3-10-2055/23 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Einar Vene ja Maili Lokk Otsuse tegemise aeg ja koht

17. juuni 2011, Tartu Haldusasja number 3-10-2055 Haldusasi Meelis Säreli kaebus PRIA peadirektori 21.06.2010. a käskkirja nr 13-6/1128 ja PRIA 29.07.2010. a vaideotsuse nr 13-4/105 tühistamiseks ning PRIA-le kohustava ettekirjutuse tegemiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 09.11.2010. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus PRIA apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja - Meelis Särel, esindaja advokaat A. Aadli Vastustaja - Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 09.11.2010. a otsus muutmata.

2. Mõista Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt Meelis Säreli kasuks välja apellatsioonimenetluses kantud kulude katteks 920,33 eurot.

3. Vastustaja poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud (riigilõiv) jätta PRIA enda kanda EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. FIE Meelis Särel taotles Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt (PRIA) toetust Rehe kinnistule marjahoidla ehitamiseks summas 1 564 660 krooni. PRIA peadirektori 16.06.2008. a käskkirjaga nr 1-3.13-7/138 määrati toetus taotletud summas. PRIA peadirektori 21.06.2010. a käskkirjaga nr 13-6/1128 jäeti toetus M. Särelile tervikuna välja maksmata põhjusel, et toetuse saaja esitas toetuse väljamaksmiseks kuludokumendid teostamata tööde eest.

M. Särel esitas 09.07.2010 PRIA-le vaide 21.06.2010. a käskkirja kehtetuks tunnistamiseks ja uue otsuse tegemiseks. 29.07.2010. a vaideotsusega jättis PRIA vaide rahuldamata.

2. FIE Meelis Särel esitas 10.08.2010 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada PRIA peadirektori 21.06.2010. a käskkiri ja 29.07.2010. a vaideotsus ning teha PRIA-le kohustav ettekirjutus määratud investeeringutoetuse väljamaksmiseks. Kaebuse põhjenduste kohaselt olid tööde üleandmisaktis märgitud tööd teostatud juba 28.02.2010. Toetuse väljamaksmist reguleerivas määruses ei olnud nõuet, et toetuse väljamaksmise taotluse esitamise kuupäevaks peaks olemas olema ka hoone kasutusluba. Pärast tööde üleandmist teostatakse elektri kontrollmõõdistused ja vaadatakse objekt Päästeameti poolt üle ning alles seejärel väljastab kohalik omavalitsus kasutusloa.

Ebaõige on PRIA väide, et kõik paneelid olid puudu nii 10.05.2010 kui ka varem. 2010. a mais saadeti vahetusse ainult 100 mm paneelid. Kaebaja märkis kontrollaktis nr 3911 selgelt, et osad säilituskambri paneelid läksid tehases toodetud praagi tõttu vahetusse ning nädala jooksul on ehitaja lubanud puudused kõrvaldada. Lisaks esitas kaebaja koos vaidega pildid äravahetatud paneelidest. Paneelide tarnija selgituses teavitatakse, et nende koostööpartner on suuteline tootma uued paneelid praakpaneelide asemele. Seega olid paneelid tegelikult enne 2010. a maid olemas ja paigaldatud, kuid mais vahetati osad paneelidest välja.

Seda, et paneelid olid kogu hoone ulatuses 28.02.2010 paigaldatud, tõendab üleandmise-vastuvõtmise akt. Eelnev nähtub ka kohtule esitatud ehitusettevõtja ja alltöövõtja vahelise paneelide üleandmise-vastuvõtmise aktist. Arusaamatu on, millest tulenevad PRIA väited, et otsaviilu luuke hoonel ei olnud, kuigi need olid 10.05.2010 läbi viidud kohapealse kontrolli ajal olemas ja nähtavad. PRIA ei selgita käskkirjas ega vaideotsuses, millised elektritööd võrreldes hinnapakkumisega olid teostamata. PRIA kontroll tuvastas, et vihmaveesüsteemi üks osa – veetorud - ei olnud hetkel maja küljes, vaid selle kõrval.

