2-10-42879/21 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Kristel Vedro Otsuse tegemise aeg ja koht 21.juuni 2011, Narva kohtumaja, 1.Mai 2, Narva 20308 Tsiviilasja number 2-10-42879 Tsiviilasi L V ja V K hagi A P vastu 20 700 krooni väljamõistmise nõudes

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hagihind Hagejad: L V (isikukood XXX), elukoht XXX V K (isikukood XXX), elukoht XXX Kostja: A P (isikukood XXX), elukoht: XXX 1322,97 eurot (20 700 krooni) Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

Jätta hagi täielikult rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

Jätta hagejate L V ja V K menetluskulud täielikult hagejate kanda. Jätta kostja A P menetluskulud solidaarselt hagejate L V ja V K kanda.

Edasikaebamise kord Pooltel ei ole õigust esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebust.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 637 (21) kohaselt võetakse TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Viimasel juhul on pooltel õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse ( TsMS § 187 lg 6 ja 442 lg 6)

Asjaolud ja hageja nõue.

03.09.2010 esitasid L V ja V K Viru Maakohtule hagi kostja A P vastu 20 700 krooni väljamõistmiseks.

Hagiavalduses esitatud asjaolud

Hagiavalduse kohaselt on ostsid hagejad ja kostja 2010 aasta mais ühiselt sõiduki VAZ 2121 (Niva), reg.nr XXX. L V on tasunud sõiduauto ostuhinnast 11 500 krooni (2000 krooni käsiraha, 7000 krooni 1/3 osahind, ümberregistreerimine 1300 krooni ja remont 1200 krooni). V K on tasunud sõiduauto ostuhinnast 9200 krooni (7000 krooni 1/3 osahind, 2000 krooni varuosad, 130 krooni pisiremont ja 70 krooni bensiin). Sõiduauto müüja D S avaldas hagejale, et kostja tasus talle sõiduauto eest 16 500 krooni. Kuna kostja kasutas sõiduautot ainuisikuliselt, siis esitasid kostjad hagejale pretensiooni ja nõudsid kostjalt enda kulutuste hüvitamist. Kostja hüvitamisnõuet ei rahuldanud. Hagejad paluvad jätta menetluskulud kostja kanda.

Nõude õiguslikul põhistamisel tuginesid hagejad Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 lg 1, mille kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Hagi tõendamiseks on lisatud kirjalikud tõendid – ärakiri sõiduki võõrandamise lepingust (tl 3), pretensioonist kostjale( tl 4) ja vastusest pretensioonile (tl 5), maksekorraldus riigilõivu tasumise osas (tl 15).

Kostja vastuväited

Kostja hagi õigeks ei võta. Kostja vastuse kohaselt osteti 2010 aasta mais solidaarselt sõiduauto VAZ 2121, reg.nr XXX. Sõiduauto soetati eesmärgiga asuda selle sõiduautoga reisima. Kostja väidete kohaselt on tema tasunud liikluskindlustuselepingu 3145 krooni, tasunud tehnoülevaatuse eest 550 krooni, ostnud autovaruosi 1000 krooni ulatuses. Kuna hageja L V tervis halvenes, ei olnud võimalik sõita Kaliningradi oblastisse, mis oli reisi lõppsihiks. Kostja on hagejatele pakkunud sõiduauto võõrandamist ja müügisumma jagamist ühiselt. Tema ei ole seetõttu ka alusetult rikastunud. Kostja palub jätta menetluskulud hagejate kanda.

Kohtumenetluse käik

16.11.2010.a. kohtumäärusega võttis Viru Maakohus hagi menetlusse lihtmenetluses läbivaatamiseks ning väljastas hagimaterjalid kostjale. Pooled nõustusid asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Kohus andis sama määrusega menetlusosalistele õiguse olla kohtu poolt ära kuulatud, et tagada menetlusosaliste põhiõiguste ja -vabaduste ning oluliste menetlusõiguste järgimine. Pooled ei esitanud taotlust olla kohtu poolt ära kuulatud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole.

Maakohtu otsuse põhjendused.

TsMS § 436 lg 1 kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud ja sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kohus uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et hagi tuleb jätta täielikult rahuldamata.

Võlaõigusseaduse § VÕS § 1028 lg 1 kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära.

Kohus tuvastas, et pooled ostsid ühiselt sõiduauto VAZ 2121, reg.nr XXX, tehes ühiselt rahalisi panuseid sõiduauto kasutamiseks. Kostja sõiduautot võõrandanud ei ole, mistõttu on pooltel võimalik ühiselt sõiduauto võõrandada jagades müügist saadud tulu võrdselt arvestades sõiduautole tehtud kulutusi. Kohus jätab hagi rahuldamata kuna hagiavalduses hagejate esitatud ja kantud kulud on tõendamata.

Kohtukulude jaotusest

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamata jätmise korral tuleb asjas esinenud menetluskulud jätta solidaarselt hagejate kanda. Hagejate menetluskulud jäävad nende enda kanda.

Kohus juhindus TsMS § 173, 174, 405, 442, 630-632, 637 (21) nõudeist.

Kristel Vedro Kohtunik