2-09-57265/48 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-09-57265

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

09. mail 2011, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-09-57265

Tsiviilasi

Aarna Grupp OÜ hagi Artur Londoni ja Carolina Loogi vastu

1209,78 euro (18 929 krooni) ja lisanduva viivise nõudes

Artur Londoni vastuhagi Aarna Grupp OÜ vastu 1406,06 euro

(22 000 krooni) nõudes

Hagihind

Vastuhagi hind

1209,78 eurot

1406,06 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

-

hageja (vastuhagis kostja) Aarna Grupp OÜ (registrikood

10800397;

asukoht

Juhkentali 8-46,

10132

Tallinn);

seaduslik esindaja juhatuse liige Eugen Aarna (e-post

aarnagrupp@hotmail.com);

-

kostja (vastuhagis hageja) Artur London

-

kostja Carolina Loog

Kohtuistungi toimumise aeg

31. märts 2011

Protokollija

kohtuistungisekretär Sigrid Huik

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista Aarna Grupp OÜ kasuks solidaarselt Artur London´ilt ja Carolina Loog´ilt

üürilepingu alusel tekkinud võlgnevus 1331,62 eurot (20 835,38 krooni), millest

1209,78 eurot (18 929 krooni) on põhinõue ja 121,84 eurot (1906,38 krooni) viivisenõue

seisuga 09.05.2011.

3. Vastuhagi rahuldada.

4. Välja mõista Artur London kasuks Aarna Grupp OÜ-lt ehitustööde maksumuse katteks

1331,62 eurot (20 835,38 krooni).

Otsus toimetada kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Teha otsuse resolutiivosa teatavaks hagejale ja kostjale vastavalt TsMS § 452 lg 7. Kohus selgitab,

et kohus võib otsuse avalikult teatavaks tegemise aja jooksul teha esmalt teatavaks otsuse kirjeldava

ja põhjendava osata. Otsust ei tule tervikuna avalikult teatavaks teha, kui pooled avaldavad enne

otsuse tervikuna avalikult teatavakstegemist kohtule kirjalikult, et loobuvad otsuse peale

apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. TsMS § 150 lg 2 p 3 alusel tagastatakse pool riigilõivu,

juhul kui pooled loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks

tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Pooltel teatada kohtule oma kirjalik seisukoht

tervikotsuse avaldamise osas hiljemalt 20. maiks 2011.

Apellatsiooni soovi esitamise korral tehakse kohtuotsus avalikult teatavaks kohtukantselei kaudu

15.06.2011 kell 15.00. Määrusega 15. 06. 2011 pikendati tervikotsuse teatavaks tegemise tähtaega

22. juunini 2011.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

HAGEJA NÕUE

Hageja ja kostja Artur London (endine perekonnanimi Leer) sõlmisid 01.08.2008 tähtajalise

eluruumi üürilepingu Tartus, XXX korteri üürimiseks. Lepingu kohaselt vastutab kaaskostja

Carolina Loog üürniku kohustuste täitmise eest üürnikuga solidaarselt.

Kostjad täitsid lepingut korrektselt 13 kuud. Alates septembrist 2009 kostjad üürimakseid ei

tasunud. Artur London põhjendas mittemaksmist asjaoluga, et tasus OÜ-le Santum (kuulub

kostjatele) XXX korteri põranda remondi eest 22 000 krooni. Korteris vajas ühe toa (15 m2)

põrand remonti, kuna põrandaalune kanalisatsioonitoru oli lahti tulnud, mistõttu oli

põrandaalune täis kanalisatsiooni laga. Kanalisatsioonitoru tuli lahti ebapiisava kinnituse

tõttu. Kanalisatsioonitorustik selles korteris on ehitatud 2005.a kostja Artur Londoni poolt.

Järelikult vastutab kostja ise oma ehituspraagi eest ja peab seega tasuma põranda taastamise

kulud. Kostja poolt oma firmale tasutud 22 000 krooni tasaarvestamine maksmata üüriga on

õigusvastane.

