2-08-81272/37 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. juuni 2011 Tartu

Tsiviilasja number

2-08-81272

Tsiviilasi

OÜ Maiben hagi OÜ Remeser (likvideerimisel) vastu

289 104.73 krooni ja viivise väljamõistmiseks ning

OÜ Remeser (likvideerimisel) vastuhagi OÜ Maiben vastu

viivise väljamõistmiseks summas 33 759.90 krooni

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

20 325.11 eurot (318 018.87 krooni)

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 15. märtsi 2010 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Remeser (likvideerimisel) apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant

(kostja/vastuhagis

hageja)

–

OÜ Remeser

(likvideerimisel) (registrikood: 10113136), esindaja Peeter

Malve

Vastustaja

(hageja/vastuhagis

kostja)

–

OÜ Maiben

(registrikood: 10123956), esindaja advokaat Peeter Viirsalu

RESOLUTSIOON

Jätta

apellatsioonkaebus

rahuldamata

ning

Tartu

Maakohtu 15. märtsi 2010 otsus muutmata.

Menetluskulude jaotus

Jätta

menetluskulud

maa-

ja

ringkonnakohtus

OÜ Remeser (likvideerimisel) kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. OÜ Maiben esitas 02.12.2008 kohtule hagi OÜ Remeser (likvideerimisel) vastu 289 104.73

krooni ja seadusjärgse viivise alates 02.12.2008 kuni põhinõude täitmiseni väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja 20.01.2006 kostjaga töövõtulepingu korterelamu

ehitamiseks XXX. Kostja peatöövõtjana kohustus tagama teostatava töö kvaliteedi ja

vastavuse lepingu dokumentidele, kehtivatele normidele, heale ehitustavale ja üldtunnustatud

standarditele. Seejuures andis kostja oma tööle kaheaastase garantii. Pärast elamu üleandmist

ja kasutuselevõttu ilmnes, et kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi kohaselt täitnud. Hageja

teavitas kostjat ilmnenud puudustest ja palus need likvideerida, kuid kostja ei täitnud ka oma

garantiikohustust, mistõttu hageja lasi puudused ise kõrvaldada. Hageja nõuab kostjalt tööde

teostamisega seonduvate järgmiste kulude hüvitamist: 1) küttesüsteemi

ümberehitustööd 68 000 krooni; 2) kuulkraanide vahetus 7 612.75 krooni; 3) veekahjude

likvideerimine 2 729.05 krooni; 4) küttesüsteemi eksperthinnang 9 400 krooni;

5) garantiiremondi tööd 175 709.73 krooni; 6) ukse garantiiremont 200 krooni; 7) puuduoleva

radiaatori ost 640.85 krooni (korter 21); 8) köögivalamu kraanide ja voolikute remont ning

vahetus 1 135.51 krooni (korter 19); 9) soojasõlme veelekke likvideerimine 3 089.83 krooni;

10) torustiku lekke likvideerimine 1 192.46 krooni (korter 22); 11) erinevate kraanide lekete

likvideerimine 9 135 krooni (korterid 1, 8, 10, 17, 23); 12) soojestuskraani ümberpaigutamine

647.04 krooni; 13) teise sektsiooni seintesse tekkinud mõrade likvideerimine 5 809.75 krooni,

14) dušisegisti remonditööd 284.92 krooni; 15) sidekaablite ühenduse parandamine 618.64

krooni; 16) veeavariist tingitud köögikappide väljavahetamine 2 400 krooni (korterid 8, 32);

17) küttesüsteemi vigade tuvastamine 500 krooni.

2. Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja väitel on tööd nõuetekohaselt teostatud, hageja poolt

kontrollitud ning aktidega 01.11.2006 vastu võetud. Projektijuht S.L. korraldas puuduste

kõrvaldamise ehitustööde käigus. Elamu ebaõigest ekspluatatsioonist tekkinud puudused ei

kuulu garantii alla. Kostja teavitas hagejat, et neid puudusi kostja ei kõrvalda. Samuti ei

vastuta kostja projekteerimisvigade eest. Kostja on saanud hagejalt ühe elektronkirja, milles

viidati üldsõnaliselt probleemidele, mis esinevad valdavalt kõigis korterites ja koridorides

ning probleemidele, mis esinevad mõnes korteris. Hagis on esitatud nõudeid, mida kostjale ei

ole garantiiaja jooksul esitatud (näiteks väidetavatest puudustest küttesüsteemi ehitamisel).

Hageja nõue tasuda talle tööde eest, mis ei seondu väidetavate probleemidega, millest kostjat

on varem teavitatud, ei ole põhjendatud. Nõude tõenduseks esitatud arvetelt ei nähtu ühtegi

tööd, mida kostja oleks pidanud lepingu järgi tegema. Kostja ehitas hageja tellitud projekti

järgi ning hageja valitud odavaimate materjalidega korterelamu, mille kortereid ei suutnud

hageja aasta jooksul müüa. Tühjad korterid seisid kütmata ning sellest on tingitud parketi

punnitamine ja niiskuskahjustused. Osa endise savitööstuse hoone seinamüüridest jäeti alles,

osa laoti uuesti vanale vundamendile. Sellest võivad olla põhjustatud seinapraod. Hageja ei

olnud orienteeritud kvaliteedile, vaid ajas taga üksnes ehituse odavat omahinda. Hageja ei ole

tõendanud, et kostja tehtud töö ei vastanud kokkulepitule. Samuti ei ole hageja tõendanud, et

ta teavitas kostjat hagis märgitud puudustest kirjalikult garantiiperioodi kestel ja nõudis

puuduste kohest likvideerimist. Kuna garantiiaeg on möödas, ei ole hagejal enam õigust

nõuda puuduste kõrvaldamist või kahju hüvitamist.

3. Kostja esitas 09.04.2009 kohtule vastuhagi, milles palus mõista lepingu p 7.5 alusel

hagejalt välja lepingust tuleneva tasu (arved nr 6025, 6030, 6043) maksmisega viivitamisest

tekkinud viivise 33 759.90 krooni, s.o 0,07% tasumata summalt iga viivitatud päeva eest.

Vastuhagi kohaselt on hageja rikkunud lepingu p-i 7.4, mille järgi tuli aktsepteeritud

vaheaktide alusel koostatud arve tasuda 10 päeva jooksul alates arve saamisest. Kostja esitas

01.12.2006 hagejale arve nr 6053 viivise saamiseks, hageja ei ole arvet tasunud ega esitanud

sellele ka vastuväiteid.

