2-11-20655/4 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus, Tallinn Kohtunik Liili Lauri Määruse tegemise aeg ja koht 20.06.2011. a Tallinnas, kell 15.00 Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-20655 Tsiviilasi Tallinna linna avaldus SJpärandvara pankroti väljakuulutamiseks

Menetlustoiming Pankrotimenetluse lõpetamine raugemisega Menetlusosalised Avaldaja- Tallinna linn (Vabaduse väljak 10, 10146 Tallinn) SJ(ik 38810210273) pärijana Avaldaja esindaja Kiur P Ajutine pankrotihaldur:

Rein Vaiksaar (Causa Õigusbüroo OÜ Tallinn, Raudtee 83, 11613 Tel: 56641968, e-post: rein.vaiksaar@gmail.com) Kohtuistungi toimumise aeg 07.06.2011.a. Kohtuistungil osalenud isikud ajutine pankrotihaldur Rein Vaiksaar

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada S Jpärandvara pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna pankrotimenetluse kulude katteks pärandvarast ei jätku ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus.

2. Vabastada ajutine pankrotihaldur Rein Vaiksaar tema ülesannetest.

3. Määrata ajutisele pankrotihaldurile Rein Vaiksaar’ele pankrotimenetluse kulude katteks

397 eurot.

4. Välja mõista riigi vahenditest ajutise halduri tasu 397 eurot Causa Õigusbüroo OÜ kasuks. Nimetatud summa kanda Causa Õigusbüroo OÜ pangakontole AS-is SEB Pank nr XXXXXXXXXXXXX. 5.Avaldada teade SJpärandvara pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

6. Määrus saata täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele.

Edasikaebamise kord Määrusele võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse teatavaks tegemisest.

Asjaolud ja avaldus

03.05.2011 esitas Tallinna linn avalduse SJpärandvara pankroti väljakuulutamiseks. SJ suri .Tema ülenejaks sugulaseks on ema MJ(XXX), kelle elukohaks on Rahvastikuregistri andmetel XXX , Tallinn. Muid ülenejaid ega alanejaid sugulasi SJ ei ole.

01.12 2010 teostas Tallinna kohtutäituri Elin Vilippuse asendja S.Kulagina pärandvara inventuuri, mille kohaselt on väljaselgitatud pärandvaraks: 1) Swedbank AS laenulepingust tulenev laenujääk 1 976.11 EEK, intressivõlg 145.77 EEK. 2) EVK kogumispensionikonto AS-is Swedbank, saldo 3294.04 EEK 3) LHV Panga pensionifond osakud puhasväärtusega 16.93 EEK Selgitamaks välja pärandvara koosseis ja maksejõulisus, esitas avaldaja 3.mail 2011 pärandvara pankrotiavalduse Harju Maakohtule.

3. Vara. Lisaks pärandvara inventuuri andmetele sooritas haldur päringud registritesse ning selgus, et

1. Arvelduskontod pankades: Swedpangas jääk summas 0.00 eurot;

2. Registervara (ehitised, kinnistud, sõidukid, osalus äriühingutes) pärandvaras puuduvad. Seega võib teha järelduse, et positiivseks pärandvaraks on EVK kogumispensionikonto AS-is Swedbank, mille puhasväärtuseks on 2.06.2011 seisuga 212.21 eurot ja LHV pensionifondi osakud puhasväärtusega 16.93 EEK (1.08 eurot), kokku vara 213.29 eurot.

3. Pärandvara kohustused Kohustuste hindamisel lähtub haldur põhimõttest, et teadaolevad kohustused kajastatakse sõlmitud lepingute või seaduste kohaselt tasumisele kuuluvates summades. Teadaolevad on ajutisele haldurile järgnevad kohustused: Laenujääk AS-ile Swedbank (krediitkaardi leping ) 144.14 eurot (koos intresside ja viivistega) Maksuvõlg puudub Täitemenetlused on lõpetatud. Kokku täitmata sissenõutavaks muutunud kohustused summas vähemalt 144.14 eurot.

5. Hinnang varalise seisundi kohta Tuginedes eeltoodule on hinnang SJ pärandvara kohta negatiivne. Teadaolevaid täitmata sissenõutavaid ühekordseid kohustusi on võlgnikul vähemalt 144.14 eurot, likviidne vara, millele pöörata sissenõuet, puudub. SJ pärandvara koosneb kogumispensionide osakutest. Tallinna linn on SJ ainupärija ja juriidiline isik, seega tunnistab registripidaja osakud kehtetuks. Seega ei saa käsitleda ülalnimetatud vara likviidsena ja tuleb asuda seisukohale, et pärandvara kui niisugune puudub.

6. Andmed tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta Antud asjas esialgselt kogutud andmetele tuginedes tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi ei ole haldur tuvastanud.

7. Lõppjäreldused Kokkuvõttes on võimalik kindlalt väita, et SJ pärandvara on püsivalt maksejõuetu. Kooskõlas PankrS § 1 lg 2 sätetega võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Haldur asub seisukohale, et käesolev menetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu. Haldur on teavitanud võlausaldajaid võimalusest menetlust rahastada, kuid viimased ei ole selleks nõusolekut andnud. 07.06.2011 toimunud istungil jäi pankrotihaldur esitatud aruande juurde.

Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära avaldaja ning ajutise halduri, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada.

Vastavalt PankrS § 29 lg 1 kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus.

Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on teadaolevaid täitmata sissenõutavaid ühekordseid kohustusi võlgnikul vähemalt 144.14 eurot, likviidne vara, millele pöörata sissenõuet, puudub. Seega puuduvad reaalsed vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Võlausaldajad ei ole andnud nõusolekut menetluse rahastamiseks. Seega tuleb lõpetada pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks.

Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja.

Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kandnud kulutusi PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks summas 245,40 eurot ning kulutanud 8,5 töötundi, summas 680 eurot. Avaldaja esindaja esitas kohtule vastuväite ajutise halduri tasude osas. 07.06.2011 toimunud istungil palub ajutine haldur hüvitada halduri tasu ja kulutused summas 397 eurot riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Kuna pärandvarast ei jätku ajutise halduri tasu väljamaksmiseks, tuleb tasu vastavalt halduri taotlusele summas 397 eurot hüvitada riigi vahenditest.

Liili Lauri Kohtunik