K hagiavalduse U T vastu lapse U A K põlvnemise tuvastamise ja lapse ülalpidamiseks elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on poolte suhtest xxxx.a sündinud laps U A K, kes elab hagejaga ja on hageja ülalpidamisel. Lapsel on tuvastatud raske puue, mis nõuab lisakulutusi. Kostja on teadlik, et ta on lapse bioloogiline isa, kuid vabatahtlikult isadust vormistama pole nõus ning lapsele elatist ei maksa.

2. Viru Maakohtu 15.09.2009.a kohtuotsusega hagi rahuldati. Kostja esitas otsuse peale apellatsioonkaebuse. 25.01.2010.a otsusega rahuldas Tartu Ringkonnakohus apellatsioonkaebuse, tühistas esimese astme kohtuotsuse ja saatis hagi maakohtule uueks läbivaatamiseks.

3. Viru Maakohtu 08.04.2011.a kohtumäärusega määrati asjas DNA-ekspertiis ja ekspertiisiasutuseks määrati Eesti Kohtuekspertiisi Instituut (EKEI).

2-08-69961

3 (5) KOHTUISTUNG

4. 13. juunil 2011.a toimunud kohtuistungil kostja võttis hagi põlvnemise tuvastamise osas õigeks. Pooled saavutasid elatise osas kompromissi, mille kohaselt kostja kohustub maksma poja U A K ülalpidamiseks elatist lapse ema K K-K’i kasuks igakuiselt 139 eurot, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, alates 24.10.2008.a kuni lapse täisealiseks saamiseni. Elatise jooksva kuu eest kannab kostja üle K K-K’i arveldusarvele nr xxxx AS-is Swedbank hiljemalt iga kuu 15-ndaks kuupäevaks alates juulist 2011.a. Elatise võlgnevuse 32 kuu eest kokku summas 4 448 eurot kohustub kostja tasuma osade kaupa kahe aasta jooksul alates 15.07.2011.a kuni 30.06.2013.a igakuiselt summas 185.33 eurot. Poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

5. Kohus tutvunud hagiavaldusega, kuulanud ära menetlusosaliste ja nende esindajate seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Põlvnemise tuvastamise nõue

6. Pooled ei ole abielus olnud. Sünniakti ja sünnitunnistuse järgi lapse U A K emaks on hageja K K-K (t. lk. 7, 25). Sünnitunnistuses ei ole kannet isa kohta. Hagiavalduse ja hageja seletuste kohaselt on lapse isaks kostja.

7. Hageja nõudeks on lapse kostjast põlvnemise tuvastamine. Alates 01.07.2010.a kehtima hakanud perekonnaseaduse (PKS) § 210 lg 2 alusel asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne sama seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Hagiavalduse esitamise ajal reguleeris põlvnemise tuvastamise kuni 01.07.2010.a kehtinud PKS § 42, mille lg 2 kohaselt põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada.

8. Kuigi kostja menetluses vaidles hagile vastu, siiski kohtuistungil ta on võtnud hagi põlvemise osas õigeks. Kuna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 4 esimese lause kohaselt abieluasjas ja põlvnemisasjas ei ole kohus hagi õigeksvõtuga seotud, siis kohus lahendab asja sisuliselt.

9. TsMS § 229 lg 2 alusel tsiviilprotsessis on tõendiks muu hulgas ka eksperdiarvamus. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi eksperdi Egle Toover’i poolt 11.05.2011.a koostatud DNA ekspertiisiaktiga nr. 11E-GE0543 on tuvastatud, et tõenäosus, et kostja on lapse U A K bioloogiline isa, on võrdne 99.9999998%.

10. Tulenevalt TsMS § 440 lg 1 kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud vastuses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Et kostja õigeksvõtt on rajatud eksimusele, ei ole tuvastatud. Kuna hagi on tõendatud kostja õigeksvõtu ja ekspertiisiaktiga, siis kuni 01.07.2010.a kehtinud PKS § 42 lg 2 ja alates 01.07.2010.a kehtiva PKS § 94 lg 2 alusel tuleb hagi põlvnemise tuvastamise osas rahuldada.