4. Hageja vastuhagi ei tunnistanud. Kõik kolm arvet on koostatud pärast lepingus sätestatud

ehituse üleandmise tähtaega. Lepingu kohaselt sai kostja arveid esitada ainult hageja poolt

aktsepteeritud vaheaktide alusel ja arvete tasumise tähtaeg hakkas kulgema hageja poolt arve

saamisest. Arvete aluseks olevaid akte ei ole kohtule esitatud, samuti ei ole kostja tõendanud,

et hageja on arved nende koostamise päeval kätte saanud. Ehitusjärelevalve on tuvastanud, et

mitmed tööd olid kostja poolt akteeritud, kuid tegelikkuses veel pooleli või tegemata. Hageja

keeldus õigustatult oma kohustuse täitmisest ja tasus arved siis, kui arve aluseks olevad tööd

olid nõuetekohaselt tehtud. Lisaks on kostja võimaliku viivisenõude hea usu põhimõtte

vastase käitumise tõttu kaotanud. Kostja esitas viivisearve alles siis, kui hageja oli asunud

nõudma puuduste likvideerimist. Varasemalt kostja viivisenõuet ei esitanud ega vaielnud

vastu ka hageja poolt arvete maksmisest keeldumisele kuni tööde nõuetekohase tegemiseni.

Pärast seda, kui hageja oli viivisearvele vastu vaielnud, ei nõudnud kostja kuni vastuhagi

esitamiseni viivisearve tasumist ja seda isegi mitte likvideerimismenetluses. Juhul, kui kohus

asub seisukohale, et kostjal on hageja vastu viivisenõue, palus hageja viivist vähendada

mõistliku suuruseni, kuna nõutav viivis on ebamõistlikult suur.

MAAKOHTU LAHEND

5. Tartu Maakohus rahuldas 15. märtsi 2010 otsusega OÜ Maiben hagi osaliselt ning mõistis

välja OÜ-lt Remeser (likvideerimisel) OÜ Maiben kasuks 284 258.97 krooni ja viivise

protsendina põhinõudelt 284 258.97 kroonilt alates 2. detsembrist 2008 kuni põhinõude

täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas), kusjuures põhinõue

ja viivisenõue kokku ei või ületada 300 000 krooni. OÜ Remeser (likvideerimisel) vastuhagi

viivise väljamõistmiseks summas 33 759.90 krooni jättis kohus rahuldamata.

Menetluskulud jättis kohus TsMS § 162 lg 1 ja § 163 lg 1 alusel OÜ Remeser

(likvideerimisel) kanda.

6. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt sõlmisid pooled 20.01.2006 ehituse töövõtulepingu VÕS

§ 635 lg 1 mõttes korterelamu ehitamiseks peatöövõtuna XXX . Kostja on tellitud töö teinud

ning töö on üleandmis-vastuvõtmisaktiga 01.11.2006 vastu võetud koos vaegtöödega, mis tuli

likvideerida 30.11.2006.

Vastavalt lepingu p-le 3.22 andis kostja tööle kaheaastase garantii alates hageja poolt

üleandmis-vastuvõtmisakti allakirjutamise kuupäevast, s.o 01.11.2006. Kostja poolt

paigaldatud seadmete garantiiperioodi kestus määrati valmistajatehase garantiitingimustega.

Lepingu p 3.23 kohaselt oli kostja kohustatud hagejalt vastavasisulise kirjaliku teate saamisest

omal kulul viivitamatult parandama kõik garantiiperioodil ilmnevad töö defektid ja

tegematajätmised, kusjuures kostja vastutust ei piiranud asjaolu, et hageja on vastava töö

vastu võtnud. Kui kostja parandamisega viivitas, oli hagejal õigus see töö ära teha kostja

kulul, sellest kostjat eelnevalt kirjalikult teavitades. Kostja oli sel juhul kohustatud hüvitama

hagejale tööde teostamisega seonduvad kulud vastavalt hageja esitatud arvetele. Kuna lepingu

objektiks oli ehitis, siis on tegemist ehitise garantiiga ehitusseaduse (EhS) § 4 lg 1 mõttes.

Lepingu p-dele 3.22 ja 3.23 vastav regulatsioon on sätestatud EhS §-s 4. Garantii oma

olemuselt on leping, millega garant võtab endale kohustuse teha garantiilepingus sätestatud

tingimuste täitmise korral garantiilepingus nimetatud toiming. Kostja on garantii järgi võtnud

endale töövõtulepingust sõltumatu kohustuse tagada objekti teatud omadused kahe aasta

jooksul. Sellega on hageja omandanud töövõtulepingust tulenevate nõuete kõrvale iseseisvad

garantiist tulenevad nõuded, mida võib kostja vastu maksma panna iseseisvalt ja sõltumatult

lepingulistest nõuetest. EhS § 4 lg 4 teise lause kohaselt garantiitähtaja jooksul ilmnenud

lepingutingimustele mittevastavuse puhul eeldatakse, et see oli olemas töö üleandmise ajal,

kui selline eeldus ei ole vastuolus töö või puuduse olemusega. Tegemist on seega lisatagatise

andmisega, mis seondub eelkõige garantiist tulenevate lisaõigustega, mille maksmapanek on

õigustatud isiku jaoks kergem kui lepinguliste õiguskaitsevahendite kasutamine, eelkõige

tõendamiskoormuse tõttu, sest hageja ei pea tõendama lepingu objekti lepingutingimustele

mittevastavust ning mittevastavuse olemasolu elamu talle üleandmise hetkel. Hageja peab

tõendama üksnes puuduse ilmnemise garantiiperioodil, kostjal tuleb tõendada aga, et puudus

on tekkinud mittenõuetekohasest kasutamisest ja seega hilisema välise mõjutuse tulemusena,

mitte asja algse lepingutingimustele mittevastavuse tõttu. Lepingu p-st 3.23 tulenevalt peavad

hageja nõude maksmapanekuks olema täidetud järgmised eeldused: mittevastavus ilmneb

garantiiperioodil, hageja on kostjat mittevastavuse ilmnemisest kirjalikult teavitanud ja

nõudnud puuduse kõrvaldamist. Kui kohustust ei täideta, siis peab hageja poolt töö ise

ärategemisele eelnema kostja kirjalik teavitamine.

Hageja on esitanud kohtule koopiad kostjale saadetud elektronkirjadest ja kirjadest koos

nende lisadega ning saatmist tõendavate dokumentidega (tl 92-138). Kirjad on saadetud

garantiiperioodil ilmnenud puuduste kohta, neis on piisavalt kirjeldatud probleemi olemust,

nõutud puuduste kõrvaldamist ja antud selleks täiendavaid tähtaegu, samuti hoiatatud

kokkulepitud tagajärje saabumisest (töö tehakse ise ja nõutakse kulutuste hüvitamist) juhul,

kui kostja puudusi ei kõrvalda. Kostja on kinnitanud 19.03.2007, 23.10.2007, 26.11.2007 ja

07.12.2007 kirjade kättesaamist (tl 189). Toimikus on väljastusteated ka 18.01.2008,

12.03.2008 ja 30.05.2008 kirjade kättesaamise kohta kostja poolt (tl 120, 122, 131). Samuti

on lisatud postikviitungid (tl 98, 136) 27.07.2007 ja 30.09.2008 kirjade saatmise kohta.

