2-10-34473/12 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 17.06.2011.a. tsiviilkantselei kaudu Tsiviilasja number 2-10-34473 Tsiviilasi PPT ja MST hagi FT vastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 5752,08 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: PPT(ik XXX, elukoht XXX) Hageja: MST(ik XXX, elukoht XXX) Hagejate seaduslik esindaja OT(ik XXX, elukoht XXX) Hagejate esindaja adv. Natalia Lausmaa (Advokaadibüroo Natalja Lausmaa, Herne 23-2, Tallinn)

Kostja: FT(ik XXX, elukoht XX) Kostja esindaja Aleksandr Pahmurko

Menetluse liik Asja arutamine kohtuistungil 19.04.2011.a. ja kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista FT elatis tema alaealise tütre PPT ülalpidamiseks 214.- (kakssada neliteist) eurot kuus alates 16.07.2010.a. kuni lapse põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses õppimiseni, kuid mitte kauem kui lapse 21-aastaseks saamiseni.

3. Välja mõista FT elatis tema alaealise tütre MST ülalpidamiseks 225.- (kakssada kakskümmend viis) eurot kuus alates 16.07.2010.a. kuni lapse põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses õppimiseni, kuid mitte kauem kui lapse 21- aastaseks saamiseni.

4. Välja mõista FT elatis tagasiulatuvalt perioodi 16.07.2009.a. kuni 15.07.2010.a. eest kokku summas 2252,53 ( kaks tuhat kakssada viiskümmend kaks eurot ja 53 senti) €, s.o. PPT ülalpidamiseks 1126,27 € ja MST ülalpidamiseks 1126,27 €.

Lk 2 (7)

5. FT tuleb temalt väljamõistetud elatis kanda üle OT arvelduskontole nr XXXXXXX Swedbankis.

Menetluskulude jaotamine.

6. Jätta PPT ja MST menetluskuludest 50 % nende endi kanda ja 50 % FT kanda.

7. Jätta FT menetluskuludest 50 % tema enda kanda ja 50 % solidaarselt PPT ja MST kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Vaidlustamata asjaolud.

1. OT ja FT on abielust sündinud 2 alaealist last: XXX.a. tütar PPT ja XXX.a. sündinud tütar MST.

2. Lapsed elavad koos emaga.

Hagejate nõuded kostja vastu ja nende põhjendused.

3. OT esitas 16.07.2010.a. kohtusse hagi, milles palub kostjalt välja mõista elatise poolte alaealiste laste ülalpidamiseks kummagi lapse ülalpidamiseks 5000.- krooni kuus alates hagi esitamisest kuni laste üldhariduskooli lõpetamiseni või 21-aastaseks saamiseni ning tagasiulatuvalt välja mõista elatise alates 1. juulist 2009.a. 120.000.- krooni.

4. Hageja väidetel lahkus kostja perekonna juurest elamast 16. aprillil 2009.a. ja ei ole pärast seda laste ülalpidamiskulude kandmisest osa võtnud, välja arvatud see, et kostja on tasunud elamu XXX elektrikulud, kuna leping elektrienergia kasutamiseks on sõlmitud temaga, samuti mõned laste kulutused, millisteks on lasteaiamaks ja telefoniarved, kuid seda on kostja teinud ebaregulaarselt ja pärast korduvaid meeldetuletusi.

5. OT väidetel koosnevad PP ülalpidamiskulud kuus kulutustest toidule 147 €, kulutustest eluasemele kokku 117,50 €, millest 16.17 € on küte + prügivedu, elekter on 95.33 € + lauatelefon on 6 €, kulutustest riiete ja jalanõude ostmiseks 92.80 €, kulutustest huvialaringidele 127 €, millest muusikakool on 36 €, kunstiring on 35 €, viiuliõpe on 28 €,