Elatise nõue

2-08-69961

4 (5)

11. Pooled on saavutanud kompromissi elatise osas. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus ei ole tuvastanud, et pooltevaheline kompromiss oleks vastuolus seaduse või heade kommetega. Seega kinnitab kohus poolte kompromissi nende poolt kokkulepitud tingimustel ja lõpetab tsiviilasja menetluse elatise nõudmise osas.

12. TsMS § 431 lg 1 alusel kohus on menetlusosalistele selgitanud menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt TsMS § 432 menetluse lõpetamise korral seoses poolte kompromissi kinnitamisega, ei või samad pooled sama hagi eseme suhtes esitada uut hagi. Samuti on neile selgitatud, et juhul kui kostja ei täida kokkuleppega võetud kohustust, siis vastavalt täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 on hagejal õigus pöörduda kohtutäituri poole kohtulahendi sundtäitmiseks.

13. Kohus peab vajalikuks selgitada, et käesolevas vaidluses elatise nõudmise osas on hagejaks mitte lapse ema, vaid laps ise. Tsiviilseadustiku üldosaseaduse (TsÜS) § 7 lg 1 esimese lause järgi füüsilise isiku (inimese) õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. PKS § 97 lg 1 alusel ülalpidamist on õigustatud sama laps ise. Seega elatise nõudmise osas lapse vanem on lapse seaduslik esindaja TsÜS § 117 lg 2 ja PKS § 116 lg 2, §

120 lg 1 mõttes, kes on kohustatud muu hulgas tagama lapse isikuhooldusõiguse, sh. lapse õiguse elatisele. Nendel põhjendustel käeolevas vaidluses elatise osas on hagejaks laps, hageja seaduslikuks esindajaks tema ema. Menetluskulud

14. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta kohtuasjas riigilõivu elatise nõudmise hagilt ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Sellest tulenevalt on nii hageja kui kostja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise hagis.

15. TsMS § 164 lg 1 järgi hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Selle sätte alusel jätab kohus põlvnemise tuvastamise hagi osas kummagi poole menetluskulud tema enda kanda.

16. TsMS § 168 lg 3 alusel kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on palunud jätta kummagi poole menetluskulud tema enda kanda. Sellepärast kohus jätab elatise osaga seotud menetluskulud poolte endi kanda.

17. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 143 p 1 alusel asja läbivaatamise kulud on tunnistaja-, eksperdija tõlgikulud. EKEI 08.04.2011.a õiendi ekspertiisi maksumuse kohta järgi moodustasid asjas määratud ekspertiisi kulud 171 euro. Kohtuekspertiisiseaduse § 273 alusel DNA ekspertiisi hind ühe ekspertiisiobjekti kohta on 57 eurot. Viru Maakohtu 08.11.2011.a kohtumäärusega kohustati laps, lapse ema ja kostja ilmuma võrdlusmaterjali andmiseks. Seega ekspertiisi kulude suurus on kooskõlas seadusega. K K-K on 02.05.2011.a tasunud ekspertiisi kulude katteks 86.28

2-08-69961

5 (5) eurot. Ülejäänud summa 84.72 eurot kuulub väljamõistmisele K K-K’ilt, mille tasumiseks 08.11.2011.a kohtumäärusega on talle määratud tähtaeg ülejäänud 30.06.2011.a.

18. Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, § 440, § 442, § 444, § 452, § 453 lg 1, lg 2, § 468 lg 1 p 1, § 468 lg 3, § 631, § 632 sätete kohaselt.

Kohtunik

/allkiri/

Ifret Mamedguseinov Ärakiri õige Nooremreferent

Tea Toming

Kohtuotsus jõustus 29. juulil 2011.a Nooremreferent

Tea Toming