Tunnistaja S.L. a ütlustest nähtuvalt on kostja oma garantiikohustust täitnud. Seda kinnitavad

ka tunnistajate R.V. ja V.K. ütlused. Samas on garantiikohustuse täitmine olnud osaline ja

seetõttu ebapiisav. Antud asjaolu kinnitavad S.L. a ütlused selle kohta, et ta käis enne

garantiiaja lõppu objektil ja tegi oma firma Klivex-ML OÜ poolt hinnapakkumise elamul

esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Hinnapakkumise kohaselt on tunnistaja 18.10.2007

seisuga pidanud vajalikuks puuduste (viimistlustööd, parketi paigaldus, sanitaartehnilised

tööd, uste reguleerimine, ripplaed, põrandaliistude paigaldus, küttetööd) kõrvaldamist

summas 236 145 krooni. Eeltoodust järeldub, et kostja ei likvideerinud garantiiperioodil kõiki

puudusi täies mahus ja tööde osalisest ning ebapiisavast tegemisest tingituna oli hageja

jätkuvalt õigustatud nõudma garantiitööde nõuetekohast tegemist.

Kostja väitel ei vastuta tema projekteerimis- ja ekspluatatsioonivigade eest, aga nimetatud

asjaolud on kostja tõendada. Lepingu p 3.27 nägi ette kostja kohustuse teha hagejale

ettepanekuid projektis avastatud vigade või ebaratsionaalsete lahenduste osas ning samuti

asjaolude osas, mis saavad kostjale teatavaks ning võivad ehituse käigus suurendada tööde

maksumust või hilisema ekspluatatsiooni käigus halvendada ehitise kasutusomadusi.

Nimetatud ettepanekud tuli esitada kas kirjalikus vormis või koosolekutel. Tunnistaja

S.L. a ütluste kohaselt oli esitatud projekti järgi võimalik ehitada, selle alusel sai tehtud

kalkulatsioon hagejale. Kostja on märkinud, et tegi hagejale mitmeid ettepanekuid

projekteerimisvigade parandamiseks (nt ventilatsiooni ja küttesüsteemi osas), kuid kõigi

projekteerija vigade ümberprojekteerimise korral oleks objekt valminud alles 2007 kevadel,

mistõttu püüti hagejale vastu tulla ja töödega jätkata. Sellega võttis kostja endale riski

vastutada kõrvalekaldumiste eest projektis ja puuduste eest, mis hiljem võivad vähendada

elamu kasutusväärtust, sest mitteteatamise korral vastutab töövõtja tellija juhise tulemusena

tekkinud töö lepingutingimustele mittevastavuse eest samal viisil, nagu teinuks töövõtja

vastava otsuse iseseisvalt. Sama põhimõte kehtib ka kolmandate isikute poolt koostatud

plaanidele (ehitusprojektile). Ehitusettevõtja, kelle tehtud töö on puudustega, mis on

põhjustatud projekteerija poolt ehitusprojekti koostamisel tehtud veast, ei vabane vastutusest,

kui ehitaja pidanuks ehituse käigus projekteerimisvea avastama. Kostja ei ole üheselt

tõendanud ka asjaolu, et puudused garantiiperioodil on tingitud ekspluatatsioonivigadest,

eeskätt alakütmisest ja niiskusest, mis on põhjustanud parketi pundumise, lahtised liistud ja

värvimullitused seintel. Tunnistaja S.L. a ütluste kohaselt ei pannud tema garantiiperioodil

objektil käies tähele niiskusest tulenevat mullitust seintel. Küll ei olnud talveperioodil tema

arvates ruumis aga 18 kraadi sooja, mistõttu töötas ta jopes. Samas nähtub üleandmis-

vastuvõtmisakti lisadest (tl 141-166), et kostja viidatud puudused esinesid juba objekti

üleandmisel 01.11.2006 (nt parkett kummis peaaegu kõigis korterites), kuid tunnistaja ütluste

kohaselt vahetati garantiiperioodil parkett välja vaid mõnes korteris veekahjustuse tõttu

(tl 339). Kohus möönis, et vähene kütmine avaldab oma mõju, kuid vead küttesüsteemis olid

tingitud

kostja

tegematajätmistest

(radiaatorid

eelseadistamata,

tasakaaluventiilid

seadistamata ja mõõtmata) ja mittekohasest tegemisest (torud nõuetekohaselt kinnitamata, ühe

mõõdu võrra väiksema läbimõõduga torude kasutamine) (tl 123-128).

Kohus leidis, et põhjendatud on mõista kostjalt hageja kasuks välja järgmised kulutused:

küttesüsteemi ümberehitustöödele 68 000 krooni arve nr 173/08 alusel, kuulkraanide

vahetusele 7 612.75 krooni arve nr 24 alusel, veekahjude likvideerimisele 2 729.05 krooni

arvete nr 136/07 ja 602 alusel, küttesüsteemi eksperthinnangule 9 400 krooni arve nr 14

alusel, garantiiremondi töödele 170 863.97 krooni arvete nr 80128, 80127, 80124, 80123,

80112 ja 80103 alusel, ukse garantiiremondile 200 krooni arve nr K-39 alusel, korterisse nr 21

puuduoleva radiaatori ostule 640.85 krooni arve nr 1190 alusel, korteris nr 19 köögivalamu

kraanide ja voolikute remondile ning vahetusele 1 135.51 krooni arve nr 174/08 alusel,

soojasõlme veelekke likvideerimisele 3 089.83 krooni arve nr 175/08 alusel, korteris nr 22

torustiku lekke likvideerimisele 1 192.46 krooni arve nr 176/08 alusel, korterites nr 1, 8, 10,

17 ja 23 erinevate kraanide lekete likvideerimisele 9 135 krooni arve nr 175/08 alusel,

korterelamu soojestuskraani ümberpaigutamisele 647.04 krooni arve nr 161 alusel,

korterelamu teise sektsiooni seintesse tekkinud mõrade likvideerimisele 5 809.75 krooni arve

nr 37 alusel, dušisegisti remonditöödele 284.92 krooni arve nr 152/07 alusel, sidekaablite

ühenduse parandamisele 618.64 krooni arve nr 1139 alusel, korterites nr 8 ja 32 veeavariist

tingitud köögikappide väljavahetamisele 2 400 krooni arve nr 80128 (artikkel 1) alusel ning

küttesüsteemi vigade tuvastamisele 500 krooni arve nr 161 alusel. Põhjendatud ei ole kostjalt

garantiitööna 4 845.76 krooni väljamõistmine vihmaveerennide puhastuse eest, kuna tegemist

on hooldustööga, mida tuli teha hagejal endal. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks

väljamõistmisele 284 258.97 krooni (289 104.73 – 4 845.76).

