2-10-46804/5 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

2-10-46804

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse avaldamise aeg ja koht

21. juuni 2011 kell 14.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-46804 Tsiviilasi

PGOÜ hagi JB vastu võla nõudes Tsiviilasja hind 319,56 eurot (5 000 krooni) Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja PGOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX), lepingulised esindajad Fred Sooläte ja Eva Rahuorg-Tiik (ITM Inkasso OÜ, Tartu mnt 14, 10117 Tallinn, e-post jurist@itm.ee) Kostja JB(isikukood XXX, elukoht XXX) Asja läbivaatamine Lihtmenetluses Ärakuulamine 07.06.2011 Ärakuulamisel osalenud isikud Hageja lepinguline esindaja Eva Rahuorg-Tiik RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Välja mõista JB’lt põhivõlgnevus 319,56 (kolmsada üheksateist eurot ja 56 senti) eurot (5 000 krooni), intress 57,52 (viiskümmend seitse eurot ja 52 senti) eurot (900 krooni) ja viivis 262,04 (kakssada kuuskümmend kaks eurot ja 04 senti) eurot (4 100 krooni) PGOÜ kasuks.

Menetluskulude jaotus Välja mõista JB’lt menetluskulud 191,09 (ükssada üheksakümmend üks eurot ja 09 senti) eurot AS PGOÜ kasuks. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada

30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest.

2-10-46804

Käesolev otsus on kirjeldava ja põhjendava osaga. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja põhjendused

1. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 5 000 krooni, intressi 900 krooni, viivise 4 100 krooni, ning menetluskulud. Hageja tugineb oma nõudes VÕS § 8 lg 2, § 76 lg-le 1, § 82 lg 1 ja 7, § 94, §-ile 100, § 101 lg 1 p-le 1 ja 6, § 108 lg-le 1, § 113 lg-le 1, § 401 lg 1.

2. 05.12.2008 sõlmisid pooled laenulepingu, mille alusel kostja sai laenu 5 000 krooni, mille kohustus koos intressidega summas 900 krooni tagastama hiljemalt 04.01.2009. Laenu saamiseks täitis kostja hageja internetikeskkonnas laenutaotluse ankeedi (tl 9) ning kinnitas laenulepinguga nõustumist. Laenulepingu p 2.2 kohaselt, enne Laenutaotluse esitamist on laenutaotleja kohustatud tutvuma üldtingimustega ning registreeruma laenuandja kodulehel, täites kõik kohustuslikud väljad. Laenu saamiseks on õigustatud üksnes registreerunud laenutaotleja. Kodulehel registreerumisel saab laenutaotleja kasutajatunnuse, milleks on tema mobiiltelefoni number, samuti valib ja kinnitab oma parooli, mis on edaspidiste laenutaotluste esitamise aluseks. Laenulepingu p 2.4 kohaselt, laenutaotleja on registreerumisel kohustatud tutvuma põhjalikult kodulehel toodud laenutingimuste ning üldtingimustega ja kinnitama nendest arusaamist ning aktsepteerimist kui lepingupoolte vahelisi õigussuhteid reguleerivaid lepingutingimusi, tehes märke vastavasse lahtrisse. Registreerumise kinnitamisega kinnitab laenutaotleja ühtlasi, et kõik tema poolt laenuandjale edastatud andmed on õiged ning kehtivad, tal puuduvad maksehäired ja tähtaegselt või nõuetekohaselt täitmata jäänud kohustused laenuandja või kolmandate isikute ees, sealhulgas ei ole registreeritud ühtegi kehtivat maksehäiret AS-i K , muu makseinfo koguja või maksehäirete registri pidaja juures ning laenutaotleja pole kaasatud ühessegi kohtuvälisesse ega kohtulikku vaidlusesse, mis võib negatiivselt mõjutada tema maksevõimet. Kostja on korduvalt kasutanud hageja finantseerimisteenuseid.