Kuna vihmaveetorude kinnitused hoone küljes olid nähtavad ka PRIA fotodel, on meelevaldne järeldada, et kogu vihmaveesüsteem oli tegelikult ka 28.02.2010 välja ehitamata. Kaebaja soovis metalluksi ilma ettepandud klaasita, kuid sellest ei järeldu, et ukseklaase ei ole ja et paigaldatud uksed muutusid seetõttu odavamaks. Kõik tööd, mis olid tööde üleandmise aktis kirjas, olid teostatud. PRIA-t teavitati paneelide vahetusest 2010. a mais nii telefoni teel kui ka kohapeal. Kohapeal teavitati kontrolli teostajat ka sellest, et väljavahetatavate paneelide alt nähtavad juhtmed kaetakse ära pärast õigete paneelide paigaldamist umbes ühe nädala jooksul.

PRIA ei ole arvestanud kaebaja poolt esitatud tõenditega ega hinnanud neid igakülgselt ja erapooletult. Seetõttu on haldusorgan teinud vale otsuse toetuse välja maksmata jätmise kohta.

3. Tartu Halduskohtu 09.11.2010. a otsusega kaebus rahuldati. Otsuse põhjenduste kohaselt tuleb Riigikohtu ja Euroopa Kohtu praktikast lähtuvalt igal juhtumil eraldi analüüsida asjassepuutuvate EL-normide tähendust ja eesmärki kui ka taotleja tegevusviisi – st tuleb tuvastada taotleja kavatsus saada EL-i õiguse vastavate sätete alusel põhjendamatut kasu, luues selleks kunstlikult vajalikud tingimused (Riigikohtu halduskolleegiumi 19.12.2006. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-80-06, p 23; Riigikohtu halduskolleegiumi 08.11.2007. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-38-07, p 19). PRIA peadirektori 21.06.2010. a käskkirjas ja ka PRIA 29.07.2010. a vaideotsuses puudub motivatsioon, millest nähtuks, et taotleja esitas PRIA-le tahtlikult valeandmeid kavatsusega saada põhjendamatut kasu. Nii vaidlustatud käskkiri kui vaideotsus põhinevad ebaõigetel faktilistel asjaoludel. Vastustaja kohaldas vääralt Komisjoni määruse nr 1975/2006 artikli 31 p-i 2, kuna PRIA pole tuvastanud selle sätte eelduseks olevat faktilist koosseisu. Kaebaja esitas kontrollaktis ja vaides selgitused paneelide puudumise ja elektrisüsteemi lõpliku paigaldamata jätmise küsimuses. Seega ei vasta tõele vaideotsuses väidetu, et kaebaja ei esitanud kohapealse kontrolli käigus mingeid vastuväiteid teostamata töödele ega suutnud leida põhjendust teostamata tööde kohta kuludeklaratsiooni esitamisele. Vaideotsuses ei ole põhjendusi, miks kaebaja selgitused ja esitatud tõendid ei ole veenvad ja annavad aluse kahelda nende tõepärasuses. Kaebaja on andnud ühesuguseid ja vastuoludeta selgitusi nii vaides, kohtule esitatud kaebuses kui kohtuistungil. Kaebaja väiteid kinnitavad OÜ Eesti

Projekt juhatuse liikme K.-V.L. 06.05.2010. a selgitus ja kohtuistungil üle kuulatud tööde teostaja OÜ Oravapoisid juhatuse liikme K.M. ütlused. Materjalide üleandmise ja vastuvõtmise akt tõendab, et töövõtjale OÜ-le Oravapoisid olid 02.02.2010 üle antud hoonesse paigaldatavad 100mm ja 120mm paneelid. Asjassepuutumatu on vastustaja väide, et toetuse väljamaksmiseks tuleb esitada ka valminud ehitise kasutusluba. Kui valminud objektil avastati ehitusvead, on loomulik, et kaebaja ei esitanud kasutusloa taotlust enne, kui puudused olid kõrvaldatud. Samuti ei ole vastustajal alust nõuda kaebajalt ehitustööde päevikuid ja kaetud tööde akte, kuna neid dokumente ei pea kaebajal endal üldse olema. Vastustaja on valesti tõlgendanud põllumajandusministri 09.11.2007 vastu võetud määruse nr 128 mikropõllumajandusettevõtte arendamise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord (Määrus nr 128) § 15 lg 3 p 1. Investeeringuobjekti ehitamise käigus ilmnenud ehituslike puuduste kõrvaldamist ei ole võimalik käsitleda taotleja tegevuse või investeeringuobjektiga seotud muudatusena eelnimetatud sätte mõttes. Seega ei olnud vajalik taotleda PRIA nõusolekut praakpaneelide väljavahetamiseks ja teiste paranduste teostamiseks. Samuti ei annaks Määruse nr 128 § 15 lg 3 p-s 1 nimetatud nõude rikkumine alust toetuse väljamaksmisest keelduda. Käesoleval juhul kuulub kohaldamisele riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg 5. Seega rahuldab kohus taotluse teha PRIA-le ettekirjutus toetuse väljamaksmise kohta.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