Põhjendatud on ka hageja viivisenõue VÕS § 113 lg 1 alusel alates hagi esitamisest

02.12.2008 kuni põhinõude kohase täitmiseni, kuid kuna pooled on garantii suuruseks

määranud 300 000 krooni (lepingu p 3.8 ja garantiikiri nr 06-203511-GF), siis ei tohi

väljamõistetav põhinõue ja viivisenõue kokku ületada 300 000 krooni.

7. Vastuhagi osas leidis kohus, et vaidlus puudub selles, et pooled ei järginud kokkulepitud

(lepingu p-d 7.3; 7.4) arvelduste korda. Kostja väitel, mida kinnitavad tunnistaja R.V. ütlused,

esitati arved ja vaheaktid üheaegselt. Hageja ei ole sellele väitele vastuväidet esitanud. Samuti

ei pidanud pooled kinni vaheakti allkirjastamise nõudest. Samas ei nähtu toimikust, et hageja

oleks esitanud kostjale kirjaliku pretensiooni selle kohta, et arvel näidatud töid ei ole üldse

tehtud või ei ole tehtud nõuetekohaselt, mistõttu hageja keeldub oma kohustust enne täitmast.

Kuna hageja arvete aluseks olevaid vaheakte allkirja andmisega ei aktsepteerinud ja kirjalikke

pretensioone kostjale ei esitanud, siis tuleb akteeritud tööd lugeda aktseptituks lepingu p 7.3

alusel. Hagejal oli tasu maksmise kohustus ka lõpptähtajast hiljem tehtud tööde eest. Hageja

ei ole väitnud, et ta vaidlusalust kolme arvet nende koostamise päeval kätte ei saanud.

Eeltoodut arvestades oli kohus seisukohal, et kostjal on õigus arvestada viivist alates arvel

näidatud maksetähtajale järgnevast päevast ehk nõude sissenõutavaks muutumisest. Viivise

arvestusest (tl 179, 182) nähtub, et kostja on arve nr 6043 alusel arvestanud viivist vaid

tasaarveldatud summalt.

Kostja esindaja 02.11.2007 vastusest nõudekirjale nähtub, et kostja on nõudnud viivisearve

tasumist ka enne vastuhagi esitamist 09.04.2009, kuid eeltoodule vaatamata oli kohus

seisukohal, et kostja on oma viivisenõude hea usu põhimõtte vastase käitumise tõttu kaotanud.

Kostjal on hageja vastu viivisenõue alates 2006. a lõpust, aga kostja on teostanud oma

nõudeõigust vaid seoses hageja garantiist tuleneva nõudega, mistõttu saab asuda seisukohale,

et kostja ei oleks iseseisvalt oma nõuet realiseerinud. Kohtu veendumust kinnitab asjaolu, et

kostja algatas 05.02.2008 enda likvideerimismenetluse, kuid ei nõudnud hagejalt selles

menetluses sisse oma viivisenõuet, kuigi likvideerija on seadusest tulenevalt kohustatud võlad

sisse nõudma. Eeltoodust tulenevalt jättis kohus vastuhagi rahuldamata vaatamata

viivisenõude olemasolule VÕS § 6 lg-s 1 sätestatud põhimõtte rikkumise tõttu.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

8. OÜ Remeser (likvideerimisel) esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu

15. märtsi 2010 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega jätta põhihagi

rahuldamata ja rahuldada vastuhagi või saata asi tagasi uueks arutamiseks samale kohtule.

Kohtukulud apellatsiooniastmes palub apellant jätta vastustaja kanda.

Apellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste kohaselt:

1) on kohus põhihagi menetlemisel määranud ebaõigesti kindlaks poolte tõendamiskoormise,

sisustades ja kohaldades ebaõigesti kostjale töövõtulepingust ning seadusest tulenevat

töövõtugarantiid. Kohus on ebaõigesti hinnanud tõendeid, sh tunnistajate ütluseid.

Kohus jättis olulised ehitusalased asjaolud välja selgitamata ning ei võtnud arvesse kostja

esitatud ja tunnistajate (S.L. , R. V.) küsitlemisel tõendamist leidnud väiteid, mille järgi ei ole

kostja jätnud tegemata mitte ühtegi garantiitööd, millest teda garantiiajal teavitati.

Samuti pole kohus arvestanud kostja väiteid, kui viimane järjepidevalt tugines VÕS § 641

lg-s 3 sätestatule ning viitas, et töö tulemust ja kvaliteeti mõjutasid negatiivselt ka sellised

asjaolud, mille eest peab vastustama hageja ning selliste puuduste eest ei vastuta seaduse järgi

töövõtja. Kostja tõi esile vana savitööstuse elamuks ümberehitamise probleemid

(savitööstuses kasutati kemikaale ja värve, mida ladustati tehase keldris, mis selleks ei

sobinud,

keskkond

oli

reostatud),

töö

käigus

ilmnesid

projekteerimisvead

(ventilatsiooniprojekt puudulik, ebakompetentselt projekteeritud küttesüsteem, parkla

õlipüüduri vajadus avastati enne tööde üleandmist, mida polnud eskiis-projektis jne), tellija

poolt valitud kõige odavama ehitusmaterjali kvaliteet oli madal jms. Samuti tõi kostja esile

asjaolu, et hageja jättis üleantud elamus tühjalt seisvad korterid talvel kütmata ehk köeti

minimaalselt, säilitades korterites madalad plusskraadid, mis pidigi viimistlusele, põrandatele,

ustele, akendele jms halvasti mõjuma. Kostja rõhutas, et ehitas täpselt tellija juhiste järgi ning

kõrvalekaldumisi projektist ei olnud, seda ei ole tuvastanud ka ehitusjärelvalve. Kõik

tööjuhised ja projektdokumentatsioonid koostasid tellija valitud isikud. Kostja tegi lisaks

hulgaliselt lisatöid, mis suulisel kokkuleppel lubati tasuda, kuid hiljem eirati. Samuti lükkusid

tööd pidevalt edasi projekteerimisvigade tõttu ja naabritega kooskõlastuse saamisel, mida

hageja hiljem tõlgendas tähtaegadest mittekinnipidamisena. Nimetatud asjaolude kinnituseks

andsid ütlusi mõlema poole tunnistajad, kusjuures hageja tunnistajad olid hiljem sunnitud oma

ütluseid muutma, kui kohus viitas vajadusele anda asi prokuratuuri üle, et selgitada välja, kes

tunnistajatest kohtule valetab. Kostja tunnistaja S.L. kinnitas, et talvel garantiitöid tehes olid

tühjalt seisvad korterid kütmata ja külmad. Hageja tunnistaja V.K. kinnitas, et majas leviv

petrooleumihais polnud ehitaja praak ning nad tegid osa ventilatsiooni juurde. Seega leidis

kohus alusetult, et kostja ei ole oma vastuväiteid tõendanud.

