2-10-67384/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-10-67384

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. juuni

2011,

Tartu

kohtumaja,

tagaseljaotsus

kirjalikus

menetluses

Tsiviilasja number

2-10-67384

Tsiviilasi

BIGBANK AS hagi Katrin Rotkin ja Marek Lass vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

2 877,96 eurot (45 030,22 krooni)

Menetlusosalised ja nende

esindajad

-

hageja BIGBANK AS (registrikood 10183757; asukoht

Rüütli 23, 51006 Tartu); esindaja Artur Maljukov (e-post

kohus@sissenoudekeskus.ee);

-

kostja I Katrin Rotkin

-

Kostja II Marek Lass

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista solidaarselt Katrin Rotkin`ilt ja Marek Lass`ilt BIGBANK AS kasuks

29.08.2005 sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr 0501034/15kt alusel tekkinud võlgnevus 4

704,96 eurot (73 616,64 krooni), millest 2 417,90 eurot (37 831,90 krooni) on tagastamata

krediidisumma, 311,73 eurot (4 877,57 krooni) sissenõutavaks muutunud tasumata intress,

140,50 eurot (2 198,32 krooni) võla sissenõudmisega seotud kulu ja 1 834,83 eurot

(28 708,85 krooni) sissenõutavaks muutunud viivis.

3. Välja mõista solidaarselt Katrin Rotkin`ilt ja Marek Lass`ilt BIGBANK AS kasuks viivis

krediidilepingu nr 0501034/15kt järgselt tagastamata krediidisummalt (2417,90 eurot) alates

29.12.2010 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni 28,24% aastas.

4. Välja mõista Katrin Rotkin`ilt BIGBANK AS kasuks 19.06.2007.a sõlmitud krediidilepingu

nr 0721449/96rk alusel tekkinud võlgnevus 511,28 eurot (8 000 krooni), millest 191,73 eurot

(3 000 krooni) on tagastamata krediidisumma, 108,65 eurot (1 700 krooni) käsitlustasu,

19,17 eurot (300 krooni) võla sissenõudmisega seotud kulud ja 191,73 eurot (3 000 krooni)

sissenõutavaks muutunud viivis.

5. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Jätta menetluskuludest Katrin Rotkin`i ja Marek Lass`i kanda.

Välja mõista solidaarselt Katrin Rotkin`ilt ja Marek Lass`ilt BIGBANK AS kasuks menetluskulud

527,27 eurot.

Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lõigetes 1-3 sätestatud korras, välja

arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (TsMS § 1741

lõige 4).

Otsuse kättetoimetamine

Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil

kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja

võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb

kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse

kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul (TsMS § 415, § 416 lg 1, § 420 lg 1, § 442 lg 6). Kajalt

tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele,

sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte.

Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui

15,98 eurot (250 kr) ja mitte rohkem kui 6 391,16 eurot (100 000 kr) (TsMS § 142 lg 1, 2). Kajale

tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade

ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule (TsMS § 416 lg 2, § 340).

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse

Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui

viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 420 lg 1,

§ 630 lg 3, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja

kirjeldava ja põhjendava osa. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 162 lõikest 1 ning

§ 173 lõigetest 1 ja 4.

TsMS § 1741 lõike 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja

hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.

Kohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse

esitamisel tasutud riigilõiv 479,34 eurot (7 500 krooni) ja hageja esindaja õigusabi kulu 95,87 eurot

(1 500 krooni), kokku seega 575,20 eurot (9 000 krooni).

Hageja poolt tasutud riigilõivude suurused tulenevad riigilõivuseadusest, mistõttu tuleb kostjatelt

hageja kasuks välja mõista menetluskuluna riigilõiv kogusummas 479,34 eurot.

Tulenevalt TsMS § 175 lõikest 1 kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Antud hagi näol on tegemist n.n masshagiga,

mida kasutatakse korduvalt samalaadsete juhtumite korral ja mis on oma sisult ühetaolised.

Arvestades nõude suurust (hagihinda) ning asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keerukas ega mahukas ja

hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud vaid menetlusdokumentide koostamise

ning nende kohtusse esitamisega, peab kohus põhjendatud õigusabi kuluks 47,93 eurot. Hageja

menetluskuludeks kokku on käesolevas asjas seega 527,27 eurot, milline summa kuulub kostjatelt

hageja kasuks väljamõistmisele. TsMS § 177 lg 2 sätestab, et menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses. TsMS § 177 lg 2 alusel ja hageja taotlust

arvestades tuleb kostjal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses.

Kohtunik