14.05.2010 seisuga on kostjate võlgnevus hageja ees 14 735,60 krooni (üürivõlg

14 400 krooni ja viivis 335,60 krooni). Hageja palub nimetatud summa kostjatelt solidaarselt

välja mõista. Samuti palub hageja jätta menetluskulud kostjate kanda.

KOSTJATE VASTUS

Kostja Artur Londoni vastuse kohaselt oli üürikorteris kahel korral uputus – 12.08.2009 ja

17.08.2009. Majahaldur Ü.K. võttis 19.08.2009 ühes toas põranda üles ja avastas, et üks

kanalisatsioonitorupõlv oli lahti läinud, mistõttu jooksis vihmavesi korterisse sisse. Seejärel

selgus, et XXX ja XXX majade (omanik hageja) välistrass oli ummistunud. Hageja tellis

22.08.2009 kaevetööd välistrassi ummistuse likvideerimiseks. Peale põranda ülesvõtmist

üürikorteris enam remonditöid ei tehtud ja kõik jäeti pooleli. Kostja pöördus seetõttu hageja

poole. Hageja vastas, et temal raha remondiks ei ole ja kirjutas elektronkirjas, et kostja ise

teeks remondi. Kostja lasi tööd teha Santum OÜ-l, tasudes neile põranda remondi eest 22 000

krooni, ja palus hagejal nimetatud kulu talle hüvitada. Hageja vastas kostjale, et probleem

põrandaga tekkis kostja varasema mittenõuetekohase töö tõttu, mistõttu hageja kostjale tehtud

kulutusi ei hüvita. Kostja selgitas hagejale ummistuse tegelikku põhjust ja oma positsiooni

tehtud remonditööde osas. Kostja ei täitnud oma lepingulist kohustust, sest hageja ei täitnud

oma kohustust hüvitada üürikorteri remondikulud.

Kostja Carolina Loog ei ole hagiga nõus. Vastuse kohaselt selgitas Artur London üürilepingu

sõlmimisel kostjale, et rahalised kohustused seoses korteri üürimisega tema kanda ei jää ja

seetõttu allkirjastas kostja lepingu. Kostja teab vaid seda, et oli ummistus ja korteris toimusid

remonditööd, kuid ei oska midagi rohkem öelda hageja ning Artur Londoni vahelise vaidluse

kohta, kanalisatsioonitoru lahtiminemise ja põranda remonditööde üle, sest kostjat ei ole

täpsemalt nendest sündmustest informeeritud.

VASTUHAGI

Kostja Artur London sõlmis hagejaga tähtajalise (01.08.2008 kuni 01.08.2010) eluruumi

üürilepingu Tartus, XXX korteri üürimiseks. Üürikorteris olid uputused 12.08.2009 ja

17.08.2009. Kostja teatas sellest majahaldurile, kes võttis 19.08.2009 ühes toas põranda üles.

Peale põranda ülesvõtmist korteris remonditöid ei tehtud. Hageja vastas kostjale, et temal raha

remondiks ei ole ja kirjutas elektronkirjas, et kostja ise teeks remondi. Kostja lasi tööd teha

Santum OÜ-l ja tasus neile põranda remondi eest 22 000 krooni. Kostja palus hagejal

nimetatud kulu talle hüvitada, kuid hageja keeldus sellest põhjusel, et probleem põrandaga

tekkis seoses kostja varasema mittenõuetekohase tööga. Kostja remontis hageja korteri oma

raha eest. Üürikorter on hagejale üle antud. Hagejal korteri seisukorra osas probleeme ei ole,

kuid remonditööde eest on siiani tasumata.

Kostja palub hagejalt välja mõista 22 000 krooni ja jätta menetluskulud hageja kanda.

HAGEJA VASTUS

Kostja ei teavitanud hagejat kanalisatsiooni avariist. Hageja sai juhtunust teada majavanemalt

ca 1 kuu peale avarii toimumist. Majavanem nägi, et kostja tuulutab oma korterit avatud

välisukse kaudu trepikotta, kusjuures korterist tuli kanalisatsioonilehka. Eelnev fakt välistab

üürileandja

vastutuse,

sest

üürnik

peab

üürileandjale

viivitamata

teatama

asja

lepingutingimustele mittevastavusest, kui üürnik ise ei pea seda kõrvaldama. Kuna kostja

avariist hagejat ei teavitanud, aktsepteeris ta asjaolu, et peab ise selle puuduse kõrvaldama.

