2-11-3854/8 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(õigeksvõtul põhinev otsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Viivi Villemson

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. juuni 2011.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-11-3854

Tsiviilasi

Swedbank AS-i hagi TTvastu 5 164,07 euro ja viivise

saamiseks

Tsiviilasja hind

4 399,24 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Swedbank AS (registrikood 10060701, asukoht

Liivalaia 8, 15040 Tallinn)

Hageja volitatud esindaja Marge G

Kostja TT(endine perekonnanimi P , isikukood XXX,

elukoht XXX)

Menetlustoimingu tegemise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi õigeksvõtmisel põhineva otsusega.

2. Välja mõista TT 5 164,07 (viis tuhat ükssada kuuskümmend neli eurot) 7 senti

Swedbank AS-i kasuks.

3. Välja mõista TT viivis protsendina põhinõudest (4 371,17 eurot) kuni põhinõude

täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 sätestatud määras alates 31.01.2011

Swedbank AS-i kasuks.

4. Hagi õigeksvõtul põhinev otsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus

1. Menetluskulud jätta TT kanda.

2. Välja mõista TT menetluskulu 271,62 (kakssada seitsekümmend üks eurot 62

senti) eurot Swedbank AS-i kasuks.

3. Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb TT tasuda tagaseljaotsuse jõustumisest

alates kuni menetluskulude tasumiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1

ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 2).

4. Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada Swedbank AS-i arvelduskontole nr

XXXXXXXXXXX pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust, so 271,62 (kakssada

seitsekümmend üks eurot) 62 senti.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale ei saa esitada apellatsioonkaebust.

Asjaolud

Swedbank AS esitas 31.01.2011 hagi TT vastu 5 164,07 euro ja viivise saamiseks. Hageja nõue

kostja vastu tuleneb poolte vahel 11.11.2008 sõlmitud vaba tagasimaksega krediitkaardi

kasutamise lepingust nr XX X, 17.10.2006 sõlmitud käenduseta väikelaenulepingust nr XX X,

27.03.2008 sõlmitud käenduseta väikelaenulepingust XX X, 16.10.2007 sõlmitud püsimaksega

krediitkaardi kasutamise lepingust nr XX X, 10.07.2007 sõlmitud määratud tagasimaksega

krediitkaardi kasutamise lepingust nr XX X, 10.07.2007 sõlmitud vaba tagasimaksega

krediitkaardi kasutamise lepingust nr XX Xja 03.12.2006 sõlmitud Partner krediitkaardi

kasutamise lepingust nr XX X.

Kostja võttis oma 13.05.2011 kirjalikus vastuses kohtule hagi õigeks.

Hageja esitas 31.05.2011 kirjaliku seisukoha. Hageja teeb ettepaneku lahendada asi hagi

õigeksvõtul põhineva otsusega, kuna kostja on vastavasisulise avalduse kohtule juba esitanud.

Lähtuvalt eeltoodust on hageja nõus kostjale vastu tulema, otsust mitte täitmisele pöörama ja

lahendama otsuse täitmise kokkuleppega. Hageja teeb ettepaneku, et kostja tasub pärast otsuse

saamist 100 eurot kuus. Hageja on nõus loobuma hagi õigeksvõtul põhineva lahendi peale

edasikaebamise õigusest ning palub tagastada pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust. Kuna

pool riigilõivust tagastatakse, on hageja nõus loobuma poole riigilõivu kostjalt

väljamõistmisest.

Kohtu põhjendused

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil

või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 440 lg 3

teise lause kohaselt juhul, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses,

lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kirjeldava ja

põhjendava osa välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest,

sõltumata hagihinnast. TsMS § 468 lg 1 p 1 kohaselt kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse.

Swedbank AS-i ja Tiia P i vahel 11.11.2008 sõlmitud vaba tagasimaksega krediitkaardi

kasutamise lepingust nr XX X, 17.10.2006 sõlmitud käenduseta väikelaenulepingust nr XX X,

27.03.2008 sõlmitud käenduseta väikelaenulepingust XX X, 16.10.2007 sõlmitud püsimaksega

krediitkaardi kasutamise lepingust nr XX X, 10.07.2007 sõlmitud määratud tagasimaksega

krediitkaardi kasutamise lepingust nr XX X, 10.07.2007 sõlmitud vaba tagasimaksega

krediitkaardi kasutamise lepingust nr XX Xja 03.12.2006 sõlmitud Partner krediitkaardi

kasutamise lepingust nr XX X nähtub, et poolte vahel on võlasuhe. Kostja on nõuet

tunnistanud. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus 4 399,24

eurot ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud kõrvalnõuded 764,83 eurot, kokku

5 164,07 eurot.

TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult

mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana

kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Alates 31.01.2011 tuleb kostjalt

hageja kasuks välja mõista viivis VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras põhinõudelt 4 399,24

eurot.

Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 168 lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise,

kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohus on seisukohal, et

käesoleval juhul on kostja põhjustanud hagi esitamise vajaduse. Seega tuleb menetluskulud

jätta kostja kanda.

TsMS § 1741 lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise

tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse

lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka

hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus

menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks.

Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud menetluskulu summas 633,35 eurot

järgmiselt:

89,73

eurot

riigilõivu

maksekäsu

kiirmenetluses

ja

543,24

riigilõivu

hagimenetluses. Kuivõrd hagejale kuulub seoses apellatsioonkaebuse esitamise õigusest

loobumisega tagastamisele pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust, siis nõuab hageja kostjalt

poole hagi esitamisel tasutud riigilõivu väljamõistmist.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise

kulud. Vastavalt TsMS § 144 p-le 7 kohtuvälised kulud on maksekäsu kiirmenetluse kulud

juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata käesoleva seadustiku

§ 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks

kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu.

Hagiavalduse kohaselt lõpetas kohus maksekäsu kiirmenetluse kostja vastu 04.11.2010

määrusega TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel. Hageja sai nimetatud määruse kätte 09.11.2010.

Käesolevas asjas on hagi kohtule esitatud 31.01.2011, s.o enam, kui üks kuu pärast maksekäsu

kiirmenetluse lõppu. Seega ei ole õiguslikult põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja

maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 89,73 eurot. Lähtudes

eeltoodust, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista vastavalt hageja taotlusele

pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 271,62 eurot. TsMS § 177 lg 2 kohaselt kohus

märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava avalduse

esitanud.

TsMS § 630 lg 2 kohaselt ei või apellatsioonkaebust esitada, kui mõlemad pooled on

apellatsioonkaebuse esitamise õigusest kohtule tehtud avalduses loobunud. Hageja on

loobunud apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Kohus saatis hageja avalduse kostjale. Kostja

kinnitas telefoni teel kohtule, et loobub apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. TsMS § 150 lg

2 p 3 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled loobuvad enne

esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse

esitamise

õigusest.

Hageja

on

hagiavalduse

esitamisel

27.01.2011

tasunud

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606, viitenumbriga 2900072123,

selgitusega „hagi, kostja TT, XXX“ riigilõivu 543,24 eurot. Seega, kuna pooled on loobunud

apellatsioonkaebuse esitamise õigusest, tuleb hagejale tagastada pool hagi esitamisel tasutud

riigilõivust, s.o 271,62 eurot.

Viivi Villemson