4. PRIA apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on halduskohus ebaõigesti hinnanud tõendeid. Käesoleval juhul on toetuse saaja rikkunud Määruse nr 128 § 17 lg 1 nõuet, mille kohaselt esitab toetuse saaja pärast investeeringu täielikku või osadena tegemist ja selle eest täielikult või osaliselt tasumist PRIA-le toetuse väljamaksmiseks kuludeklaratsiooni. Kuludeklaratsiooni esitades tõendab toetuse saaja, et ta on tööd teostanud, nende eest maksnud ja soovib, et talle toetus välja makstaks.

Antud juhul on toetuse saaja esitanud valeandmeid. Kaebuse esitaja väitel olid tööd täies mahus teostatud 28.02.2010. 18.03.2010 esitas toetuse saaja kuludeklaratsiooni ja tööde eest tasumist tõendavad dokumendid, mis kinnitasid, et tööd on tehtud ja toetuse saaja on nende eest tasunud. Kontrolli teostamisel 10.05.2010 ei teavitanud M. Särel kontrollijat ehitusega kaasnevatest probleemidest. Samuti polnud kaebajal esitada ühtki dokumenti, mis tõestaks paneelide vahetust. Kaebaja kirjutas 10.05.2010 kontrollakti nr 3811, et säilituskambri paneelid läksid tehases toodetud praagi tõttu vahetusse ja seetõttu on paigaldamata elektrisüsteem.

Kaebaja esitas 09.07.2010 koos vaidega üldsõnalise Eesti Projekt OÜ selgituse, mis on koostatud 06.05.2010, kuid mida 10.05.2010 läbi viidud kontrolli käigus ei esitatud. Puuduvaid vihmaveetorusid hoone ümbruses kontrolli teostamisel ei olnud. Otsaluuke ehituse ülevaatusel ei tuvastatud. Probleemide ilmnemisel oleks tulnud PRIA-t sellest teavitada ja paluda väljamakse peatada, kuna investeeringuobjekt siiski ei ole lõplikult valmis. Kohus on jätnud tähelepanuta kohapealset kontrolli teostanud PRIA järelevalveametniku A.S. poolt antud seletused.

Kohus on hinnanud tõendeid ühekülgselt, tuginedes kaebaja poolt esitatud tõenditele ning kahtlemata nende usaldusväärsuses. Kasutusloa esitamise nõuet Määrus nr 128 otsesõnu ette ei näe, kuid see ei tähenda, et PRIA-l poleks õigust nõuda hoone valmimisel kasutusloa esitamist. Kasutusloa puudumisel ei ole toetuse saajal võimalik tegelikult hoonet sihipäraselt kasutama hakata. Seepärast nõuab PRIA ka kasutusloa esitamist toetuse väljamaksmisel. Kasutusluba hakkas toetuse saaja taotlema alles 31.05.2010, kuigi hoone valmis väidetavalt täies mahus juba 28.02.2010.

Kaebaja taotles toetuse väljamaksmist ka osaliselt paigaldamata paneelide eest. Kõik tööd ei olnud kontrolli ajaks seega teostatud. Paneelide eemaldamist vahetult enne kontrolli läbiviimist ei saa kaebaja poolt esitatud tõendeid ja PRIA järelevalveametniku poolt tuvastatud asjaolusid arvesse võttes usutavaks pidada. PRIA saaks kohtumenetluse käigus selgunud asjaolusid arvesse võttes kohtuotsuse jõustumisel teha uue otsuse, mitte aga toetust otsuse alusel automaatselt välja maksta. Seega on halduskohus ebaõigesti rahuldanud kaebaja taotluse teha PRIA-le ettekirjutus toetuse väljamaksmise kohta.

