2-10-21126/31 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

VIRU MAAKOHUS K O H T U M Ä Ä R U S

Kohtuasja number 2-10-21126 Määruse tegemise kuupäev ja koht 16. juunil 2011.a, Narva Kohtunik Tamara Šabarova Kohtuasi A Z hagi I Z vastu ühisvara jagamise (vara ühisuse lõpetamise) nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: A Z (isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja volikirja alusel: Janek Pahkat (isikukood XXX) Kostja: I Z (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja lepinguline esindaja volikirja alusel: Jevgenia Tušinskaja (asukoht Juhkentali 5, 20308 Narva) Menetluse liik Hagimenetlus Asja läbivaatamise kuupäev 16.06.2011, avalikul kohtuistungil Istungil viibinud isikud Istungisekretär Olesja Tvoronovitš, tõlk Vaike Hanni Istungil osalenud isikud Pooled ja nende esindajad Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

I. Kinnitada poolte vahel sõlmitud ja 16.06.2011 kohtuistungi protokolli kantud kompromiss alljärgnevas: 1. Pooled lõpetavad vaidluse kompromissi sõlmimisega. 2. Pooled kinnitavad, et nende ühisvara koosseis, mida nad soovivad jagada, on järgmine: 2.1 XXX asuv korteriomand (Viru Maakohtu kinnistusosakonna Narva jaoskonna registriosa nr XXX, omanik A Z, isikukood XXX) väärtusega 21 730 eurot 2.2 XXX asuv kinnistu (Viru Maakohtu kinnistusosakonna Narva jaoskonna registriosa nr XXX, omanik I Z, isikukood XXX) väärtusega 14 379 eurot 2.3 sõiduauto NISSAN ALMERA TINO (registreerimismärk XXX, omanik A Z, isikukood XXX) väärtusega 2000 eurot 2.4 liikmelisus hooneühistus ELEKTRON (registrikood 80029704), millele vastab liikme ainukasutuses olev ehituslikult tegelikkuses piiritletud omaette kasutust võimaldavat hooneosa nr 27, väärtusega 3195,60 eurot 2.5 AS Swedbank laenulepingust nr 01-019805-EL tulenevad kohustused. 3. Pooled leppisid kokku, et A Z ainuomandisse jääb järgmine vara: 3.1 XXX asuv kinnistu (Viru Maakohtu kinnistusosakonna Narva jaoskonna registriosa nr XXX) 3.2 liikmelisus hooneühistus ELEKTRON (registrikood 80029704), millele vastab liikme ainukasutuses olev ehituslikult tegelikkuses piiritletud omaette kasutust võimaldavat hooneosa nr 27 3.3 sõiduauto NISSAN ALMERA TINO (registreerimismärk XXX). 4. Pooled leppisid kokku, et I Z ainuomandisse jääb järgmine vara: 4.1 XXX asuv korteriomand (Viru Maakohtu kinnistusosakonna Narva jaoskonna registriosa nr XXX). 5. Hageja kohustused kostja ees moodustavad 1084 eurot. 6. I Z maksab A Z välja ajavahemikul 01.07.2011-01.01.2012 AS Swedbank laenulepingust nr 01-019805-EL tekkinud kohustused summas 3639 eurot.

Tsiviilasi nr 2-10-21126

2(4) 7. I Z alates 01.07.2011 kuni 10.05.2023 maksab A Z igakuiselt hiljemalt 5.kuupäevaks AS Swedbank laenulepingust nr 01-019805-EL tulenevate kohustuste katteks 69,65 eurot. 8. A Z ei oma pretensioone I Z seoses AS Swedbank krediitkaardilepinguga nr 04-506239- EG. 9. I Z ei oma pretensioone A Z seisuga 01.05.2011 tekkinud maksete kohta seoses Narvas, XXX asuva korteriomandi hooldamisega. 10. Pooled ei oma teineteisele pretensioone vallasvara kohta. 11. Poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda. 12. Antud kompromissi mittetäitmisel võivad pooled pöörduda kohtutäituri poole kohtu määrusega kinnitatud kompromissi sundtäitmiseks. 13. Kohtumäärus kuulub viivitamatule täitmisele. 14. Pooled kinnitavad, et on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest. 15. Hageja taotleb poole hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist. 16. Pooled paluvad lühendada määruskaebuse esitamise tähtaeg 3 päevani.

II. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-10-21126 A Z hagis I Z vastu ühisvara jagamise (vara ühisuse lõpetamise) nõudes poolte vahel sõlmitud ning kohtule esitatud kompromissi kinnitamisega.

