2-10-42176/14 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-10-42176 1 / 4

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Määruse tegemise aeg ja koht 16. juuni 2011.a, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-42176 Tsiviilasi Narva linna avaldus täisealisele isikule eestkostja määramiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja Narva linn (Narva linna Sotsiaalabiameti kaudu, registrikood 75009148), lepinguline esindaja Aleksei Forstiman Asjast puudutatud isikud Eestkostet vajav isik V B (isikukood XXX, viibib Narva- Jõesuu Hooldekodus), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsev Eestkostja kandidaat N T (isikukood XXX) Asja lahendamise viis Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Narva linna avaldus rahuldada.

2. Määrata eestkostjaks N T kellele anda esindusõigus eestkostetava V B kõikide tehingute tegemisel ning asjade ajamisel.

3. Kohus otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise hiljemalt 16. juunil 2016.a. 4. N T on V B seaduslik esindaja ning on kohustatud: - kaitsma eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve, samuti hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravija sotsiaalteenuseid; - teatama kohtule ja vallavõi linnavalitsusele, kui ta saab teada asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada või eestkostja ülesandeid piirata või laiendada; - esitama kohtule kirjaliku nimekirja eestkostetava vara kohta ühe kuu jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest. Nimekirjas esitatakse teave kuni nimekirja koostamiseni vara koosseisus toimunud muutuste kohta; - esitama eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta kohtule kirjaliku iga-aastase aruande oma ülesannete täitmisest iga aasta 20. maiks. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid; - teatama kohtule oma elukoha muutusest.

2-10-42176 2 / 4

5. V B on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja kaotab hääleõiguse. 6. Jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda ning muud menetluskulud (riigi õigusabi kulud) riigi kanda. 7. Toimetada määrus kätte menetlusosalistele. Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse eestkostjale teatavaks tegemisest.

Edasikaebamise kord

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse puudutatud isikule kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest.

Asjaolud ja menetluse käik

Narva linn esitas 31.08.2010.a Viru Maakohtule avalduse V B eestkostja määramiseks. Avalduse kohaselt on V B psüühikahäiretega isik. Oma psüühikahäire tõttu ei suuda ta kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, mis põhjendab temale eestkostja määramise vajadust. Avaldaja on seisukohal, et lähtudes V B psühhilisest seisundist tema eestkostjale tuleb anda esindusõigust kõikide tehingute tegemisel ning asjade ajamisel. V B on vallaline, lapsi tal ei ole. Ta viibib Narva-Jõesuu Holdekodus, tema omandis on korteriomand aadressil XXX. Avaldaja teeb kohtule ettepaneku määrata V B eestkostjaks N T, kes on andnud vastava nõusoleku. Avaldaja on seisukohal, et N T isikuomadused ja võimed sobivad kohtu poolt määratud ülesannetes V B huve kaitsma. V B ja N T vahel puuduvad omavahelised suhted, aga N T on hästi tuttav V B tervise seisundi põhjendavate vajaduste ring. Avaldaja palub seada V B üle eestkoste viieks aastaks ning määrata tema eestkostjaks N T.

Kohtupsühhiaatriaekspertiis

Viru Maakohtu 27.12.2010.a määruse alusel teostas ekspert Aleksandr Spivak ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi V B vaimse seisundi hindamiseks.

12.03.2011.a koostatud ja kohtule 25.05.2011.a esitatud ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti nr 36 kohaselt tuli ekspert järeldusele, et V B põeb kroonilist psüühilist haigust, mis takistab tal anda aru oma tegudele ja neid juhtida. Ta on teovõimetu. Oma psüühilise poolest vajab ta pidevat hoolt, abi ja juhendamist. Vajab eestkoste määramist.

V B esindaja arvamus

V B riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsev esitas 02.11.2011.a. kohtule kirjaliku arvamuse. Esindaja, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kohtupsühhiaatria ekspertiisi aktiga ning oma isikliku mulje alusel (kohtumine V B viibimiskohas 28.10.2010), jõudus järeldusele, et V B vajab eestkostet. V B ei ole võimeline ilma kõrvalise abita ja juhtimiseta tulema toime oma igapäevaeluga, seda enam ei ole ta võimeline iseseisvalt kaitsma oma õigusi ja huve, siis esindaja arvamusel eestkostja ülesanneteks tuleb määrata V B igapäevaelu korraldamine, ravi hoolduse, järelevalve ja ülalpidamise tagamine, tema eest kõiki tehingute tegemine. Esindajal puuduvad vastuväiteid eestkostja kandidaati suhtes. V B enda arvamust eestkostja kandidatuuri suhtes välja selgitada ei ole võimalik.