5. M. Särel vaidleb oma vastuses apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse põhjenduste kohaselt ei ole A.S. ütlused asjas tõendiks ning kohus ei saanudki neid otsuse tegemisel arvesse võtta. Apellatsioonkaebusest ei nähtu, millised asjas esitatud ja kogutud tõendid on kohus tõendite hindamisel kogumist välja jätnud. Paneelide olemasolu on tõendatud tunnistaja K.M. ütlustega ja 02.02.2010. a materjalide üleandmise ja vastuvõtmise aktiga. Asjaolu, et praakpaneelid vahetati välja, on tõendatud nii K.M. ütlustega kui ka OÜ Eesti Projekt juhatuse liikme K-V. L. 06.05.2010. a kirjaliku selgitusega. Asjaolu, et elektritööd olid tehtud, on tõendatud tunnistaja K.M. ütlustega, aga samuti PRIA enda poolt esitatud fotodega, millel on näha praakpaneelide eemaldamise tõttu elektrijuhtmestik ning –seadmed. Vastavad selgitused on esitatud M. Säreli poolt ka kontrollaktis. Tunnistaja K.M. ütlustega on tõendatud, et vihmaveesüsteem oli objektil paigaldatud, kui kontrolli ajal osaliselt lahti monteeritud värvimistööde hõlbustamiseks. Otsaviilu luukide paigaldamine on tõendatud tunnistaja K.M. ütlustega ning need olid olemas ka kontrolli ajal. PRIA haldusorganina jättis kõrvale uurimispõhimõtte, kuna PRIA uurimine haldusakti andmisel piirdus üksnes investeeringuobjekti kohapealse kontrolli käigus koostatud kontrollaktiga ning seejuures jäeti M. Säreli poolt esitatud vastuväited kontrollimata ja põhjendamatult arvestamata. Meelevaldne on vastustaja seisukoht, et kuigi Määrus nr 128 ei näe ette kasutusloa esitamise nõuet, on PRIA-l sellegipoolest õigus kasutusloa esitamist nõuda. Määruse nr 128 §-s 17 on ammendavalt loetletud dokumendid, mida taotleja peab toetuse kättesaamiseks koos kuludeklaratsiooniga PRIA-le esitama. Lisaks ei ole PRIA haldusmenetluses M. Särelilt marjahoidla kasutusluba nõudnud. Kasutusloa puudumisest ei saa järeldada, et marjahoidla ei olnud nõutud ajaks valmis ehitatud. Halduskohus tuvastas, et toetuse väljamaksmise eeldused on täidetud st investeerimisobjekt on valmis ja selle eest on makstud ning toetuse väljamaksmisest keeldumise alused puuduvad. Seega kohaldas halduskohus õigesti RVastS § 6 lg-t 5.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 09.11.2010. a otsus muutmata.

7. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuses toodud seisukohaga, et halduskohus on vaidlusaluse otsuse tegemisel hinnanud tõendeid ebaõigesti, jättes tähelepanuta kohapealset kontrolli teostanud PRIA järelevalveametniku A.S. poolt istungil antud selgitused. Toimiku materjalidest nähtuvalt (tl 63, 65-71) osales A.S. halduskohtu istungil PRIA esindajana. HKMS § 16 lg 1 kohaselt on halduskohtumenetluses tõenditeks kõik tsiviilasja hagimenetluses lubatud tõendid. TsMS § 229 lg 2 järgi on hagimenetluses tõenditeks tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus. Riigikohus on 10.12.2008. a lahendis haldusasjas nr 3-3-1-83-08 märkinud, et poole seletus, mis pole antud vande all, ei ole kohtumenetluses tõend. Kuna A.S. ei andnud oma seletusi halduskohtu istungil vande all, ei saa ka tema poolt esitatud selgitusi lugeda tõendiks, vaid pigem faktiväideteks, mida pidanuks seaduses lubatud tõenditega tõendama. HKMS § 16 lg 2 kohaselt peab menetlusosaline halduskohtumenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited, kui seadusest ei tulene teisiti. HKMS § 25 lg 2 järgi peab kohtuotsus rajanema üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditel. Seega ei ole halduskohtule võimalik ette heita, et ta ei arvestanud vaidlusaluse otsuse tegemisel tõendina A.S. poolt istungil antud seletusi. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus hinnanud olemasolevaid tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses ning jõudnud õigesti järeldusele, et asjas pole tõendamist leidnud väide, et M. Särel esitas 18.03.2010 toetuse väljamaksmise kuludeklaratsioonis tahtlikult valeandmeid selle kohta, et investeering on tervikuna teostatud.

8. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus asjas kogutud tõendite alusel õigesti leidnud, et marjahoidla ehitustööd olid seisuga 28.02.2010 ja ka 18.03.2010 teostatud ning investeeringuobjekt valmis. Vaidlusaluste (Sandwitch) paneelide olemasolu juba 2010. a veebruarikuu seisuga on tõendatud tunnistaja K.M. ütlustega kohtuistungil, samuti materjalide üleandmise ja vastuvõtmise aktiga 02.02.2010 (tl 24), mille kohaselt andis OÜ Eesti Projekt ehitusettevõtjale Oravapoisid OÜ, kes marjahoidlat ehitas, üle nii 100 mm kui ka 200 mm paneelid.

Asjaolu, et paneelid olid algselt seinas ja pärast kahtluse tekkimist, et osad neist võivad olla praakpaneelid, vahetati kõik 100 mm paneelid välja, on tõendatud nii tunnistaja K.M. ütlustega kohtuistungil kui ka OÜ Eesti Projekt kirjaga 06.05.2010 (tl 23). Asjaolu, et elektritööd olid algselt tehtud, on tõendatud tunnistaja K.M. ütlustega ja ka PRIA poolt esitatud fotodega (tl 41), millelt nähtub, et äravõetud paneelide all on olnud elektrijuhtmed. Selgitused selle kohta, et säilituskambri paneelid läksid tehase praagi tõttu vahetusse, mistõttu on seal paigaldamata ka elektrisüsteem, on M.

Särel andnud 10.05.2010. a kontrollaktis (tl 13). Tunnistaja K.M. ütlustega on tõendatud ka asjaolu, et vihmaveesüsteem oli objektil paigaldatud, kuid kontrolli ajal osaliselt lahti monteeritud värvimistööde hõlbustamiseks. See, et vihmaveesüsteem oli osaliselt paigas, kinnitab ka kontrollakt ja toimiku lk-l 45 olev PRIA poolt esitatud foto. Maja otsaviilu luukide olemasolu on samuti tõendatud tunnistaja K.M. ütlustega ning PRIA poolt esitatud fotodega (tl 39-45) ei ole võimalik vastupidist tõendada. Ringkonnakohtu hinnagul ei ole alust asuda seisukohale, et kaebaja poolt vaidemenetluses ja kohtumenetluses esitatud täiendavad tõendid või ka 28.02.2010 marjahoidla ehitamisel teostatud tööde üleandmise ja vastuvõtmise akt oleksid mingil põhjusel ebausaldusväärsed.

Nende alusel saab lugeda kindlakstehtuks asjaolu, et 18.03.2010 seisuga olid hoone ehitusel kõik selles märgitud tööd (v. a metallist välisukse klaasi paigaldus) teostatud ja ehitajal oli seega eelnevalt olemas ka vajalik materjal hoone valmisehitamiseks. Samuti saab asjas kogutud tõendite pinnal asuda seisukohale, et 10.05.2010 kontrolli teostamise ajal hoone juurest puudu olnud 100 mm seinapaneelid olid ajutiselt eemaldatud nende väljavahetamiseks, mistõttu puudus seal ka korrektselt paigaldatud elektrijuhtmestik ning vihmaveesüsteemid olid osaliselt puudu seoses vajadusega seinad üle värvida.

Seda, et need tööd oleks olnud teostamata ka 18.03.2010. a seisuga, asjas tõendatud ei ole. Selle üle, et veel 10.05.2010 ei olnud metalluksel klaasi, pooled vaielnud ei ole. Asjas ei ole olnud vaidlust ka selle üle, et 10.05.2010 seisuga esinenud puudused olid kõrvaldatud hiljemalt 2010. a maikuu lõpuks, sest siis asus kaebaja taotlema hoonele kasutusluba. Selle kohta, et investeeringuobjektil 10.05.2010 seisuga esinenud puudused kõrvaldati esimesel võimalusel, tõendavad ka kaebusele lisatud fotod (tl 15-22), millelt on näha, et puudu olnud paneelid, elektriseadmed ja vihmaveesüsteem on paigaldatud, samuti on metallist välisuksel ees klaas.

