2-10-59879/17 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

2-10-59879

1 (4)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohtuasja number

2-10-59879

Määruse kuupäev

Rakvere, 20. juuni 2011.a kell 16.00

Kohus Viru Maakohus

Kohtunik

Ifret Mamedguseinov

Kohtuasi

T. V.`e avaldus E. A.’ilt vanema isikuhooldusõiguse täielikult äravõtmise nõudes lapse A. S.’i suhtes

Kohtuistungi toimumise aeg

07. juuni 2011.a.

Istungil osalenud isikud Avaldaja: T. V. (isikukood xxx, elukoht xxx); Puudutatud isik: E. A. (isikukood xxx, elukoht xxxx); Puudutatud isiku Jõhvi Vallavalitsuse esindaja E.E..

Resolutsioon

1. Avaldus rahuldada.

2. Võtta E. A.’ilt (isikukood xxx, elukoht xxx) täielikult ära isikuhooldusõigus ja varahooldusõigus lapse A. S.’i (isikukood xxx) suhtes.

3. Jätta avaldaja ja asjast puudutatud isikute menetluskulud nende endi kanda.

4. Saata kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele teadmiseks.

5. Saata kohtumääruse ärakiri pärast jõustumist avaldajale ja Ida-Viru Maavalitsuse perekonnaseisuosakonnale muudatuste tegemiseks lapse sünniaktis.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

2-10-59879

2 (4)

1. T. V. (endised perekonnanimed A.a, S.a) esitas Viru Maakohtule avalduse E. A.’ilt vanema hooldusõiguse täielikult äravõtmise nõudes alaealise lapse A. S.`i (endine perekonnanimi A.), suhtes. Avalduse kohaselt sündis avaldaja ja puudutatud isiku ühine laps 24.09.2005.a. Avaldaja ja puudutatud isiku vaheline abielu on lahutatud 17.10.2006.a. Jõhvi Vallavalitsuse 09.09.2008.a korraldusega nr. 2538 on lapse A. A.`i uueks perekonnanimeks S..

2. Alates 2006. aastast elab laps ema juures. Lapse isa ei ole pärast abielu lahutamist lapse kasvatamisest osa võtnud, lapse kasvatamisega tegeleb avaldaja ainuisikuliselt. Viru Maakohtu 19.03.2007.a otsusega tsiviilasjas nr. 2-07-4344 on E. A.`ilt välja mõistetud elatis lapse ülalpidamiseks. 20.01.2009.a seisuga moodustas elatise võlgnevus 3 240.32 eurot. E. A. on narkosõltlane, nelja aasta jooksul on ta lapsega kohtunud ainult mõned korrad. Puudutatud isik on öelnud, et tal ei ole aega oma last kasvatada ega rahaliselt toetada, sest ta elab mujal.

3. Avaldaja palus PKS § 116 lg 1, lg 2, § 137 lg 1 alusel E. A.`ilt täielikult ära võtta isikuhooldusõigus alaealise lapse A. S.`i suhtes.

PUUDUTATUD ISIKUTE SEISUKOHAD

4. 05. jaanuaril 2011.a esitatud seisukohas Jõhvi Vallavalitsus toetas esitatud avaldust, leides, et avaldus on esitatud lapse huvides. Puudutatud isik märkis, et E. A. ei täida lapsevanema kohustusi lapse eest hoolitsemisel ja tema kasvatamisel, ta tarvitab narkootikume, omab hulgaliselt karistusi. Lapse isa oma eluviisiga seab ohtu lapse heaolu.

5. Avaldus koos lisadega toimetati 21.12.2010.a asjast puudutatud isikule, E. A.’ile isiklikult kätte. Puudutatud isik vastuväiteid avaldusele esitanud ei ole.

KOHTUISTUNG

6. 07. juunil 2010.a toimunud kohtuistungil avaldaja toetas avaldust. Avaldaja selgituste kohaselt lapse isa ei ole lapsega nelja aasta jooksul suhelnud. Lapse isa ei tunne lapse vastu mingisugust huvi. Laps nimetab isaks avaldaja praegust abikaasat, puudutatud isikut ta ei mäleta ega tea. Abikaasa hoolitseb avaldaja lapse eest nagu oma lapse eest. Nelja aasta jooksul ei ole lapse isa võtnud osa lapse kasvatamisest, ei maksa elatist, ei tunne huvi lapse vastu, lisaks tarvitab narkootikume. Puudutatud isik hakkas tarvitama oma sõnul narkootikume peale lapse sündi, kuid tema vanematega vesteldes selgus, et narkootikume tarvitas ta juba enne lapse sündi.

7. Puudutatud isik E. A. nõustus avaldusega. Tema selgituste kohaselt ta on olnud halb isa ja neli aastat ei ole ta lapsega suhelnud ega lapse tema vastu huvi tundnud. Põhjuseks oli narkootiliste ainete tarvitamine. Puudutatud isik on olnud ravil Corrigo OÜ-s nädal aega, kuid katkestas ravikuuri. Kui ta poleks narkootikume tarvitama hakanud, siis oleks olukord teine. 8.. Jõhvi Vallavalitsuse esindaja nõustus avaldusega. Esindaja selgituste kohaselt lapse isa on alkoholi ja narkootikumide tarvitaja, kes ei osale lapse kasvatamisel. Ta ei täida ülalpidamiskohust lapse suhtes, ei suhtle ega tunne huvi lapse vastu, ei oma dokumente, elukohta, sissetulekut. Lapse isa ei suuda endaga hakkama saada ning ei suuda ka lapsega hakkama saada. Lapsevanem ei täida oma kohustusi.