Lk 3 (7) ratsutamine on 70 € (10 korra eest), alates kevadest on ratsutamise tasu 28 € kuus, kulutustest transporditeenuse kasutamisele 27 € kuus ühistranspordile (arvestatud on lapse liimumist marsruuttaksoga 2 € üks suund + ühistranspordi pileti hinda 6.47 €) ning kütuse kulu 138.49 € kuus kahe lapse peale kokku, seega on kummagi osa 69,25 €, kulutustest meelelahutusele 48,52 € (uisutamine, kino, McDonalds, raamatud), koolikohustuse täitmisega seotud kuludele (teater jm. üritused koolis, ekskursioonid, bassein) 10 € kuus, taskurahale 20 € kuus, mobiiltelefonile 20 € kuus ning ravimitele ja vitamiinidele 10 € kuus. Seega kulub kuus kokku PP ülalpidamiseks 695.54 €.

6. MS ülalpidamiskulud kuus koosnevad hageja esindaja väidetel kulutustest toidule 147 €, kulutustest eluasemele kokku 117,50 €, millest 16.17 € on küte + prügivedu, elekter on

95.33 € + lauatelefon on 6 €), kulutustest riiete ja jalanõude ostmiseks 92.80 € , kulutustest huvialaringidele kokku summas 134,30 €, millest muusikakeskkooli näitering maksab

39.95 € , üldfüüsiline treening lasteaias maksab 21 €, iluvõimlemine Tantsukoolis NOVE maksab 38.35 € ja kunstiring maksab 35 €, kulutustest transporditeenuse kasutamisele 69,25 €, mis on ½ laste vedamisele kuluvast kütusekulust, kulutustest meelelahutustele 48.52 € (uisutamine, kino, McDonalds, raamatud), lasteaiamaksust 44-47 € ja kulutustest ravimite ning vitamiinide ostmiseks summas 10 € kuus. Seega kulub kuus kokku MS ülalpidamiseks 664,42 €.

7. Oma nõude tõendamiseks esitas OT laste sünnitõendid, OT tuludeklaratsiooni, sõiduki Hyundai FDH registreerimistunnistuse OT nimele, Swedbangi tõendi laenu tagasimaksete kohta OT poolt pangale, kinnistusraamatu väljavõtte korteriomandi XXX kuulumise kohta OT, OT pangakonto väljavõtte Swedbankist, OT palgatõendi OÜ-D, ning tõendid KH, KA ja K OÜ-lt laste huvialaringides käimise eest tasumise kohta.

Kostja vastuväited ja põhjendused.

8. Kostja on seisukohal, et OT poolt hagiavalduses märgitud kulutused lastele on ülepaisutatud. Sotsiaalministeeriumi uurimuse kohaselt oleks põhjendatud kulu 0-6 a lapse ülalpidamiseks kuus 2061.- krooni ja 7-13 aastase lapse ülalpidamiseks 2372.- krooni kuus. Esialgses vastuses hagile oli kostja nõus maksma laste ülalpidamiseks elatist 5000.- krooni kuus alates 01.09.2010.a. (t/l 57). Viimases vastuses hagile leidis kostja, et elatise suuruse määramisel tuleks lähtuda vanemate võrdsuse printsiibist ja sellisel viisil toimides oleks kummagi vanema põhjendatud laste ülalpidamiskulu 360.- eurot kuus (t/l 214).

9. Kostja ei nõustu OT väitega, et ta ei ole laste ülalpidamisest osa võtnud alates perekonna juurest lahkumisest. Kostja osaleb laste ülalpidamisel, mida kinnitab kostja pangakonto väljavõte, sest kostja maksab elamu XXX elektrienergia tarbimise kulud ja GV OÜ kulud. Lisaks sellele on kostja tasunud ka P suvelaagri, koolipiltide ja taskuraha katteks 6150.- krooni, M lasteaiaarved 8308.- krooni, P mobiili arve 250.- krooni, lauatelefoni arve 200.- krooni, koeratoidu eest 800.- krooni, maamaksu eest 77,82 krooni ning ostnud lastele toitu, DVD-sid, CD-sid, riideid, jalanõusid ja koolitarbeid kokku 1000.- krooni eest, mis teeb keskmiselt 5839.- krooni kuus.

