3-11-843/10 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-11-843 Otsuse kuupäev 20.06.2011 Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi Andres Vähi kaebus Tartu Vangla 23.12.2010 käskkirja nr 1- 4/2970 tühistamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev 02.06.2011, menetluskonverents Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Andres Vähi ja vastustaja – Tartu Vangla esindaja Marju Altsaar Resolutsioon Jätta Andres Vähi kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale võib selle avalikult teatavakstegemisest 20.juunist 2011 arvates esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul ehk hiljemalt 20.juulil 2011 (k.a). Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Tartu Vangla 23.12.2010 käskkirjaga nr 1-4/2970 (tl 5) karistati kinnipeetav Andres Vähi´t keelatud esemete enda juures hoidmise eest distsiplinaarkorras kartserisse paigutamisega viieks

(5) ööpäevaks, mille täitmisele pööramine lükati edasi 6 kuulise katseajaga. A.Vähi distsiplinaarsüütegu seisnes selles, et 23.11.2010 kell 9:45 ajal leiti kambrist nr 2058 A.Vähile kuuluvast glükomeetritarvete kotist 4 isevalmistatud täringut ja kilekotist, kus olid rosinad, kaks isevalmistatud täringut ning üks isevalmistatud ripats. A.Vähi esitas 10.01.2010 vaide, mille esitamist põhjendas sellega, et temale ei ole distsiplinaarkaristamise käskkirja kätte toimetatud, distsiplinaarmenetluse käigus ei ole tema antud seletusi arvestatud, samuti ei ole tema võimeline oma tervislikust seisundist tulenevalt kartserikaristust kandma. Tartu Vangla direktori 04.03.2011 otsusega nr E5 39-1 jäeti A.Vähi vaie rahuldamata, kuna käskkirja tühistamiseks puudub alus.

2 KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS

A.Vähi esitas kohtule kaebuse, milles taotleb Tartu Vangla 23.12.2010 käskkirja nr 1-4/2970 tühistamist. Kaebaja väidab, et distsiplinaarmenetluse käigus ei ole tema antud seletusi arvestatud, talle ei ole distsiplinaarkaristamise käskkirja kätte toimetatud, samuti ei ole karistuse määramisel arvestatud tema tervislikku seisundit.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata, kuna vaidlustatud haldusakt on õiguspärane ja käskkirja tühistamiseks puudub alus. Vastustaja vastuväidete kohaselt on A.Vähi kõigi seletuskirjadega arvestatud, mis nähtub ka 23.12.2010 distsiplinaarmenetluse protokollist.. Vastustaja väidab, et A.Vähi on ise keeldunud distsiplinaarkorras karistamise käskkirja vastu võtmast, mida kinnitab inspektor-kontaktisiku märkus vaidlustatud haldusaktil. Vastustaja on seisukohal, et distsiplinaarkaristuse määramisel ei ole vangla kohustatud arvestama kinnipeetava tervisliku seisundiga

KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS

Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega ja ära kuulanud menetlusosaliste seletused, on seisukohal, et kaebus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata.

Asjas on vaidlus selles, kas distsiplinaarmenetluse käigus on A.Vähi poolt antud seletusi arvestatud, kas distsiplinaarkaristamise käskkiri on kaebajale kätte toimetatud ja kas vastustaja oli distsiplinaarkaristuse määramisel kohustatud arvestama kinnipeetava tervisliku seisundiga.

Vangistusseaduse (VangS) § 64 lg 2 kohaselt on kinnipeetaval õigus anda selgitusi. VangS § 11 lg 4 kohaselt esitatakse kõik taotlused haldusmenetluse algatamiseks või haldusmenetluse käigus kirjalikult. Käesolevas asjas koostati distsiplinaarmenetluse protokoll 22.12.2010 ja sellest ei nähtu kinnipeetava poolt selgituste andmine ning nendega arvestamine (tl 14). 23.12.2010 koostatud distsiplinaarmenetluse protokollist (tl 15) nähtub, et menetluse materjalide hulka on lisatud kinnipeetava 05.12.2010 ja 23.12.2010 esitatud selgitused (tl 17-18). Distsiplinaarmenetluse protokollist nähtub kinnipeetava poolt 05.12.2010 esitatud selgituste sisu ning asjaolu, et A.Vähi tunnistab keelatud esemete enda juures hoidmist. Kohtu arvates on seega kaebaja kirjalike selgitustega distsiplinaarmenetluse käigus arvestatud ning vastustaja on distsiplinaarmenetluse protokollis hinnanud selgituste sisu.

Kaebaja väide, et talle ei ole distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja kätte antud, on põhjendamatu ja ei vasta tõele. VangS § 64 lg 4 kohaselt antakse kinnipeetavale distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri kätte allkirja vastu.

3 Kohtule esitatud Tartu Vangla 23.12.2010 käskkirjast nr 1-4/2970 nähtub, et sellel on inspektorkontaktisiku märkus allkirja andmisest keeldumise kohta (tl 5 pöördel). Märkuse kohaselt andis inspektor-kontaktisik nimetatud käskkirja kinnipeetavale 23.12.2010 kell 13:30, kuid A.Vähi keeldus allkirjastamast, samuti ei võtnud käskkirja koopiat ning viskas toiduluugile tagasi. Kohtul ei ole alust kahelda selles, et vastustaja tuvastas videosalvestise kontrollimisel, et vaidlustatud haldusaktis viidatud ajal viibis inspektor-kontaktisik A.Vähi kambri juures koos dokumentidega ja kogutud dokumentidega leidis kinnitust, et kinnipeetavale tutvustati käskkirja distsiplinaarkaristuse määramise kohta.

VangS § 63 lg 3 kohaselt võetakse distsiplinaarkaristuse määramisel arvesse vangistuse täideviimise eesmärki. VangS § 63 lg 1 sätestab distsiplinaarkaristuse loetelu ning HMS § 4 lg 1 annab vanglale kaalutlusõiguse alusel valida erinevate karistuste vahel. Karistuse määramine ning selle täideviimine on õiguslikult erineva tähendusega. Õiguslikult ei tulene vanglale kohustust distsiplinaarkaristuse määramisel arvestada kinnipeetava tervisliku seisundiga. Kuna õigusnormid ei kohusta vastustajat arvestama karistuse määramisel kinnipeetava tervisliku seisundiga, siis ei ole vastustaja kohtu hinnangul seadusesätte vastu eksinud ja karistusliigi valik on olnud kaalutletud.

Tulenevalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et kaebaja distsiplinaarkorras karistamine oli õiguspärane ja temale süüks arvatud tegude toimepanemist on ta ka ise tunnistanud, distsiplinaarmenetluse käigus menetlusnorme rikutud ei ole, mistõttu puudub alus käskkirja tühistamiseks.

Maare Aloe kohtunik