See, et hoonel oleks pidanud kasutusluba olema juba kas toetuse väljamaksmise taotluse esitamise või hiljemalt PRIA-poolse kontrolli teostamise ajaks, Määrus nr 128 ette ei näe. Määruse nr 128 §-s 17 on ammendavalt loetletud dokumendid, mida taotleja toetuse väljamaksmiseks peab koos kuludeklaratsiooniga PRIA-le esitama ja selles ei ole märgitud, et tal tuleb investeeringu tegemist kinnitava dokumendina esitada ka hoonele väljastatud kasutusluba. Samas ei ole ka ehitusseaduses sätestatud tähtaega, mille jooksul valminud ehitise omanik on kohustatud kasutusluba taotlema.

Seega ei saa kasutusloa puudumist toetuse väljamaksmise taotlemisel lugeda selliseks asjaoluks, millest saaks järeldada, et marjahoidla ei olnud 18.03.2010. a seisuga veel valmis ehitatud.

9. Kuna haldukohus tuvastas, et toetuse väljamaksmise eeldused olid 18.03.2010. a seisuga täidetud, s.t. investeerimisobjekt, millele M. Särel toetust taotles, oli valmis ning ajavahemikul 11.03.2010-12.03.2010 oli kaebaja tasunud ehitustööde teostamise eest kogu ulatuses ka ehitajale OÜ Oravapoisid, mistõttu toetuse väljamaksmisest keeldumise aluseid ei esine, kohaldas halduskohus õigesti ka RVastS § 6 lg-t 5, tehes PRIA-le ettekirjutuse investeeringutoetuse väljamaksmiseks määratud ulatuses. Eeltoodust tulenevalt puudub ka vajadus uue haldusmenetluse läbiviimiseks, sest kõik toetuse väljamaksmiseks vajalikud asjaolud on halduskohtumenetluses tuvastatud. Seetõttu ei ole põhjendatud ka PRIA seisukoht, et halduskohus oleks saanud vastustajat kohustada üksnes toetuse väljamaksmise osas uut otsust tegema, mitte aga kohustada PRIA-t kohe nõutud ja määratud summas toetust välja maksma.

10. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad PRIA poolt apellatsioonimenetluses kantud kulud (riigilõiv) HKMS § 92 lg 1 alusel PRIA enda kanda. Sama sätte kohaselt tuleb PRIA-lt kaebaja kasuks välja mõista viimase poolt apellatsioonimenetluses õigusabile tehtud kulutused summas 920,33 eurot. Nimetatud summa on õigusabi osutajale tasutud ja ringkonnakohtu hinnangul on õigusabile kulunud summa ka mõistliku suurusega, arvestades seda, et apellatsioonimenetluses on kaebajal olnud teine õigusabi osutaja võrreldes esimese astme kohtus olnud esindajaga. Seega pidi uus esindaja apellatsioonkaebusele vastamiseks läbi vaatama ka asja senised materjalid ning tutvuma halduskohtu otsusega ja esitatud apellatsioonkaebusega, mistõttu on arvel nr 10-38 esitatud töö kirjeldus ja maht (10 tundi) reaalne ja mõistlik. Alles apellatsioonimenetluses on kaebaja esitanud ka taotluse ja kuludokumendid esimese astme kohtus kantud õigusabikulude väljamõistmiseks. HKMS § 93 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid esitada eraldi iga astme kohtule enne kohtuvaidlusi ja toimiku materjalidest nähtuvalt ei esitanud kaebaja halduskohtule hiljemalt 19.10.2010 toimunud kohtuistungil enne kohtuvaidlusi menetluskulu dokumente ega taotlust nende väljamõistmiseks. Seisukoha menetluskulude jaotuse kohta saab võtta üksnes konkreetses kohtuastmes asja menetlenud kohus, mistõttu ei saa ringkonnakohus mõista apellatsiooniastmes tehtavas otsuses tagantjärele kaebaja kasuks välja viimase poolt esimese astme kohtus kantud kulusid.

Agu Timmi Einar Vene Maili Lokk