III. Tagastada A Z (isikukood XXX) arvelduskontole nr XXX AS-s Swedbank:  A Z poolt 06.09.2010 tasutud riigilõivust summas 1500 krooni (makstud Rahandusministeeriumi kontole nr XXX AS-s Swedbank, viitenumbrile XXX, selgitusega „2-10-21126“);  A Z poolt 02.10.2011 tasutud riigilõivust summas 1500 krooni (makstud Rahandusministeeriumi kontole nr XXX AS-s Swedbank, viitenumbrile XXX, selgitusega „2-10-21126“) ja  A Z poolt 06.10.2011 tasutud riigilõivust summas 2500 krooni (makstud Rahandusministeeriumi kontole nr XXX AS-s Swedbank, viitenumbrile XXX, selgitusega „2-10-21126“) pool ehk 175,76 eurot (2750 krooni).

IV. Kohtumäärus kuulub viivitamatule täitmisele.

V. Kohtumäärus saata peale jõustumist täitmiseks riigilõivu tagastamise osas Kohtute Raamatupidamiskeskusele.

Kohtu selgitused: tulenevalt TsMS §-st 430 lg 8 saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

EDASIKAEBAMISE TÄHTAEG JA KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu (aadress: 1. Mai 2; 20308 Narva; telefon 359 9800; faks 359 9801; e-post vmknarva.menetlus@kohus.ee) 3 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määruskaebuse esitaja peab tasuma riigilõivu 25,56 eurot.

Tsiviilasi nr 2-10-21126

3(4) Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

05.05.2010 esitas A Z kohtule hagiavalduse I Z vastu ühisvara jagamise (vara ühisuse lõpetamise) nõudes. Hagile on lisatud menetlusabi taotlus.

Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 29.06.2010 määrusega, mis jõustus 18.09.2010, A. Z menetlusabi taotlus osaliselt rahuldati ja kohustati A Z tasuma riigilõivu summas 5500 (viis tuhat viissada) krooni osamaksetena alljärgnevalt: esimene osamakse suuruses 1500 (üks tuhat viissada) krooni tuleb tasuda käesoleva määruse jõustumisele järgneva 14 (neljateistkümne) päeva jooksul ning ülejäänud osamaksed suuruses 1000 (üks tuhat) krooni tuleb tasuda 4 (nelja) kuu jooksul kuni määratud riigilõivu täieliku tasumiseni alates käesoleva määruse jõustumisele järgnevast kuust iga kuu viimaseks kuupäevaks.

06.09.2010 tasus hageja A. Z esimene riigilõivu osa summas 1500 krooni.

Viru Maakohtu 23.09.2010 määrusega võeti hagi menetlusse.

02.10.2010 tasus hageja A. Z teise riigilõivu osa summas 1500 krooni ja 06.10.2010 tasus ta riigilõivu viimane osa summas 2500 krooni.

16.06.2011 kohtuistungil saavutasid pooled kompromissi, mille tingimused on kantud kohtuistungi protokolli.

Menetlusosalised paluvad kinnitada kompromiss ja lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-10-21126, lühendada määruskaebuse esitamise tähtaeg 3 päevani, hageja palub tagastada pool tasutud riigilõivust. Menetlusosalised kinnitasid, et kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikud tagajärjed on nendel teada.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUS

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks ning poole riigilõivu tagastamisest on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

TsMS § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

TsMS § 430 lg 5 kohaselt kompromiss kehtib täitedokumendina ka kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse.

TsMS § 430 lg 2 sätestab, et pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks.

Tsiviilasi nr 2-10-21126

4(4)

Antud asjas on poolte kokkulepitud kompromissi tingimused on kantud kohtuistungi protokolli.

Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS §-st 430 lg 8 saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

Menetlusosalised kinnitasid, et menetluse lõpetamise tagajärjed on neile arusaadavad.

Vastavalt TsMS §-le 432 kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

Kohus asub seisukohale, et menetlusosaliste vaheline kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega seadusega, ei riku olulist avalikku huvi ja seda on võimalik täita, mistõttu kohus kinnitab poolte kompromissi ja lõpetab tsiviilasja 2-10-21126 menetluse.

TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt riigilõivu tasunud isiku nõudel tagastatakse riigilõiv määruse alusel. Sama paragrahvi lg 4 esimesest lausest tulenevalt riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti.

Hageja taotleb poole riigilõivu tagastamist. Seoses tsiviilasja menetluse lõpetamisega poolte poolt kompromissi sõlmimisega ja selle kohtu poolt kinnitamisega tuleb hagejale tagastada pool tasutud riigilõivust.

TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada.

Menetlusosalised on kokku leppinud määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises 3 päevani. Kohus rahuldab menetlusosaliste taotluse.

Määrus on tehtud eelnevast lähtudes ning juhindudes TsMS §-dest 463-466, 660, 661.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova Kohtunik