10. Kostja viimaste vastuväidete kohaselt hagile on lapsed igal aastal vähemalt ühe kuu ka kostja vanemate juures Saaremaal, mida tuleb samuti elatise väljamõistmisel arvestada.

Lk 4 (7)

11. Oma vastuväidete tõendamiseks hagile esitas kostja järgmised dokumentaalsed tõendid: oma pangakonto väljavõtted Sampo Pangast ja Swedpangast, kostjale esitatud ja tema poolt tasutud arved elektrienergia eest, oma palgatõendi O OÜ-st kinnistusraamatu väljavõtte kinnistu XXX kuulumise kohta kostjale, ostutšekid kauplustest.

Kohtuotsuse põhjendused.

12. Tulenevalt asjaolust, et 1. juulil 2010.a. jõustunud PkS § 230 järgi tunnistati seni kehtinud perekonnaseadus kehtetuks ning PkS § 231 järgi jõustus uus perekonnaseadus, mis laieneb PkS § 210 lg 1 järgi kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks, kui selle seaduse rakendussätetes ei ole ette nähtud teisiti, kuulub käesoleva vaidluse lahendamisel poolte vahel kohaldamisele uus, s.o. 1. juulil 2010 jõustunud perekonnaseadus. Samale seisukohale asus Riigikohus oma lahendis 3-2-1-85-10. Elatusraha väljamõistmise nõudes otsuse tegemisel juhindub kohus PkS § 96 ja 97 p 1 sätetest, mille kohaselt on poolte alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist oma täisealiselt esimese astme ülenejalt sugulaselt, kelleks kostja oma alaealistele lastele on, ja PkS § 99 lg

1 sätestatust, mille kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ning sama paragrahvi lõikest 2, mille kohaselt tuleb ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestada alaealise ülalpeetava puhul tema kasvatamise kulusid. Veel juhindub kohus PkS § 100 lg 1 sätetest, mille kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisena), kusjuures igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (§ 101 lg 1) ning PkS § 102 sätestatust, mille kohaselt tuleb elatise väljamõistmisel arvestada ka kohustatud isiku varalist seisundit.

Kohus on ka seisukohal, et kuivõrd käesoleval ajal kehtiv perekonnaseadus ei sätesta vastupidiselt kuni 01.07.2010.a. kehtinud PkS §-le 61 lg 1, et elatis mõistetakse välja nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud, tuleb elatis alates 01.07.2010.a. välja mõista alaealise lapse kasuks, kes on küll TsÜS § 8 lg 2 kohaselt piiratud teovõimega isik, keda esindas kohtus tema TsMS § 217 lg 3 kohaselt tema seaduslik esindaja ehk tema ema, sest alaealisel endal puudub tsiviilkohtumenetlusteovõime TsMS § 202 lg 2 kohaselt. Ka sellele seisukohale asus Riigikohus oma lahendis 3-2-1-85-10. Otsustamaks kas elatis on kostjalt põhjendatud välja mõista ka tagasiulatuvalt nagu hageja nõuab, juhindub kohus nii kuni 01.07.2010.a. kehtinud PkS §-st 70 lg 2, mille kohaselt võis kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ja ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid, samuti käesoleval ajal kehtivast PkS §-st 108, mille kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, sest hageja palub tagasiulatuvalt elatise välja mõista perioodi 01.juulist 2009.a. - 15.07.2010.a. eest.

13. Kõigepealt võtab kohus seisukoha selles kui suures ulatuses on alaealiste laste ülalpidamiskulud põhjendatud ja tõendatud, sest vastavalt kohtuotsuse p-s 12 osundatud seadusesätetele määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ning alaealise ülalpeetava puhul arvestatakse tema kasvatamise kulusid.