Kui parandamine on kallis, siis peab üürnik enne parandama asumist sellest üürileandjale

teatama, sest vastasel juhul ei saa üürnik kulutuste hüvitamist nõuda. Hageja leiab, et tehtud

kulutused on ebamõistlikult suured. 22 000 krooni on rohkem kui kostja ühe aasta üüri ja

kõrvalkulude summa kokku. Hageja hinnangul ületab nõutud summa vajalikke kulutusi.

Põranda ülesvõtmise järgselt oli vaja puhastada toa (14 m2) põrand, taaskinnitada

kanalisatsioonitoru ja paigaldada uus soojustuskiht. Kostja väidab, et tööd tegi OÜ Santum,

mis on kostjale kuuluv firma ja mille tegevusalaks ei ole põrandate ehitus või remont. Hageja

leiab, et kostja ei saa nõuda kulutuste hüvitamist, kuna kostja vastutab puuduste tekkimise

eest. Kostja ise füüsilisest isikust ettevõtjana ostis kanalisatsioonitoru ja paigaldas selle neli

aastat enne avarii toimumist. Seega tekkis remondivajadus kostja ebapiisava ehitamisoskuse

tõttu. Kuigi kostja väidab, et garantii kehtis kaks aastat, on ebamõistlik eeldada, et maja

omanik peab välja vahetama maja kanalisatsioonitorustiku iga vähem kui nelja aasta tagant.

Hageja märgib, et informeeris kostjat enne remonditööga alustamist ühemõtteliselt, et tema ei

finantseeri selle töö kulu. Seda kinnitab ka kostja oma vastuhagis.

Hageja palub vastuhagi jätta rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.

KOHTUISTUNG

Hageja seadusliku esindaja Eugen Aarna selgituse kohaselt jääb hageja oma nõude juurde.

Poolte vahel oli üürileping. Seda ei ole nõuetekohaselt täidetud. Kaaskostja vastutab kostjaga

solidaarselt. Nõue on esitatud solidaarvõlgnike vastu. Üürileping lõpetati ja korter anti üle

16.07.2010. Üürivõlg on 18 929 krooni, millele lisandub viivis, mis 23.09.2010 seisuga on

960,45 krooni, kuid seadusjärgne viivis tiksub kogu aeg juurde. Avarii tekkis ehitusvea tõttu.

Ehitusjärelevalvet ehitamise ajal ei olnud. Kostja ise paigaldas kanalisatsioonitoru selles

korteris neli aastat tagasi, kuid tal ei olnud oskusi. Avarii avastati majavanema poolt. Peale

seda ca kuu aega kostja tuulutas oma korterit trepikotta. Sodi voolas sel ajal järjest juurde.

Kostja hagejat olukorrast ei teavitanud. 18.08.2010 saatis majavanem e-kirja. Kui kostja ei

oleks selles korteris elanud, siis oleks kohe saanud põranda avada ja viga ei oleks nii suureks

läinud. Oleks saanud vea parandada paarituhande krooni eest. Praegu on kostja nõue

22 000 krooni, see on liiga suur. Varem oli seal puitpõrand, aga kostja ise otsustas panna

betoonpõranda. See oli ebavajalik kulutus. Mingeid hinnapakkumisi ei võetud ja töö tegi

kostja firma. Hageja andis nõusoleku asja kordategemiseks – kanalisatsioonitoru korrektseks

kinnitamiseks ja endise olukorra taastamiseks. Hageja on maja ehitamisel juba põranda eest

maksnud. Kostja vastutab vea tekkimise eest ja seega langeb ära alus kulude hüvitamiseks.

Kostjale sai enne remondiga alustamist teatatud, et hageja remonti ei finantseeri. Kostja oleks

pidanud ära kolima, kui seal elamine võimatuks osutus.

