2-10-26348/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-10-26348

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. juuni 2011, Tartu kohtumaja, tagaseljaotsus kirjalikus

menetluses

Tsiviilasja number

2-10-26348

Tsiviilasi

AS Krediidikassa hagi Kati Grünberg vastu 406,41 euro (6 359

krooni) väljamõistmiseks.

Tsiviilasja hind

203,24 eurot (3 180 krooni)

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja AS Krediidikassa (registrikood: 11344317, A.Weizenbergi

20, 10150 Tallinn, esindaja Julianuse Inkasso Õigusbüroo, Silver

Eensaar, A.Weizenbergi 20, 10150 Tallinn,);

Kostja Kati Grünberg (ik 48605242739, elukoht: tegelik elukoht

teadmata,

menetlusdokumendid

avalikult

kätte

toimetatud

Ametlikes Teadaannetes).

RESOLUTSIOON

Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

Välja mõista Kati Grünberg`ilt AS Krediidikassa kasuks 18.06.2008 sõlmitud laenulepingu alusel

tekkinud põhivõlgnevus 406,41 euro (6 359 krooni), millest põhivõlgnevus on 203,24 eurot (3 180

krooni) ja viivis 203,18 eurot (3179 krooni).

Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Jätta menetluskulud Kati Gürnberg`i kanda.

Välja mõista Kati Grünberg`ilt AS Krediidikassa kasuks menetluskulud 115,04 eurot (1 800 krooni).

Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lõigetes 1-3 sätestatud korras, välja

arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (TsMS § 1741

lõige 4).

Otsuse kättetoimetamine

Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil

kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja

võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb

kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse

kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul (TsMS § 415, § 416 lg 1, § 420 lg 1, § 442 lg 6). Kajalt

tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele,

sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte.

Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui

15,98 eurot (250 kr) ja mitte rohkem kui 6 391,16 eurot (100 000 kr) (TsMS § 142 lg 1, 2). Kajale

tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade

ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule (TsMS § 416 lg 2, § 340).

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse

Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui

viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 420 lg 1,

§ 630 lg 3, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja

kirjeldava ja põhjendava osa. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 162 lõikest 1 ning

§ 173 lõigetest 1 ja 4.

TsMS § 1741 lõike 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja

hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.

Kohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse

esitamisel tasutud riigilõiv 63,91 eurot (1 000 krooni), menetlusdokumendi avaldamise eest

ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded tasutud riigilõiv 6,39 eurot (100 krooni) ja

õigusabikuludeks 159,78 eurot (2 500 krooni), kokku seega 230,08 eurot (3 600 krooni).

Hageja poolt tasutud riigilõivude suurused tulenevad riigilõivuseadusest, mistõttu tuleb kostjalt

hageja kasuks välja mõista menetluskuluna riigilõiv kogusummas 70,30 eurot (1 100 krooni).

Tulenevalt TsMS § 175 lõikest 1 kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja

keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud

suuruses kostjalt väljamõistmist. Antud hagi näol on tegemist n.n masshagiga, mida kasutatakse

korduvalt samalaadsete juhtumite korral ja mis on oma sisult ühetaolised. Arvestades nõude suurust

(hagihinda) ning asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keerukas ega mahukas ja hageja lepingulise esindaja

sisuline õigusabi on piirdunud vaid hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega, peab

kohus põhjendatud õigusabi kuluks 44,74 eurot (700 krooni). Hageja menetluskuludeks kokku on

käesolevas asjas seega 115,04 eurot (1 800 krooni).

TsMS § 177 lg 2 sätestab, et menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud

ulatuses. TsMS § 177 lg 2 alusel ja hageja taotlust arvestades tuleb kostjal tasuda hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS

§ 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses.

Kohtunik