2-10-59879

3 (4) KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

9. Kohus tutvunud avaldusega, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

10. Sünnitunnistuse järgi lapse A. A.’i emaks on avaldaja ja isaks asjast puudutatud isik E. A. (t. lk. 7). Jõhvi Vallavalitsuse 09.09.2008.a korraldusega nr 2538 muudeti lapse perekonnanimi ja kiinitati uueks perekonnanimeks S. (t. lk. 5).

11. Alates 01.07.2010.a kehtima hakanud perekonnaseaduse (PKS) § 116 lg 2 järgi vanemal on kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest (edaspidi vanema hooldusõigus). Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (edaspidi isikuhooldus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (edaspidi varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju. PKS § 124 lg 1 alusel isikuhooldus on hooldaja kohustus ja õigus last kasvatada, tema järele valvata ja tema viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda. PKS § 134 lg 1 tulenevalt, kui lapse kehalist, vaimset või hingelist heaolu või tema vara ohustab vanema hooldusõiguse kuritarvitamine, lapse hooletussejätmine, vanemate suutmatus täita oma kohustusi või kolmanda isiku käitumine ja kui vanemad ei soovi või ei ole võimelised ohtu ära hoidma, rakendab kohus ohu ärahoidmiseks vajalikke abinõusid, muu hulgas sama paragrahvi lõikes 3 ning sama seaduse §-des 135 ja 136 loetletuid.

12. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 229 sätestab tõendi mõistet, mille 1. lõike kohaselt tõendiks tsiviilasjas on igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. OÜ Corrigo 03.01.2011.a tõendi kohaselt E. A. osales metadoon asendusravi programmis 27.12.2004.a - 22.06.2005.a, 08.06.2006.a - 06.11.2006.a, 14.05.20007.a – 18.06.2007.a. Karistusregistri tõendi kohaselt puudutatud isik on ajavahemikus 17.11.2005.a kuni 09.07.2007.a karistatud väärteoasjades 32 korral, s.h narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 151 alusel narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise või väikeses koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise või valdamise eest 5 korral (t. lk. 24-31).

13. TsMS § 229 lg 2 teise lause kohaselt hagita menetluses võib kohus lugeda asjaolude tõendamiseks piisavaks ka muu tõendusvahendi muu hulgas menetlusosalise seletuse, mis ei ole antud vande all. Avalduse ja avaldaja seletuste järgi üle nelja aasta lapse isa ei tegele lapse kasvatamise ja ülalpidamisega. Lapse isa tarvitab narkootilisi aineid ja üldse ei tunne huvi lapse vastu. Puudutatud isikul E. A.’il ei ole vaidlust selle üle. Kohtuistungil ta on kinnitanud, et saanud osa võtta lapse kasvatamisest ja ülalpidamisest narkootilise ainete tarvitamise ja alkoholiga kuritarvitamise tõttu.

14. PKS § 135 lg 2 alusel isikuhooldusõiguse võib kohus vanemalt täielikult ära võtta üksnes juhul, kui teised abinõud ei ole tulemusi andnud või kui on põhjust eeldada, et nende rakendamisest ei piisa ohu ärahoidmiseks. Eeltooduga on tuvastatud, et lapse isa pika aja jooksul ei täitnud vanema kohustusi, ta ei hoolitsenud oma alaealise lapse eest, ta ei tegelenud lapse kasvatamisega. Avalduse esitamine ei ole asjas midagi muutnud. Lapse isa seletuste kohaselt ta endiselt tarvitab narkootilisi aineid ja vahel ka alkoholi. Lapse isal ei ole vähimatki motivatsiooni lapsesse suhtumise muutmiseks. Kohtuistungil ta on kinnitanud, et ei suuda oma

2-10-59879

4 (4) käitumist tulevikus muuta. Sellepärast kohus rahuldab avalduse ja võtab E. A.’ilt täielikult ära isikuhooldusõigus ja varahooldusõigus lapse A. S.’i suhtes, sest leiab, et antud olukorras hooldusõiguse äravõtmine on lapse huvides.

15. Kohus selgitab asjast puudutatud isikutele E. A.’ile, et pärast oma eluviisi parandamist, so narkootiliste ainete tarvitamisest vabanemist ja alkohoolsete ainete kuritarvitamise lõpetamist ning lapse eest reaalselt hoolisema asumist, võib ta pöörduda kas Jõhvi valla või kohtu poole isikuhooldusõiguse taastamiseks.

16. TsMS § 5631 alusel saadab kohus kohtumääruse ärakirja pärast määruse jõustumist avaldajale ja Ida-Viru Maakonna perekonnaseisuosakonnale.

17. Kohtumäärus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS 478 lg 1, § 479, § 550 lg 1 p 2, § 558 lg 1, § 660 lg 1, § 661 lg 1, lg 2 sätete kohaselt.

Ifret Mamedguseinov Kohtunik