Hageja peab hagis tõendama konkreetselt nende puuduste esinemist, mille väidetaval

likvideerimisel põhinevad tema hagis esitatud rahalised nõuded kostja vastu. Hageja vastav

tõendamiskoormis tuleneb TsMS § 230 lg-st 1, millest ei saa kohus ka EhS § 4 lg-le 4 viidates

mööda minna. Juhul, kui puuduste üle ei oleks olnud vaidlust või kui need oleksid olnud

hageja poolt tõendatud, alles siis oleks kohus võinud EhS § 4 lg 4 alusel eeldada, et need

puudused pidid olema olemas juba ehitise üleandmisel, st need puuduste eest vastutab kostja.

Kostja juhtis korduvalt tähelepanu ehitusekspertiisi teostamise vajalikkusele. Kohus ei

juhtinud poolte tähelepanu sellele, millise seisukoha ta tõendamiskoormise osas võtab ning ei

teinud ettepanekut täiendavate tõendite esitamiseks. Üksnes tunnistajate ütlustele, kellest

peale S.L. a ei omanud keegi ehitusalast haridust, ei peaks olema võimalik ehitusalastes

vaidlustes põhjendatud kohtuotsust teha. Üldise tõendamiskoormise reeglite alusel oli kostjal

piisav alus eeldada, et hageja nõue ei ole piisavalt tõendatud ning hagi jääb rahuldamata.

Kuivõrd see nii ei olnud, siis on kohtuotsus üllatuslik, kuivõrd kohus rahuldas hagi asjaoludel,

millele pooled menetluses ei viidanud. EhS § 4 lg 4 kohaldamise osas võttis kohus seisukoha

alles otsuses, pooled ei viidanud sellele sättele;

2) ei ole kohus põhjendanud, millise seaduse alusel peab kostja vastutama ka nende puuduste

eest, mis tulenevad ebaõigest projekteerimisest ja millele ta tellija tähelepanu juhtis. VÕS

§ 641 lg 3 kohaselt töövõtja ei vastuta töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis

tulenes tellija juhistest, tellija poolt muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku

eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis. Puuduste

avastamine ilma kontrollimata pole võimalik. Kohtu hinnang, et kostja jättis puudustest

hagejale teatamata, on vastuolus toimikumaterjalidega. Kostja esindaja ja tunnistaja

S.L. on kinnitanud, et tellija kiirustas töödega tagant (olles ise samal ajal hädas naabritelt

ehitusloa jaoks vajalike kooskõlastuste saamisel) ning nad juhtisid pidevalt tellija tähelepanu

projekti puudustele ja vajadustele paranduste sisseviimiseks. S.L. kinnitas, et küttesüsteem

ehitati projekti järgi ning, et kõik pretensioonid tööde ja muu kohta, kui neid oli, olid

ehitustööde päevikus;

3) on kohus tuvastanud asjaolusid, mille tuvastamine saab olla vaid ehituseksperdi pädevuses.

Kohus tuvastas mittejuriidilise asjaoluna, et vähene kütmine avaldab mõju, kuid vead

küttesüsteemis olid tingitud kostja tegematajätmisest ja mittekohasest tegemisest. Sellised

hageja paljasõnalised väited lükkas kostja ümber. Kostja ja tunnistaja S.L. kinnitasid, et

küttesüsteem ehitati välja pädeva ettevõtte Rentax OÜ poolt ning S.L. väitis, et küttesüsteem

hiljem vibreeris (mis tulenes ebakompetentsest projektlahendusest, mida väitis samuti Rentax

OÜ) ja tasakaalustusventiilide paigaldamine lahendas probleemi, kuid sellise lahenduse peale

tuldi ise, kui eelnevalt oldi konsulteerinud teiste firmadega. S.L. kinnitas ka seda, et toru

kaliibrid vastasid mõõtudele, mis olid projektis. Seega on kohus otsuse rajanud ka neile

asjaoludele, mille kohta tõendid puuduvad;

4) ei ole kohus põhjendanud kohtuotsuses märgitud arvete alusel remondikulude

väljamõistmist ega ka väidetavate pretensioonide ja kirjade kättesaamist kostja poolt.

Kostja väitis, et on vaid mõned e-kirjad kätte saanud. Tunnistaja S.L. a kinnitusel ei toimunud

teavitamine kirja teel, vaid talle helistati, kui midagi oli vaja garantiiperioodil teha. Tähitud

kirjad annab Eesti Post üle allkirja vastu ja kviitung saadetakse kirja saatjale tagasi, neid

kviitungeid vastuvõtja allkirjadega kohtule ei esitatud. Seega ei ole hageja tõendanud, kas ja

mis kirjad ta kostjale saatis. Kohtu jaoks pidanuks tõusetuma küsimus: kui kõikidest

garantiitöödest informeeriti S.L. a telefoni teel, kes oli kogu aeg tellijale kättesaadav, siis

milleks pidi tellijal olema vajadus saata pretensioonkirju Tallinna kostja juhatusele?

Kostja märkis, et sai hagejalt e-kirja, milles teavitati järgmistest probleemidest: probleemid,

mis esinevad valdavalt kõigis korterites ja koridorides: 1) mõrad; 2) põrandaliistud tulevad

lahti; 3) akende liistud tuleb üle kontrollida ja vajadusel uuesti kinnitada; 4) korterites, kus

kööginurgas on paigaldatud plaadid, on nende ümbruse viimistlus tegemata; probleemid, mis

esinevad mõnes korteris: 1) vajalik osaline parketi väljavahetamine; 2) ripplagede plaatidele

pole peale pandud raskust, mis neid paigal hoiaks; 3) osade korterite väisuksed ei käi

korralikult; 4) osaliselt vaja välja vahetada laeplaadid; 5) ühes korteris (7) puhub tuul

radiaatori sissetuleku juures sisse, sest toru ümbrus on viimistlemata; 6) dušinurkade äravool

on ehitusprahti täis; 7) värviparandused; 8) niiskusest tingitud mullitamine seinal. Muudest

puudustest ei ole kostjat garantiiaja jooksul kirjalikult teavitatud.

Kohus ei ole analüüsinud mitte ühtegi arvet (v.a arve, mida kohus pidas hooldustööks), seega

ei ole kohus põhjendanud kostjalt 284 258.97 krooni väljamõistmist järgneva 17 arve alusel:

1. Küttesüsteemi ümberehitustöödele 68 000 krooni arve nr 173/08 alusel – tegemist on

küttesüsteemi ümberehitusega, millel ei ole seost esialgse projekti järgse küttesüsteemi

lahendusega. Hageja ei ole teavitanud kostjat puudustest küttesüsteemi ehitamisel.

2. Kuulkraanide vahetusele 7 612.75 krooni arve nr 24 alusel – kostja ostis ja paigaldas kõiki

materjale vastavalt hageja juhistele ja projektdokumentatsioonile. Kohus ei ole põhjendanud,

miks peab kostja vastutama selle eest, kui mõni kuulkraan osutub ebakvaliteetseks ja puruneb.

3. Veekahjude likvideerimisele 2 729.05 krooni arvete nr 136/07 ja 602 alusel – pole teada,

mis asjaoludel veekahjud tekkisid ning miks peaks kostja vastutama selle likvideerimise eest.

4. Küttesüsteemi eksperthinnangule 9 400 krooni arve nr 14 alusel – kostja ei vastuta selle

eest, kui hageja otsustab algselt rajatud küttesüsteemi muuta.

5. Garantiiremondi töödele 170 863.97 krooni arvete nr 80128, 80127, 80124, 80123, 80112

ja 80103 alusel – need arved on fiktiivsed või esitatud hoopis muude tööde kohta. Arvetest ei

ole võimalik välja lugeda, mille eest need on üldse esitatud. Pole välistatud, et need arved

esitati seoses kütmata jätmisest tekkinud kahjustustega.

6. Ukse garantiiremondile 200 krooni arve nr K-39 alusel – tegemist ei saa olla mitte

garantiiremondiga, vaid remondiga, mille põhjuseks on ebaõiged ekspluateerimisvõtted.

Garantiiremondi kohta arveid ei esitatagi, sest need tööd tehakse tasuta.

7. Korterisse nr 21 puuduoleva radiaatori ostule 640.85 krooni arve nr 1190 alusel – kuivõrd

kostja väitis, et kõik tööd tehti vastavalt projektile, tööd on ülevaadatud, siis ei saanud olla

tegemist mitte puuduoleva, vaid lisaradiaatori paigaldusega.

8. Korteris nr 19 köögivalamu kraanide ja voolikute remondile ning vahetusele 1 135.51

krooni arve nr 174/08 alusel – tegemist on kas ebaõigest kasutamisest tingitud remondi või

sanitaartehnika tootja praagiga vms.

9. Soojasõlme veelekke likvideerimisele 3 089.83 krooni arve nr 175/08 alusel – pole teada,

millest oli veeleke põhjustatud, kuid sellel ajal oli maja ekspluatatsiooni antud.

10. Korteris nr 22 torustiku lekke likvideerimisele 1 192.46 krooni arve nr 176/08 alusel –

tegemist saab olla kas ebaõigest kasutamisest tingitud remondi, toru vigastamisega eluruumi

omaniku või üürniku poolt või siis sanitaartehnika tootja praagiga vms.

11. Korterites nr 1, 8, 10, 17 ja 23 erinevate kraanide lekete likvideerimisele 9 135 krooni

arve nr 175/08 alusel – tegemist on kas ebaõigest kasutamisest tingitud remondi,

sanitaartehnika tootja praagiga vms.

12. Korterelamu soojustuskraani ümberpaigutamisele 647.04 krooni arve nr 161 alusel – kui

selline ümberpaigutamine toimus, siis oli see projektiväline töö.

13. Korterelamu teise sektsiooni seintesse tekkinud mõrade likvideerimisele 5 809.75 krooni

arve nr 37 alusel – kuivõrd puudub ehituseksperdi arvamus, siis pole teada, kelle süül mõrad

tekkisid. Mõrad võisid tekkida maja mittekütmisest.

14. Dušisegisti remonditöödele 284.92 krooni arve nr 152/07 alusel – on arusaamatu, millist

remonti saab dušisegistile teha, kasutuskõlbmatut dušisegistit saab vaid välja vahetada.

15. Sidekaablite ühenduse parandamisele 618.64 krooni arve nr 1139 alusel korterites nr 8 ja

32 – tegemist võib olla sidekaabli vigastamise, vale ekspluatatsiooni vms teoga.

16. Veeavariist tingitud köögikappide väljavahetamisele 2 400 krooni arve nr 80128 alusel –

kohus pole tuvastanud avarii tekkimise asjaolusid ega põhjuslikku seost kostja vastutusega.

17. Küttesüsteemi vigade tuvastamisele 500 krooni arve nr 161 alusel – tegemist on

arusaamatu arvega, kuivõrd eespool on ka arve küttesüsteemi ekspertiisi teostamise eest;

5) on kohus on tunnistaja ütlusi puudulikult hinnates võtnud ebaõige seisukoha küsimuses,

kas kostja täitis oma garantiikohustused või mitte. S.L. selgitas hinnapakkumise kohta, et

„küsida võidi hinnapakkumist, kuigi me pidime tasuta tegema. Küsida võib kõike“.

S.L. a vastused on vigaselt protokollitud. S.L. a vastus viitab sellele, et ta tegi teadlikult

fiktiivse hinnapakkumise. On ilmne, et kostja ei ole selle pakkumisega seotud ja seda asjaolu

ei saa ilma piisavate põhjendusteta lugeda kostjalt kulu väljamõistmist toetavate asjaolude

hulka. Ilmselt taheti ehitusobjektil otsustavate isikute poolt kanda täiendavate töödena n.ö

kulupoolele ka kõik garantiitööd, mis olid juba tasuta tehtud või olid veel tegemisel. Pole

välistatud ka variant, et parandamist vajasid kahjustused, mis tekkisid ebapiisava kütmise

tagajärjel;

6) ei ole vastuhagi rahuldamata jätmine põhjendatud. VÕS § 159 lg 2 kohaselt kahjustatud

pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise

avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Kostja ei olnud nõudeõigust

kaotanud, sest viivisenõue esitati võlgnikule koheselt, st mõistliku aja jooksul. Nõue oleks

saanud vaid aeguda üldise aegumistähtaja (3 aastat) jooksul. Asjaolu, et kostja esitas vastava

nõude alles kohtus ja oleks võib olla üldse jätnud selle esitamata, ei muuda midagi.

Vastupidist saab kohus vaid konkreetsele materiaalõiguse normile viidates leida. Kohus on

pooli ebavõrdselt kohelnud, mõistes ühele viivise välja, teisele aga mitte, olukorras, kus

nõuded tulenevad ühest lepingust. Jääb arusaamatuks, mida hea usu põhimõtte vastast saab

olla selles, et kostja on teatanud tähtaegselt leppetrahvi nõudeõiguse kasutamise kavatsusest

ning üritas kohtus tema vastu esitatud põhinõuet vähendada.

9. OÜ Maiben vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata,

kohtuotsuse muutmata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist.

Vastuväidete kohaselt:

1) on kohus tõendamiskoormise õigesti jaganud, leides, et hageja peab tõendama üksnes

puuduste ilmnemise garantiiperioodil (lepingu p 2.23). Samuti on kohus õigesti leidnud, et

juhul, kui kostja väidab, et ta ei vastuta väidetavate projekteerimis- ja ekspluatatsioonivigade

eest, siis on nimetatud vigade esinemise tõendamiskohustus vastavalt lepingule ning TsMS

§ 230 lg-le 1 kostjal. Nimelt sätestab lepingu p 3.27, et kostjal oli kohustus teha hagejale

ettepanekuid projektis avastatud vigade või ebaratsionaalsete lahenduste osas ning samuti

asjaolude osas, mis saavad kostjale teatavaks ja võivad ehituse käigus suurendada tööde

maksumust või hilisema ekspluatatsiooni käigus halvendada ehitise kasutusomadusi.

Nimetatud ettepanekud tuli esitada kas kirjalikus vormis või koosolekul. Hagejale

ettepanekuid ei esitatud ja selle kohta puuduvad märked ka objektikoosolekute protokollides.

Lisaks on kostja enda tunnistaja tunnistanud, et projekti järgi oli võimalik ehitada (tl 338);

2) on kohus õigesti leidnud, et hageja nõue on tõendatud. Kohus on õigesti leidnud, et hageja

poolt kostjale saadetud kirjades on piisavalt kirjeldatud iga konkreetse puuduse olemust,

nõutud puuduse kõrvaldamist ja antud selleks ka täiendavaid tähtaegu. Samuti on kirjades

hoiatatud, et juhul, kui kostja ei likvideeri puudusi, on hageja sunnitud puudused ise

kõrvaldama ning nõudma kostjalt kulutuste hüvitamist. Täiesti alusetud on apellandi väited

nagu ei oleks ta nõudekirju kätte saanud. Kostja on ise kinnitanud 19.03.2007, 23.10.2007,

26.11.2007 ja 07.12.2007 kirjade kättesaamist (tl 189). Toimikus on väljastusteated ka

18.01.2008, 12.03.2008 ja 30.05.2008 kirjade kättesaamise kohta kostja poolt. Samuti on

lisatud postikviitungid 27.07.2007 ja 30.09.2008 kirjade saatmise kohta. Korterelamu

puuduste esinemine garantiiajal on tõendatud ka hageja 14.10.2009 menetlusdokumendi

lisades 1 kuni 3 esitatud tõenditega (objekti puuduseid fikseerivad aktid).

Fakti, et kostja ei täitnud oma garantiikohustust nõuetekohaselt, tõendavad ka kostja enda

tunnistaja ütlused. Kohus on õigesti tuvastanud, et tunnistaja S.L. on enne garantiiaja lõppu

käinud objektil ja teinud korterelamus garantiiajal esinenud puuduste likvideerimiseks läbi

oma äriühingu Klivex-ML OÜ hinnapakkumise summas 236 145 krooni. Apellandi väide,

nagu oleks tegemist fiktiivse hinnapakkumisega, on paljasõnaline. S.L. ale on tema ütlused

ette loetud ning tunnistaja kinnitas, et jääb nende juurde. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid

tunnistaja ütluste kohta ega taotlusi protokolli parandamiseks;

3) on kohus lähtunud toimikus olevatest tõenditest ja õigesti leidnud, et vead küttesüsteemis

olid tingitud kostja tegematajätmistest ning mittekohastest tegemistest. Kohtu seisukoht

põhineb OÜ Forseko eksperthinnangul, kus on välja toodud osundatud probleemid ning

samuti on välja toodud, et kostja on teostanud kütesüsteemi montaažitööd hooletult ning head

ehitustava järgimata ja oma lepingu p-st 3.2 tulenevat kohustust rikkudes. Apellandi viited

tunnistaja S.L. a ütlustele seoses küttesüsteemiga ei ole usaldusväärsed. S.L. on kinnitanud,

et ta ei ole torumees, seega puuduvad tal vastavad erialateadmised ja töökogemus;

4) ei ole kohtuotsus üllatuslik. Hageja on oma 30.01.2009 menetlusdokumendis juhtinud

tähelepanu EhS § 4 rakendatavusele. Tulenevalt TsMS § 436 lg-st 7 ei ole kohus seotud

poolte õiguslike väidetega. Kohtu seisukohad seoses ehitusseaduse kohaldamisega on õiged;

5) on kohus õiguspäraselt jätnud rahuldamata vastuhagi tulenevalt kostja poolt hea usu

põhimõtte vastasest käitumisest. Kohus märgib õigesti, et kostja algatas 05.02.2008 enda

likvideerimismenetluse, kuid ei nõudnud hagejalt oma viivisenõuet sisse, kuigi kostjal selline

kohustus seadusest tulenevalt on. See näitab ilmekalt, et kostjal puudus kavatsus hageja vastu

viivisenõuet esitada. Lisaks puudub kostjal viivisenõue, kuna hageja keeldus õigustatult oma

kohustuse täitmisest vastavalt VÕS § 111 lg-le 1 ja § 113 lg-le 4.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Maakohtu

15. märtsi 2010 otsus muutmata. Kuna maakohtu vaidlustatud otsus on seaduslik ja

põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu otsuse põhjendustega, ei pea

ringkonnakohus TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks oma otsuses neid kõiki korrata.

11. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et ükski selles esitatud

põhjendus ei anna alust vaidlustatud otsuse tühistamiseks. Maakohus on andnud hinnangu

kõikidele esitatud tõenditele ja asjaoludele, kohaldanud õigesti materiaal- ja menetlusõiguse

norme ning rahuldanud põhjendatult hagi ja jätnud vastuhagi rahuldamata.

11.1. Hagi.

Ebaõige

on

apellandi

väide,

et

maakohus

on

määranud

ebaõigesti

kindlaks

tõendamiskoormise ja kohaldanud ebaõigesti töövõtulepingust tulenevat töövõtugarantiid.

Töövõtulepingu p-des 3.22 ja 3.23 leppisid pooled kokku töövõtugarantiis.

VÕS § 650 lg 1 kohaselt töövõtja poolt töö suhtes garantiikohustuse (töövõtugarantii)

võtmisel eeldatakse, et garantii katab kõiki selle kehtivuse ajal ilmnenud töö

lepingutingimustele mittevastavusi. Töövõtugarantiile kohaldatakse käesoleva seaduse

§-des 230 ja 231 sätestatut.

Spetsiifilise töövõtugarantii alaliigi sätestab EhS § 4, mille suhtes kehtivad kõik

töövõtugarantii kohta sätestatud reeglid.

Töövõtugarantii kergendab õigustatud isiku tõendamiskoormist võrreldes lepinguliste

nõuetega. Kui lepinguliste nõuete puhul peab tellija reeglina lisaks töövõtulepingu alusel

tehtud tööl puuduse olemasolule tõendama ka puuduse olemasolu töö talle üleandmise hetkel,

siis ehitusseaduses sätestatud ehitise garantii regulatsioon pöörab vastava tõendamiskoormise

osaliselt ümber – ehitise omanik peab garantiist tulenevate nõuete maksmapanekuks

tõendama ehitisel garantiiaja jooksul sellise puuduse olemasolu, mis viitab võimalikule

ehitusveale. Ehitajal on võimalik tõendada, et puudus on tekkinud ehitise üleandmisele

järgnenud mittesihipärase kasutamise või hooldamise tagajärjel. Maakohus on selliselt ka

poolte tõendamiskoormise jaganud. Apellandi väide, et maakohus kohaldas üllatuslikult EhS

§-s 4 sätestatust, ei ole asjakohane, kuna TsMS § 436 lg-st 7 tulenevalt ei ole kohus otsust

tehes seotud poolte õiguslike väidetega ning kohaldab seadust ise.

Asja materjalidest nähtub, et hageja on oma tõendamiskoormise täitnud ning tõendanud

ehitisel garantiiaja jooksul selliste puuduste olemasolu, mis viitab võimalikule ehitusveale

ning sellest kostjat ka korduvalt ja nõuetekohaselt teavitanud. Maakohus on kohtuotsuse

leheküljel 7 põhjendanud hageja poolt kostja korduvat teavitamist esinenud puudustest ning

apellandi vastupidine väide on ebaõige. Kui kostjat ei oleks puudustest teavitatud (apellandi

väide), siis jääb arusaamatuks apellandi see väide, et projektijuht S.L. a poolt on kõik

puudused kõrvaldatud. Hageja poolt kostjale saadetud avaldustele ja nõudekirjadele (I kd,

t.l 92-175) on lisatud piisavalt tõendeid, millised kinnitavad ehitisel ehitusveast tingitud

puudusi (sh OÜ Forseko eksperthinnang ehitise küttesüsteemi kohta). Samuti tõendavad

puudusi kostja tehtud töös aktid (I kd, t.l 282-316). Kostja ei ole hageja poolt nimetatud ja

tõendatud puudusi omapoolsete tõenditega ümber lükanud ning seetõttu on asjakohatud

apellandi väited, et ta ei vastuta hagiavalduses märgitud puuduste eest. Tunnistaja

S.L. a ütluste (kostja projektijuht vaidlusalusel korterelamul) kohaselt tegi ta oma firma

Klivex-ML OÜ poolt 18.10.2007 hinnapakkumise korterelamul esinevate puuduste

kõrvaldamiseks summas 236 145 krooni. Seega kinnitab ka kostja esitatud ainus tõend

(tunnistaja S.L. a ütlused) hageja märgitud puuduste olemasolu. Apellandi väide, et tunnistaja

S.L. a ütlused on ebaõigesti protokollitud, on ekslik, kuna tunnistajale on tema ütlused ette

loetud ning ta on kinnitanud, et jääb nende ütluste juurde (I kd, t.l 339 pöördel).

Põhjendatud ei ole apellandi väide, et osa puuduseid on sellised, mille eest ta ei vastuta VÕS

§ 641 lg 3 kohaselt. Kuna apellant ei ole sellekohast väidet tõendanud, siis ei saanud

maakohus ka sellega arvestada. Seetõttu nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega, et

kostja vastutab kõigi hagiavalduses märgitud puuduste eest. Ringkonnakohus märgib, et

maakohus lahendas vaidluse poolte esitatud tõendite alusel ning kuna kostja ei taotlenud

maakohtus (ega enne kohtumenetlust) ekspertiisi määramist, siis ei ole põhjendatud

apellatsioonkaebuses esitatud väide, et maakohus oleks pidanud juhtima kostja tähelepanu

ekspertiisi taotlemise vajadusele.

Iseenesest õige on apellandi väide, et maakohus ei ole otsuses igat arvet, mille alusel ta

mõistis apellandilt välja kulutused lepingutingimustele mittevastava töö eest, eraldi

põhjendanud. Samas ei saa selle alusel väita, et maakohus oleks mõistnud kostjalt välja

kulutused tööde eest, mille eest ta ei vastuta, või et arvetel näidatud kulutused oleksid

põhjendamatud. Nagu eelnevalt ringkonnakohus märkis, on maakohus põhjendatult

tuvastanud, et kostja vastutab kõigi hagiavalduses märgitud puuduste eest. Hageja on

hagiavaldusele ja nõude suurendamise avaldusele lisatud tõenditega tõendanud garantiiaja

jooksul avastatud puuduste kõrvaldamiseks tehtud kulutuste suurust ning kuna kostja ei ole

vastupidist tõendanud, siis on maakohus õigesti rahuldanud hageja põhinõude summas

284 258.97 krooni.

11.2. Vastuhagi.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, et kostja on hageja vastu viivisenõude hea

usu põhimõtte vastase käitumise vastu kaotanud ning apellatsioonkaebuse vastupidine

seisukoht ei ole õige.

TsÜS § 138 lg 1 kohaselt õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus.

Sama paragrahvi lõike 2 järgi õiguste teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti

selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Sarnane

põhimõte on sätestatud VÕS §-s 6.

Riigikohus on mitmes otsuses (näiteks otsused tsiviilasjades nr 3-2-1-100-07; nr 3-2-1-7-09;

nr 3-2-1-132-09) asunud seisukohale, et hea usu põhimõtte vastane võib olla ka viivisenõue,

kui see on esitatud erandlikel asjaoludel. Tsiviilõiguse teoorias üldiselt tunnustatud seisukoha

järgi kaotab võlausaldaja seadusest, tavast või tehingust tuleneva nõudeõiguse, kui tuvastatud

asjaolude tõttu ei vasta õiguse teostamine lepingulise suhte olemusele, lepingu eesmärgile ega

poolte käitumisele seaduse või ühiskonnas väljakujunenud moraalistandardite seisukohast.

Asja materjalidest nähtuvalt oli kostjal hageja vastu viivisenõue alates 2006. a lõpust ning ta

asus seda realiseerima (esitas vastuhagi) alles 09.04.2009 seoses hageja garantiist tuleneva

nõudega. Maakohtu otsuse põhjendustest tulenevalt on viivisenõude esitamine hea usu

põhimõtte vastane seetõttu, et kostja algatas 05.02.2008 enda likvideerimismenetluse ning

likvideerimismenetluse käigus ei nõudnud hagejalt viivist, s.o jättis täitmata seadusest

tuleneva likvideerija kohustuse. Kostja ei ole vaidlustanud hageja väidet, et registriosakonna

andmetel pidi 04.12.2008 toimuma kostja äriregistrist kustutamine. Ringkonnakohus nõustub

maakohtuga, et likvideerimismenetluse käigus viivisenõude esitamata jätmine on erandlik

asjaolu ning see annab aluse kohaldada asjas viivisenõude suhtes hea usu põhimõtet ning

lugeda viivisenõue seetõttu lõppenuks.

12. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad apellatsiooniastmes kantud

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel OÜ Remeser (likvideerimisel) kanda.

Viivi Tomson

Andra Pärsimägi

Üllar Roostoja