4. 05.12.2008 rahuldas hageja kostja laenutaotluse ning laenusumma kanti kostjale üle panga maksekorraldusega (tl 10). Seega laenuleping oli sõlmitud poolte vahel sidevahendite kaudu. Laenu tagastamise tähtpäevaks laenusaaja märkis laenutaotluses 30 kalendripäeva. Vastavalt laenulepingule ja laenutaotlusele oli laenusumma koos käsitlemise kuludega tagastamise tähtpäev 04.01.2009. Laenulepingu p 7.1 kohaselt laenusaaja kohustus tagastama laenusumma koos intressiga tagastamise tähtpäevaks. Laenu tagastamise tähtpäevaks 04.01.2009 ei saanud kostja laenu koos intressiga nõuetekohaselt tagastada. Laenulepingu p 9 alusel on kostja korduvalt pikendanud laenu tagasimakse tähtaega, tasudes laenuandjale tasu laenu tagastamise tähtaja edasilükkamise eest. Laenu tagasimaksmise tähtaja pikendamisel omandas laenusaaja õiguse tagastada laenusumma laenuandjale pikendatud tähtaja jooksul. Pikendatud laenu tagastamise tähtpäevaks 02.04.2009 ei saanud kostja laenu koos intressiga nõuetekohaselt tagastada. Samuti ei ole kostja reageerinud hageja poolt tehtud korduvatele meeldetuletustele ega täitnud oma kohustust täiendava tähtaja jooksul.

Kostja vastuväited

2-10-46804

5. Kostja selgituste kohaselt on kostja sattunud raskesse majanduslikku olukorda, kostja kaotas töö juulis 2010 ning kostja ülalpidamisel on kaks alaealist last. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda, kuna hageja ei võimaldanud tasuda kostjal võlgnevust maksegraafiku alusel.

Kohtu põhjendused

6. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Lihtsustatud korras menetlemine on lubatav, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole. 17.03.2011 teatas kostja, et soovib ärakuulamist kohtuistungil, kuid 07.06.2011 ärakuulamisele kostja ei ilmunud.

7. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

8. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

8. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 401 lg 1 kohaselt krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 76 lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 1, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt täitis kostja laenu saamiseks hageja internetikeskkonnas laenutaotluse ankeedi (tl 9), mille kohaselt taotles laenu 5 000 krooni 30-ks kalendripäevaks, millise taotluse hageja 05.12.2008 rahuldas ja kandis laenusumma hageja pangakontole (tl 10). Kostja ei ole vastuväiteid laenusummale esitanud. Seega on põhjendatud kostjalt välja mõista laenusumma 5 000 krooni hageja kasuks.

9. Poolte vahel sõlmitud lepingu p 7.1 kohaselt laenusaaja kohustus tagastama laenusumma koos intressiga summas 900 krooni. Intressi suuruse leppisid pooled kokku lepingus. Seega tuleb intressi katteks kostjalt välja mõista 900 krooni.

10. Lepingu üldtingimuste punkti 11.1 järgi kui laenusaaja ei täida varalisi kohustus lepingus ettenähtud tähtpäevaks, on laenusaaja kohustatud tasuma laenuandjale tähtaegselt tasumata maksetelt iga viivitatud päeva eest viivist. Viivise määraks on lepingus kokku lepitud intressimäär 900 krooni /

30 päeva = 30 krooni päevas. Seisuga 22.09.2010 on hageja arvestanud viivist summas 17 025 krooni, millise hageja vähendas summale 4 100 krooni. Põhjendatud on kostjalt välja mõista viivis

4 100 krooni hageja kasuks.

11. Eeltoodust lähtudes asub kohus seisukohale, et kostja vastu esitatud hagi on põhjendatud ja kostjalt kuulub välja mõistmisele laenusumma 319,56 eurot (5 000 krooni), intress 57,52 eurot (900 krooni) ja viivis 262,04 eurot (4 100 krooni). Menetluskulud

2-10-46804

12. Kooskõlas TsMS § 1741 esitas hageja taotluse menetluskulude hüvitamiseks. Hageja menetluskulud on järgmised: hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 63,91 eurot (1 000 krooni), maksekäsu kiirmenetluse esitamisel tasutud riigilõiv 47.93 eurot (750 krooni), kohtutäituritasu 15,34 eurot (240 krooni) ja õigusabikulud 63,91 eurot (1 000 krooni). Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 ja TsMS § 405 lg 1 p-st 3 jätab kohus hageja menetluskulud 100%, sealhulgas riigilõivu, täielikult kostja kanda.

Maire Lukk Kohtunik