2-10-24515/11 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Kristel Vedro Otsuse tegemise aeg ja koht 20.juuni 2011, Narva kohtumaja, 1.Mai 2, Narva 20308 Tsiviilasja number 2-10-24515 Tsiviilasi Kohtutäitur Andrei Krek`i hagi M R vastu 4350 krooni nõudes

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hagihind Hageja: Kohtutäitur Andrei Krek, asukoht Puškini 14, 20308, Narva, e-post andrei.krek@taitur.just.ee Kostja: M R (isikukood XXX), elukoht: XXX 278,02 eurot (4350 krooni) Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

Rahuldada hagi täielikult. Välja mõista M R (ik XXX) Kohtutäitur Andrei Krek kasuks 278,02 eurot (4350 krooni).

Menetluskulude jaotus

Jätta hageja menetluskulud täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jätta kostja enda kanda.

Edasikaebamise kord

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse ( TsMS § 187 lg 6 ja 442 lg 6)

Asjaolud ja hageja nõue. 24.05.2011 esitas Kohtutäitur Andrei Krek Viru Maakohtule hagi kostja M R vastu alusetu rikastumise nõudes summas 278,02 eurot (4350 krooni). Hagi on Viru Maakohtu Narva kohtumajas menetlusse võetud 28.05.2010.

Hagiavalduses esitatud asjaolud Hagiavalduse kohaselt on kohtutäitur Andrei Kreki menetluse täiteasi nr 066/2008/2695 A R elatisraha sissenõudmises sissenõudja M R (kostja) kasuks. Täitmisavalduses märkis sissenõudja oma arveldusarve numbri, millele tuleb elatisraha ülekanda (saaja: M R, arveldusarve nr XXX). 26.02.2010 esitas sissenõudja avalduse, milles palus elatisraha ülekanda teise isiku arveldusarvele( saaja: V R, arvelduarve nr XXX). Täitemenetluse käigus oli 14.04.2010 sissenõutud 4350 krooni. Sissenõutud summa oli kohtutäituri büroo töötaja eksimuse tõttu üle kantud kaks korda nii M R kui V R arveldusarvele. Seega oli sissenõudjale üle kantud 8700 krooni. Ekslikult ülekantud summat kostja taganud ei ole. Hageja palub menetluskulud hagejalt välja mõista.

Nõude õiguslikul põhistamisel tugines hageja Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1027, mille kohaselt isik peab võlaõigusseaduses sätestatud alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. Hagi tõendamiseks on lisatud kirjalikud tõendid – ärakirjad maksekorraldustest V R ülekantud summa osas 28.04.2010 ( tl 10) ja M R ülekantud summa osas 22.04.2010 (tl 4), maksekorraldused riigilõivu tasumise osas (tl 8, 15).

Kostja vastuväited Kostja hagi õigeks ei võta. Kostja vastuse kohaselt on tema arvele ekslikult ülekantud summa arvestanud SEB pank laenukohustuste võlgnevuse katteks maha. Tema ei ole seetõttu ka alusetult rikastunud. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda.

Maakohtu otsuse põhjendused.

TsMS § 436 lg 1 kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud ja sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kohus uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et hagi tuleb täielikult rahuldada. Mõlemad pooled on nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Võlaõigusseaduse § VÕS § 1028 lg 1 kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära.

Kohtutäituri büroo töötaja on ekslikult kandnud 22.04.2010 M R ja 28.04.2010 V R arveldusarvele A R täiteasjas nr 066/2008/2695 sissenõutud 4350 krooni. Alusetult ülekantud summa kuulub VÕS § 1027 ja 1028 alusel hagejale tagastamisele.

Kohus ei arvesta kostja vastuväitega, et ta ei ole alusetult rikastunud kuna SEB pank on ülekantud summa arvestanud tema laenukohustuste võlgnevuse katteks. Nimetatud summa võrra ongi seetõttu kostja rikastunud ehk saanud ekslikult talle ülekantud summa arvel vabad vahendid enda laenukohustuste täitmiseks. Kostja ei ole 4350 krooni hagejale tagastanud, mistõttu kuulub temalt hageja kasuks väljamõistmisele 278,02 eurot (4350 krooni).

Kohtukulude jaotusest

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda.

Kohus juhindus TsMS § 173, 174, 442, 630-632 nõudeist.

Kristel Vedro Kohtunik