Hageja palub hagi rahuldada ja vastuhagi jätta rahuldamata. Menetluskulud jätta kostja kanda.

Kostja Artur Londoni selgituse kohaselt jääb tema oma vastuväidete ja nõude juurde.

Ummistus oli korteris kahel korral. Esimene kord tuli vihmavesi sisse. Kostja kutsus

majavanema. Teine kord oli trass umbes – kolme maja reovesi seisis trassis. Ka siis hakkas

probleemiga tegelema majavanem. Hageja käskis põranda lahti võtta. Peale avariid ei olnud

korteris võimalik edasi elada. Hagejal oli kohustus põrand korda teha, kuid ta ei teinud seda.

Hageja lasi kostjal põranda korda teha, kuid ei taha nüüd kulutusi hüvitada, sest on arvamusel,

et viga tekkis kostja oskamatuse tõttu torusid paigaldada. Kanalisatsioon toimis neli aastat.

Kostja ei näe juhtunus enda süüd. Kostja on nõus maksma üürivõlgnevuse juhul, kui hageja

maksab kinni põranda remondi.

Kostja palub vastuhagi rahuldada ja hagi jätta rahuldamata. Menetluskulud jätta hageja kanda.

Kostja Carolina Loogi selgituse kohaselt ei tea tema lepingupoolte vahelistest kokkulepetest

midagi, kuna teda vaidlusesse ei kaasatud. Kostja hinnangul ongi see meestevaheline asi.

Tema hetkeülesanne oli sel ajal lapse eest hoolitseda. Kui tekkis solgivee uputus, siis kolis

kostja lapsega korterist ära. Kostja saab aru, et nõue on esitatud tema kui solidaarvõlgniku

vastu. Kui kostja Artur Londoniga veel koos elas, siis lubas Artur London talle, et tema ei pea

üüri maksmise pärast muretsema.

KOHTU SEISUKOHT

Hageja nõue

Vaidlus puudub selles, et hageja ja kostja Artur London sõlmisid 01.08.2008 tähtajalise

eluruumi üürilepingu Tartus, XXX korteri üürimiseks (tl 31-32). Võlaõigusseaduse (VÕS)

§ 271 sätestab, et üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule

(üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri).

Üürilepingu puhul on üürileandja põhikohustus asja üleandmine ja kohustus tagada asja

kasutamise võimalus kogu lepingu kestel ning üürnikul lasub üüri maksmise ja lepingu

lõppedes asja tagastamise kohustus. Hageja ja kostja Artur Londoni vahel sõlmitud eluruumi

üürilepingu järgi vastutab kaaskostja Carolina Loog üürniku kohustuste täitmise eest

üürnikuga solidaarselt.

Vaidlust ei ole ka selles, et alates 15.09.2009 kuni üürilepingu lõpetamiseni ennetähtaegselt

16.07.2010 (tl 96) ei ole kostjad oma lepingulist kohustust – maksta üüri – täitnud. Kohustuse

rikkumine on VÕS §-s 100 määratletud kui võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine

või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6

sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist

ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Sama paragrahvi teise lõike

järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest

või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest

või lepingust ei tulene teisiti.

Hageja on esitanud kostjate vastu kohustuse täitmise nõude. VÕS § 108 lg 1 näeb ette, et kui

võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 65 lg-

st 1 tuleneb, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib

võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või

igaühelt või mõnelt neist. Kohtule esitatud eluruumi üürilepingu alusel oli kostjatel raha

maksmise kohustus, mida kostjad on rikkunud. Rikkumise vabandatavus on üldjuhul

olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel. Seega vastutust välistavaid

asjaolusid ei esine. Kostjad ei ole vaielnud vastu üüri suurusele ega üüri arvestusele

ajavahemiku 15.09.2009 kuni 16.07.2010 eest (tl 80, 97). Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus

kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 1209,78 eurot (18 929 krooni) maksmata üüri

(põhinõue) katteks.

Hageja nõuab kostjatelt üüri mitteõigeaegse tasumise eest viivist seadusjärgses määras. VÕS

§ 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele

lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS

§ 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on

intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele

kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või

lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

Kuivõrd kostjad on olnud viivituses oma rahalise kohustuse täitmisega, siis on hageja

õigustatud viivist nõudma. Hageja on esitanud kohtule viivise arvestuse 23.09.2010 seisuga

(tl 80, 97), mille kohaselt on viivise suuruseks 960,45 krooni. Kostjad ei ole hageja poolt

esitatud viivise arvestusele vastuväiteid esitanud. Samas taotleb hageja viivise, mis ei ole hagi

esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult kuni otsuse tegemiseni.

Vaidlusalusel perioodil, s.o alates 24.09.2010 kuni 09.05.2011, oli seadusjärgne viivisemäär

8% aastas. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista viivis

perioodi

24.09.2010

kuni

09.05.2011

eest

945,93 krooni

(18 929 krooni × 8% × 228 päeva / 365 päeva)

ning

kokku

seega

1906,38 krooni

(960,45 + 945,93) ehk 121,84 eurot.

Kokkuvõttes loeb kohus hageja kasuks väljamõistmisele kuuluvaks summaks 1331,62 eurot

(20 835,38 krooni), millest 1209,78 eurot (18 929 krooni) on põhinõue ja 121,84 eurot

(1906,38 krooni) viivisenõue 09.05.2011 seisuga.

Kostja Artur Londoni nõue

Kostja väitel oli üürikorteris kahel korral uputus – 12.08.2009 ja 17.08.2009 – millest ta

teavitas majahaldurit Ü.K.. Asja materjalidest nähtuvalt on Ü.K. augustis 2009 tekkinud

olukorrast omakorda teavitanud hagejat 18.08.2009 elektronkirjaga (tl 112). Kirjas märgitust

tuleneb, et majahalduril tekkis kostjate poolt üüritava korteri köögist vett välja kühveldades

kahtlus, et tegemist ei ole vaid vihmaveega. Toapõranda ülesvõtmise käigus selgus, et dušši

ärajooksu toru oli lahti ja kogu vesi, mis tuli pesemisel, jooksis põranda alla. Kuna toru oli

lahti, jooksis teisest otsast kanalisatsioonivesi koos kõigega, mis sinna kuulub, samuti põranda

alla. Ü.K. elektronkirjast nähtub, et heitvett oli põranda all 14 cm. Hoovis avastas majahaldur,

et kõik kaevud olid vett täis. Survepesu aitas vaid ajutiselt, sest kahe tunni pärast täitusid

kaevud uuesti, kuna kaevuots oli katki ja liiv jooksis sisse, mis omakorda viitas vajadusele

kaevata. Maja uppumise vältimiseks lõi majahaldur pumbaga vett kinnisest kaevust linna

kaevu. Elektronkirjas kirjeldatud olukorda tõendavad ka kohtule esitatud fotod (tl 42-43, 86-

87).Seega esineb põhjuslik seos kanalisatsioonikaevude ummistuse ja keldri uputamise vahel.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et üürileandjat on teavitatud asja lepingutingimustele

mittevastavusest vastavalt VÕS § 282 lg 1 p-le 1.

VÕS § 278 p 1 sätestab, et kui üüritud asjal tekib lepingu kehtivuse ajal puudus, mille eest

üürnik ei vastuta ja mida ta ei pea oma kulul kõrvaldama, või kui asja lepingujärgne

kasutamine on takistatud, võib üürnik nõuda üürileandjalt puuduse või takistuse kõrvaldamist.

Vaidlust ei ole selles, et tegemist ei ole pisipuudusega ja et kõnealune puudus välistas

üürikorteri sihipärase kasutamise võimaluse, kuid hageja väitel tekkis probleem kostja

varasema mittenõuetekohase töö tõttu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1

kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema

nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja ei ole antud kohtumenetluses

vaatamata kohtu ettepanekutele võimaliku ekspertiisiga (tl.122) tõendanud Artur Londoni

poolt 2005. aastal tehtud töö lepingutingimustele mittevastavust ega asjaolu, et puudus esines

tööl juba selle hagejale üleandmise hetkel. Vaidlust ei ole ka selles, et kostja on varasemalt

korduvalt hagejale ehitustöid teinud. Kohtule esitatud arve-saatelehed (tl 114-115)

tõendavad üksnes seda, et kostja füüsilisest isikust ettevõtjana ostis nii kanalisatsioonitoru kui

ka paigaldas selle vaidlusalusesse korterisse.

VÕS § 279 lg-st 3 tuleneb, et üürnik võib puuduse või takistuse ise kõrvaldada ja nõuda

selleks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, kui üürileandja on puuduse või takistuse

kõrvaldamisega viivituses või kui asja puudus või takistus piirab asja sihtotstarbelise

kasutamise võimalust üksnes ebaolulisel määral. Kohtule esitatud 20.08.2009 kirjavahetusest

(tl 44, 49, 88, 93) nähtub, et hageja on palunud kostjal endal põrand korda teha ressursi

puudumisel ja halduril annulleerida kokkulepped teiste töömeestega. 23.09.2010 toimunud

kohtuistungil kinnitas hageja samuti, et kostjal oli tema aktsept asi korda teha ja taastada

endine olukord (tl 76).

Kostja nõuab hagejalt põranda remondiks tehtud kulutuste hüvitamist summas 22 000 krooni.

Kostja on esitanud kohtule kulutuste kandmist tõendavad dokumendid (tl 45-46, 89-90).

Kostja on selgitanud kohtuistungitel (tl 75-76, 121-123), et vaidlusaluses toas oli enne

puitpõrand, kuid teistes tubades betoonist põrandad, mistõttu tegi kostja uue põranda samuti

betoonist, mis on terveks eluks. Betooni peale sai soojenduseks pandud penoplast, mida katab

laminaatparkett. Kostja hinnangul oleks puitpõrand võinud 15-20% vähem maksma minna,

mistõttu on kostja nõus tasaarveldama üürivõla ehitustööde maksumusega.

Kohus märgib, et VÕS § 279 lg-st 3 tulenev üürniku nõudeõigus üürileandja vastu ei piira

kulutuste suurust. Oluline on see, et tegemist on lepingu kehtivuse ajal tekkinud puudusega,

mille eest üürnik ei vastuta ja mida ta ei pea oma kulul kõrvaldama, et kulutused on kantud ja

et kulutused olid vastavas osas vajalikud. Kohus on seisukohal, et nimetatud eeldused kostja

nõudeõiguse maksmapanekuks on täidetud ja tõendatud. Hagejat teavitati 18.08.2009

uputusest üürikorteris ja hageja lubas 20.08.2009 kostjal endal põranda korda teha. Kostja ei

vastuta tekkinud ummistuse, mis takistas üürikorteri lepingujärgset kasutamist, eest. Kuivõrd

hagejal oli kohustus asjal tekkinud puudus oma kulul kõrvaldada, kuid ta seda ressursi

puudumisel teha ei saanud, siis tuleb hagejal hüvitada kostjale tema poolt üürikorteri

taastamiseks tehtud vajalikud kulutused.

AÕS § 88 alusel võib valdaja nõuda tema poolt asjale tehtud vajalike kulutuste hüvitamist.

Samas ei esine ka VÕS § 1042 lg 2 välistavaid asjaolusid. Korteri teistes ruumides on

betoonpõrand. Üldteada asjaolu on see, et puitkonstruktsioonid imavad reovett. Seetõttu loeb

kohus hävinenud toa puitpõranda asendamist betoonist põrandaga vajalikuks kulutuseks.

Eeltoodud kohtu põhjendustest tulenevalt ja kostja poolt tasaarvelduse kohta öeldut arvestades

rahuldab kohus vastuhagi ning mõistab hagejalt kostja kasuks välja 1331,62 eurot ehitustööde

maksumuse katteks.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4

sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi

menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

asjas on esitatud nii hagi kui vastuhagi, mis mõlemad rahuldati 1331,62 euro ulatuses, siis

jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.

Kohtunik