Lk 5 (7) Arvestades asjaoluga, et PPT on käesoleval ajal 10-aastane ja MST saab kohe 5 aastaseks, hinnates hagejate seadusliku esindaja poolt esitatud dokumentaalseid tõendeid, mis tõendavad laste ülalpidamiseks tehtavaid kulutusi, kuid ka seda, et osa lapsele tehtavatest kulutustest on üldtuntud kulud, mida tõendada ei ole vaja, leiab kohus, et põhjendatud kuludeks PPT ja MST ülalpidamisel tuleb pidada järgmisi kulusid ühe lapse kohta:

- söögiraha 100.- eurot. Arvestades toidukorvi maksumust Tallinna linnas, kus lapsed elavad, samuti seda, et kasvueas lapsed vajavad igapäevaselt täisväärtuslikku toitu, sh. puuvilju, juurvilju, mahlu, maiustusi jne leiab kohus, et 100.- eurot kuus ühe lapse kohta on põhjendatud kulu lastele toidu ostmiseks; - eluasemekulu 70,35 € eurot Arvestades asjaoluga, et lapsed elavad koos emaga majas kus on ahjuküte, tuleb lugeda üldtuntud asjaoluks seda, et sügisel, talvel ja kevadel on vaja maja kütta ja selleks on vaja osta küttepuid. Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et küttepuude ostmiseks ja prügiveoks kulub lapse kohta kuus 16,17 € ja lauatelefoni kasutamise eest tasumiseks 6 € kuus.

Kostja enda poolt esitatud AS EE arved (t/l 232- 244) tõendavad, et elektrienergia eest on keskmiselt tasutud XXX144,53 € kuus. Arvestades asjaoluga, et seal elavad 2 hagejat + laste ema, on elektrienergia põhjendatud kulu ühe lapse kohta 48,18 €. Eeltoodust tulenevalt moodustavad põhjendatud laste eluasemekulud kuus kokku kummagi lapse osas 70,35 €. Kohus on seisukohal, et elamus sõlmitud valveteenuse lepingu kulud ja maja kindlustamise kulud, samuti maamaks, ei ole laste ülalpidamiskulud, vaid XXX elamuga seotud kulud, mistõttu nende kulude kandmist elatise suuruse kindlaksmääramisel kohus ei arvesta; - riiete ja jalanõude ostmiseks tehtavad kulutused summas 31,96 eurot.

Kohus asub seisukohale, et asjaolu, et lapsed vajavad igapäevaselt riideid ja jalanõusid, et nad on sellises vanuses kus nad kasvavad kiiresti, mistõttu nende garderoob vajab sageli uuendamist ning, et nad elavad kliimavööndis kus erinevatel aastaaegadel kantakse erineva paksusega riideid, tuleb pidada üldtuntud asjaoluks, mida TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja. Samas on kohus seisukohal, et hageja väide nagu kuluks kummalegi lapsele riiete ja jalanõude ostmiseks kuus 92,80 €, on ülepaisutatud. Kohus asub seisukohale, et põhjendatud kuluks 5- ja 10-aastasele lapsele riiete ja jalanõude ostmiseks tuleb pidada 50.- € kuus,.

Nimetatud summaga on võimalik tagada, et lapsed käivad korralikult ja kliimale vastavalt riides; - transpordikulud PF 50,18 € ja MS 16,71 € – kohus peab põhjendatuks arvestada laste transpordikulude hulka osalisel ka OT poolt ostetavat kütusekulu, sest lapsed elavad maal, kuid MS käib Tallinnas lasteaias ja mõlemad lapsed käivad Tallinnas huviringides. Hageja pangakonto väljavõtte kohaselt kulub tal keskmiselt kuus kütuse ostmiseks 51,13 € (t/l 152). Arvestades asjaoluga, et autot tarvitavad 3 inimest, tuleb nimetatud kulu jagada kolmega, mis teeb kummagi lapse põhjendatud kütusekuluks kuus 16,71 €.

Kohus on seisukohal, et laste transpordikulu hulka ei saa arvestada OT sõiduauto remontimiseks või tagavaraosade ostmiseks tehtud kulutusi, sest need kulutused on seotud OT kasutuses oleva auto remontimisega, mitte laste transportimisega. Arvestades asjaoluga, et hageja väidetel sõidab PP keskmiselt 27 € eest ka marsruuttaksoga ja linnas liiklemiseks on talle vaja osta ühistranspordi pilet, mille maksumuseks on 6,47 €, on PP põhjendatud transpordikulu kuus 50,18 € ja MS 16,71 €; - kulutused seoses tervishoiu ja hügieeniga 19,17 eurot.