Kohtumääruse põhjendused

Kohus leiab, et tuleb määrata V B eestkostja.

2-10-42176 3 / 4

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 5 ja 6 alusel lahendab kohus täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise ja isiku paigutamise kinnisesse asutusse hagita menetluses.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 3 kohaselt võib kohus määrata eestkostja isikule, kes vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse tõttu kestvalt ei suuda oma tegude tähendusest aru saada või neid juhtida. Sellisel juhul eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega.

PKS § 202 kohaselt täisealise eestkostele kohaldatakse lapse eestkostet reguleerivaid sätteid, kui sellest peatükist või täisealiste eestkoste sisust ei tulene teisiti. PKS § 203 lg 1 kohaselt kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, määrab kohus tema enda, tema vanema, abikaasa või täisealise lapse või vallavõi linnavalitsuse avalduse alusel või omal algatusel talle eestkostja.

Avaldaja arvamusel vajab V B psüühilise seisundi tõttu talle eestkostja määramist. Eestkostjale tuleb anda esindusõigust kõikide tehingute tegemisel ning asjade ajamisel.

V B esindaja on veendunud, et V B vajab eestkostet oma huvide ja õiguste kaitseks. Esindaja leiab, et V B eestkostjaks tuleb määrata N T.

Ekspert tuli järeldusele, et vaimse seisundi tõttu ei ole V B suuteline aru saama oma tegude tähendusest ega neid juhtima, oma elu iseseisvalt korraldama, langetama otsuseid, tegema tehinguid ning ta vajab eestkostet.

Seega on kohtu arvates tuvastatud nii avaldaja, V B esindaja kui eksperdi arvamusega, et V B vajab eestkostet, sest V B ei suuda oma psüühilise seisundi tõttu kestvalt aru saada oma tegudest või neid juhtida.

TsMS § 524 lg 1 kohaselt kuulab kohus isiklikult ära isiku, kellele eestkoste seadmist menetletakse.

Ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi akti kohaselt tuli ekspert järeldusele, et V B ei ole võimalik ära kuulata kohtuistungil ega tema tavalises keskkonnas. Kuna eksperdi arvamusel V B tervislik seisund ei võimalda tema ärakuulamist ei pea kohus põhjendatuks tema ärakuulamist kohtu poolt. Tema tahe on välja selgitatud riigi õigusabi korras määratud esindaja kaudu.

PKS § 204 lg 1 kohaselt eestkostjaks määratakse füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Eestkostjat määrates arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid. PKS § 204 lg 4 kohaselt võib isiku eestkostjaks määrata tema nõusolekul.

Vastavalt TsMS § 525 lg 3 kohus kuulab enne eestkostja määramist ära ka isiku, kelle eestkostjaks määramist taotletakse või keda kohus kavatseb eestkostjaks nimetada, ja võimaliku avaldaja.

N T on andnud oma kirjaliku nõusoleku V B eestkostjaks olemiseks.

Kohus on veendunud, et N T on eestkostjaks sobiv isik ning leiab, et N T sobib oma isikuomadustelt ja võimetelt eestkostetava huve kaitsma ja eestkostja ülesandeid täitma. Seega on põhjendatud määrata V B eestkostjaks N T.

Vastavalt TsMS § 526 lg 2 p 5 märgitakse eestkostja määramise määruses aeg, millal kohus

2-10-42176 4 / 4

hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt eestkostja määratud aeg ei või olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates ning lg 5 kohaselt kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse, et tal keelatakse kõikide tehingute tegemine, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse.

Kohus leiab, et eestkoste tuleb seada V B kõigi asjade ajamiseks ning TsMS § 526 lg 5 alusel tuleb lugeda, et ta on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja kaotab hääleõiguse.

PKS § 203 lg 4 kohaselt kohus kontrollib iga kolme aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada.

Kohus seab V B üle eestkoste tähtajaga viis aastat, seejärel otsustab kohus eestkoste lõpetamise või pikendamise.

TsMS § 526 lg 4 kohaselt eestkoste seadmise määrus annab eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse. Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja (PKS § 179 lg 1). PKS § 172 kohaselt kuulub eestkostjale nii isikuhoolduskui ka varahooldusõigus.

PKS § 194 lg 2 tulenevalt eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta esitab eestkostja kohtule iga-aastase kirjaliku aruande. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid.

PKS § 172 lg 1 ja 3 alusel tuleb jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda ning muud menetluskulud (riigi õigusabi) riigi kanda.

Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik