2-11-19344/6 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S (ÕIGEKSVÕTUOTSUS) Eesti Vabariigi nimel

RESOLUTSIOON

1. M. L. hagi rahuldada õigeksvõtuotsusega vastavalt TsMS § 440.

2. Välja mõista A. L.lt elatis igakuise elatusrahana M. L. (IK xxx sünd xxx) kasuks tema ülalpidamiseks alates 27.04.2011 summas 139,01 (ükssada kolmkümmend üheksa eurot ja 01 senti ) EUR kuni poja M. L. täisealiseks saamiseni (xxx) või kuni vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni, kusjuures igakuine elatis lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Väljamõistetud elatusraha tuleb kanda M. L. seadusliku esindaja I. J. arvelduskontole.

3. Otsus elatise väljamõistmise osas kuulub täitmisele viivitamatult.

4. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebe kord

Kohtuasja number 2-11-19344 Otsuse tegemise aeg ja koht

20 juuni 2011. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja Kohtunik Olev Mihkelson Kohtuasi

M. L. hagi A. L. vastu elatise nõudes.

Menetlusosalised

Hageja:

Hageja seaduslik esindaja:

Kostja:

M. L. (IKxxx)

I. J. (elukoht: xxx, e-post: xxx)

A. L. (IK xxx, elukoht: xxxe-post: xxx)

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohtu menetluses on M. L. hagi A. L. vastu elatise nõudes.

Hageja M. L. esitas seadusliku esindaja I. J. kaudu Viru Maakohtule hagi kostja A. L. vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on poolte kooselust sündinud xxx poeg M. L.. Laps on hageja seadusliku esindaja ülalpidamisel. Kostja materiaalselt perekonda ei toeta. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis 139,01 eurot kuus.

2. Kohtule 20.05.2011. a esitatud vastuses tunnistab kostja hagi, kuid ei ole nõus väitega, et ta ei toeta last materiaalselt. Alates 2003 aasta septembrist kuni käesoleva ajani on ta kandnud lapse ja I. J. arveldusarvele ülalpidamistoetust, mille kohta esitas ta kohtule ka panga väljavõtted. .

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada õigeksvõtuotsusega.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kostja A. L. võttis 20.05.2011 esitatud vastuses hagiavaldusele hagi õigeks.

5. Vastavalt TsMS § 444 lg 1 võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus.

6. Hagile lisatud sünnitunnistustest (tl. 2) nähtub, et alaealise lapse M. L. seaduslik esindaja on I. J.. A. L. on lapse isa.

Vastavalt PkS § 96 on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (PkS § 97 lg 1). Tulenevalt PkS § 120 on hooldusõiguslik vanem lapse seaduslik esindaja ning ühist hooldusõigust omavatel vanematel on ühine esindusõigus. Ühine hooldusõigus ei välista last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks (PkS § 120 lg 4).

Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega ning elatist tasutakse kalendrikuu eest ette (PkS § 100 lg 1 ja 4). Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning kohus võib elatise välja mõista kindla summana (PkS § 101 lg 1 ja 2). Kuupalga alammäär 2011. aastal on 278,02 EUR, elatise miinimummäär ühele lapsele seega 139,01 EUR.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded või vastuväited

Kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel ning elatise nõudja ei pea selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama.

Eeltoodust tulenevalt, kuna hageja seaduslik esindaja nõuab elatise väljamõistmist miinimummääras, ei ole tema vajaduste eraldi tõendamine vajalik.

Kostja võttis hagi õigeks.

Lähtudes eeltoodut põhjendustest, rahuldab kohus M. L. hagi A. L. vastu.

Kohus peab vajalikuks kostjale selgitada, et kui kostja on elatise väljamõistmise perioodil vabatahtlikult täitnud elatise maksmise kohustust, on tal õigus nõuda, et seda arvestataks otsuse täitmisel. Vabatahtlikku elatise maksmist peab tõendama kostja. Kuna kostja tunnistas hagi ja oli nõus elatist maksma hagis nõutud suuruses, puudub kohtul vajadus nõuda välja tõendeid hageja seadusliku esindaja I. J.i poolt tehtud kulutuste põhjendatuse kohta. Juhul, kui kostjal on andmeid, et hageja seaduslik esindaja ei kasuta lapse ülalpidamiseks ettenähtud raha lapse huvides ning lapse heaolu ja turvalisus on selle läbi ohtu seatud, on kostjal õigus taotleda hageja seadusliku esindaja I. J.i hooldusõiguse piiramist.

Hagi on tõendatud kostja õigeksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud TsMS § 3 lg 2, perekonnaseaduse (PKS) § 96, § 97 lg 1, § 100; § 101 lg 1.

MENETLUSKULUD

7. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises perekonnaasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

8. Kohus rahuldab hagi õigeksvõtuotsusega juhindudes TsMS § 440 lg 1.

Olev Mihkelson Kohtunik Digitaalselt allkirjastatud