Kohus on seisukohal, et üldtuntud asjaoluks tuleb pidada seda, et iga inimene vajab aegajalt ravimeid ja vitamiine ning igapäevaselt hügieenitarbeid enda hügieeni eest hoolitsemiseks. Üldtuntud asjaolu TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja. Kohus asub

Lk 6 (7) seisukohale, et 10.- € kuus kummalegi lapsele on põhjendatud kulu nimetatud kulutuste tegemiseks; - kulutused seoses meelelahutusega 30 € kuus. Arvestades asjaoluga, et lapsed külastavad kultuuriüritusi, käivad aegajalt väljas söömas ja nende arenemiseks on vaja osta mänguasju, mänge, raamatuid jmt, on põhjendatud kummalegi lapsele arvestada nimetatud kuluartiklile 30.- € kuus; - kulutused seoses PP huviringidega kokku 117,38 € Kohus on seisukohal, et kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega on tõendatud PP käimine muusikakoolis, mille maksumuseks kuus on 36 € (t/l 163, 180), kunstiringis, mille maksumuseks kuus on 35 € (t/l 132), viiulitunnis, mis maksab 34.- € kuus ja ratsutamas, mille keskmiseks maksumuseks kuus on 12,38 €. Kokku on seega tõendatud PPkulutused huvialaringidele summas 117,38 € kuus - kulutused seoses MS huviringidega kokku 113,30 € Kohus on seisukohal, et kohtule esitatud dokumentaalsed tõendid tõendavad, et MS kulud huviringides käimisega koosnevad Muusikastuudios osalemise tasust summas 39,95 € kuus (t/l 142 ja 161), Tantsukoolis Nove käimise kulust 38,35 € (t/l 163) ja Kunstistuudios osalemise kulust 35.- € kuus (t/l 32). Kokku on seega tõendatud, et MS kulud seoses huviringides käimisega on kuus 113,30 €.

- MS lasteaiamaksu keskmiseks suuruseks kuus on 60,22 € (t/l 220)

Kõige eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et PPT põhjendatud ülalpidamiskulu kuus on kokku 427,91 € ja MST põhjendatud ülalpidamiskulu kuus on kokku 450,58 €.

14. Edasi võtab kohus seisukoha selles milline on vanemate varaline seisund ning kuidas laste ülalpidamiskulusid vanemate vahel jaotada.

Kohtu käsutuses olevad dokumentaalsed tõendid tõendavad, et OT töötab D AS-is ja tema keskmine töötasu kuus on 1707,36 € ja FT töötab AS-s O ning tema palga suuruseks on 1534.- € kuus.

Arvestades asjaoluga, et alaealiste laste ülalpidamiskohustus on mõlemal vanemal, et hagejate vanemate palgad on praktiliselt võrdsed, tuleb asuda seisukohale, et OT ja FT peavad kandma oma alaealiste laste ülalpidamiskulud võrdsetes suurustes. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud välja mõista kostjalt PP ülalpidamiseks 214.- € kuus ja MS ülalpidamiseks 225.- € kuus kuni laste üldhariduskooli lõpetamiseni, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.

15. Tulenevalt kohtuotsuse p-s 14 märgitust, mille kohaselt peab kohus põhjendatuks kostjalt välja mõista elatis PP ülalpidamiseks 214.- € kuus ja MS ülalpidamiseks 225.- € kuus ning juhindudes kuni 01.07.2010.a. kehtinud PkS § 70 lg 2 ja käesoleval ajal kehtivast PkS § 108 sätestatust ja asjaolust, et hageja palub kostjalt välja mõista elatise ka tagasiulatuvalt enne hagi esitamist perioodi 01.07.2009.a. kuni 15.07 2010.a. eest kokku summas 120.000.- eesti krooni ehk 7669,40 eurot, kontrollib kohus kas ja kui suures ulatuses on kostja oma alaealiste laste ülalpidamiskohustust täitnud enne hagi kohtusse esitamist ja kas on põhjendatud kostjalt välja mõista elatis laste kasuks ka tagasiulatuvalt.

