2-11-2110/5 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Harju Maakohus K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA NÕUE Kohtuasja number 2-11-2110

Otsuse kuupäev 21.juuni 2011.a.

Kohtunik Krista Kirspuu

Kohtuasi

Hagi hind VK hagi AK vastu elatise nõudes.

1251,09 EUR Istungi toimumise aeg 16.06.2011.a Istungil osalenud isikud Hageja VK(isikukood xxx) Kostja AK(isikukood xxx)

Resolutsioon Hagi rahuldada osaliselt.

Mõista välja AK`lt igakuine elatusraha VK ülalpidamiseks alates 15.10.2010.a kuni VK poolt gümnaasiumi lõpetamiseni summas 139,01 EUR.

Hageja menetluskulud jätta 60 % ulatuses kostja kanda, kostja menetluskulud jätta tema enda kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonikaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6)

Hagiavalduse kohaselt sai hageja kostjalt ülalpidamist kuni täisealiseks saamiseni. Peale seda elab hageja ainult ema kulul. Hageja vajab igakuist elatisraha kuna on õpilane ja õpib Gümnaasiumi 11.klassis. Hageja palun kostjalt välja mõista elatisraha summas 200 eurot kuus alates 15.10.2010.a.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kirjalike vastuväidete kohaselt kostja hagi ei tunnista.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, uurinud ja hinnanud asjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

Alates 01.07.2010.a kehtiva perekonnaseaduse § 96 järgi on ülalpidamist kohustatud andma ka täisealine esimese astme üleneja sugulane. PKS § 97 p 2 järgi on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhivõi keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.

Asjas puudub vaidlus, et kostja on hageja isa.

Käesolevale asjale lisatud 18.01.2011.a Gümnaasiumi tõendi (tlk 9) kohaselt oli 2010/2011 õppeaastal hageja Gümnaasiumi 11. klassi õpilane. Seega õppis hageja gümnaasiumis ajal, kui ta sai täisealiseks. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja ei ole hagejale ülalpidmiseks elatist peale tema täisealiseks saamist tasunud.

PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Kostja töötasu 2010.a moodustas keskmiselt 9000 krooni (tlk 21). Kohtuistungil antud seletuste kohaselt on käesoleval ajal tema töötasu sama suur. Kostja 2011.a alguse kontoväljavõtetest nähtuvalt on kostjale laekunud töötasu tunduvalt väiksemates summades, kuid kostja selgituse kohaselt kanti osaliselt töötasu kohtutäituri arvele elatise võlgnevuse kustustamiseks. Asja materjalidele lisatud sünnitunnistuse ärakirjast (tlk 18) nähtuvalt on kostjal veel üks alaealine laps. Kostja nõustus kohtuistungil tasuma hagejale elatist seaduses sätestatud miinimumsummas.

PKS § 102 lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, lg 2 kohaselt vanemad ei vabane lõike

1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidmiseks ühetaoliselt.

Arvestades kostja sissetulekute suurust, kostja nõusolekut tasuda hagejale igakuiselt elatist 139,01 eurot, asjaolu, et kostjal on kohustus ülal pidada veel ühte alaealist last, siis juhindudes PKS § 102 sätestatust leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja ülalpidamiseks välja mõista elatis 139,01 eurot. Hageja on küll esile toonud, et tema väljaminekud on suuremad ning ülalpidamiseks vajab ta rohkem materiaalsed vahendeid, kuid kohtu arvates ei ole suuremas summas elatise väljamõistmine võimalik, kuivõrd sel juhul jääks kostja teine laps varaliselt vähem kindlustatuks.

PKS § 108 järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist. Hageja on palunud elatise välja mõista alates tema täisealiseks saamisest, s.o 15.10.2010.a. Kuna asjas puudub vaidlus, et peale hageja täisealiseks saamist kostja hagejale elatist tasunud ei ole, samas puuduvad mõjuvad põhjused elatise tasumata jätmiseks, siis leiab kohus, et elatis tuleb kostjalt välja mõista alates 15.10.2010.a.

Arvestades eelpooltoodud põhjendusi, asub kohus lõplikule seisukohale, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

MENETLUSKULUD Arvestades asjaolu, et hagi tuleb rahuldada osaliselt ning võttes arvesse hagi rahuldatud ja rahuldamata osade suurust ning vaidluse asjaolusid, siis leiab kohus, et hageja menetluskulud tuleb jätta 60 % ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 3 kohaselt tuleb hüvitatava summa kindlakstegemiseks esitada avaldus. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Krista Kirspuu Kohtunik