Kostja poolt esitatud dokumentaalsed tõendid tõendavad järgmist:

- kostja on tasunud kogu vaidlusaluse perioodi XXX asuva maja elektri eest, kus elavad nii alaealised lapsed kui ka OT. Kokku on kostja tasunud elektrit perioodi 16.07.2009 - 15.07.2010.a. eest, s.o. ühe aasta eest enne hagi esitamist, 1582,51 € (t/l 216 ja 232-244);

Lk 7 (7)

- kostja on kandnud PP arvelduskontole taskuraha ja muude kulude katteks perioodil 16.07.2009.a. – 15.07.2010.a. kokku 377,08 € (t/l 218-219);

- kostja on tasunud MS lasteaiamaksu perioodil 16.07.2009.a. – 15.07.2010.a. kokku 625,44 €;

- kostja on tasunud prügiveo eest XXX majast perioodil 16.07.2009.a. – 15.07.2010.a. 10,09 € (t/l 222);

- kostja on kandnud OT kontole üle laste ülalpidamiseks 26.07.2010.a. 95,87 € (t/l 227) ning tasunud AS-le E arveid summas 35,52 € ( t/l 228) ja AS-le E arveid summas 288,96 € (t/l 231).

Peale nimetatud kulutuste on kostja väidetavalt maksnud maamaksu, kindlustusmakseid ja ostnud lastele süüa ning riideid. Kohus on seisukohal, et maamaksu ja kindlustusmaksete maksmist ei saa käsitleda lastele elatusraha maksmisena, kuna need kulutused ei ole kantud seoses kostja alaealiste laste elamisega majas XXX. Kohus on seisukohal, et ka seda kui kostja on lapsed viinud sööma kui nad on isaga aega veetnud või ostnud neile mõned riided, ei saa käsitleda kostja poolt oma laste ülalpidamiskohustuse täitmisena. Asjaolu, et lapsed veedavad ühe kuu suvest kostja ema juures Saaremaal, on kostjal tõendamata, mistõttu sellega kohus arvestada ei saa.

Kõige eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et kostja on täitnud oma laste ülalpidamiskohustust perioodil 16.07.2009.a. – 15.07.2010.a. kokku summas 3015,47 €, kuigi oleks pidanud kohtuotsuse p-s 14 märgitu kohaselt tegema seda summas 5268.- € (12 x 214 +

12 x 225). Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt tagasiulatuvalt välja mõista elatist tema kahe alaealise lapse ülalpidamiseks kokku summas 2252,53 €. Kohus asub seisukohale, et tagasiulatuvalt väljamõistetav elatis kuulub hagejate kasuks väljamõistmisele võrdsetes osades, s.o. kummalegi lapsele 1126,27 €.

Menetluskulude jaotamine.

16. Elatisehagi esitamisel kohtukulusid pooltel RLS §-s 22 lg 1 p 2 kohaselt ei ole.

Tulenevalt asjaolust, et kohus rahuldab hagejate nõude elatise väljamõistmiseks osaliselt, s.o. elatise tagasiulatuva väljamõistmise nõude osas 29,37 % ja edaspidiselt väljamõistetava elatise osas 68,69 % ulatuses, asub kohus seisukohale, et hagejate kohtuvälistest menetluskuludest 50 % tuleb jätta hagejate enda kanda ja 50 % kostja kanda ja kostja kohtuvälistest menetluskuludest 50 % kostja enda kanda ja 50 % hagejate kanda.

Tsiviilasja hinna määramine.

17. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Tulenevalt eeltoodust ning sellest, et hageja esitas kohtusse nõude välja mõista kostjalt elatis kokku kahele lapsele summas 10.000.- krooni ehk 639,12 eurot, on käesoleva tsiviilasja hind 5752,08 eurot ( 9 x 639,12).

Kohtunik: