2-09-60236/11 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Avalikult teatavakstegemine 15. juuni 2011 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Tsiviilasi nr 2-11-2609; K.S. versus K.S.; hagi elatise saamiseks tsiviilasja hind 1251,09 eurot Kohtunik Kalev Kuningas Hageja K.S. (isikukood xxxxxxxxx; aadress xxxxxx xx-xx, xxxxxxx, xxxxxxxxx) Hageja seaduslik esindaja K.S. (isikukood xxxxxxxxx; aadress xxxxxxx xx-xx, xxxxxxxx, xxxxxxxxx) Kostja K.S. (isikukood xxxxxxxx; aadress xxxxxxxxxxx xxx xxxxxxxx xxxxxx, xxxxx) Asja lahendamine kohtuistungil 15. juunil 2011

RESOLUTSIOON Aluseks võtnud kohtus tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 434, tegi kohus otsustused: Otsustused 1. Rahuldada hagi täielikult ja välja mõista K.S.lt K.S. kasuks elatis 139,01 eurot igakuiselt alates 17.11.2009 kuni K.S. täisealiseks saamiseni. Täiendavad otsustused 2. Seoses menetluskuludega ja tsiviilasjas esitatud taotlusega ning lahendi täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramisega: 2.1 kohtuotsusega väljamõistetud elatise rahasummad kuuluvad ülekandmisele või üleandmisele lapse emale K.S.le; 2.2 lapse isalt K.S.lt väljamõistetud elatisraha kasutamises lapse K.S. ülalpidamiseks anda otsustusõigus lapse emale K.S.le; 2.3 jaotada menetluskulud ning jätta need kostja kanda; 2.4 toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Selgitused 3. Selgitada: 3.1 TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest; 3.2 vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks; 3.3 TsMS § 444 lg 4 kohaselt kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega; 3.4 TsMS § 415 lg 2 kohaselt on kostjal tagaseljaotsuse peale õigus esitada kaja Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul;

2

3.5 TsMS § 420 lg 1 kohaselt on hagejal tagaseljaotsuse peale õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule ning TsMS § 632 lg 1 kohaselt on apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; 3.6 apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil; 3.7 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 1. Asjaolud Hagiavalduse kohaselt soovib hageja ülalpidamiseks kostjalt elatist. Kohtuistungil hageja esindaja palus välja mõista elatis ühe lapse – hageja – ülalpidamiseks alates hagi esitamisest. Kohus on kutsunud kostja 15. juunil 2011 isiklikult kohtuistungile, hoiatades, et kohtusse seadusliku takistuseta mitteilmumise võimalikuks tagajärjeks on muuhulgas tagaseljaotsuse tegemine. Nähtuvalt asja materjalidest on kostja kohtukutse kätte saanud. Kostja kohtuistungile ei ilmunud.

2. Kohtu põhjendused

Vastavalt TsMS § 413 lg-le 1 kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 413 lg-le 2 võib kohus võib tagaseljaotsuse teha muu hulgas juhul, kui kostja ei ilmunud isiklikult kohtusse, kuigi kohus kohustas teda seda isiklikult tegema, ilma et kostja või tema esindaja oleks teatanud kohtule mõjuvast põhjusest ilmumata jätmiseks või oleks seda põhistanud. Kohtul on see õigus sõltumata sellest, et istungil osaleb kostja esindaja. Seoses sellega, et kostja ei ole kohtu määratud ajaks kohtuistungil ilmunud, tuleb TsMS § 413 kohaselt teha asjas tagaseljaotsus. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise. Mõjuva põhjuse olemasolu kostja kohtuistungile mitteilmumiseks ei ole tuvastatud. Tagaseljaotsuse tegemist ei välista kostja poolt esitatu, mille kohaselt temal on 09.04.2011 sündinud tütar ja töö ajad on väga kiired, kaks vaba päeva tähendaksid kahjumit ja väiksemat palka; sissetulek on väike ja ei võimalda hetkel liikuda. Tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud, mis tulenevad TsMS § 407 lg-st 5 ja 51, puuduvad. Ülalpidamise kohustustust käsitleb PKS § 96 (Ülalpidamist andma kohustatud isikud). PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Ülalpidamist saama õigustatud isikuid käsitleb PKS § 97 (Ülalpidamist saama õigustatud isikud). Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (PKS § 97 p 1). Ülalpidamise ulatust käsitleb PKS § 99 (Ülalpidamise ulatus). Ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes (PKS § 99 lg 1). Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi (PKS § 99 lg 2). Ülalpidamise andmise viisi käsitleb PKS § 100 (Ülalpidamise andmise viis).

3

PKS § 100 lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides (PKS § 100 lg 2). Vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut (PKS § 100 lg 3). Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 4). Elatist alaealisele lapsele käsitleb PKS § 101 (Elatis alaealisele lapsele). Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (PKS § 101 lg 1). Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused (PKS § 101 lg 2). Kohustatud isikute varalise seisundi arvestamist käsitleb PKS § 102 (Kohustatud isiku varalise seisundi arvestamine). Isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist (PKS § 102 lg 1). Vanemad ei vabane PKS § 102 lg 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps (PKS § 102 lg 2). Tagasiulatuvat ülalpidamist käsitleb PKS § 108 (Tagasiulatuv ülalpidamine). Õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist (PKS § 108). Alates 01.01.2011 tulumaksuseaduse (TuMS) § 19 lg 3 p 11 kohaselt tulumaksuga ei maksustata elatist ega elatisabi seaduse alusel saadud elatisabi.

Hagi tuleb rahuldada osundatud sätete alusel. Hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Hagi on esitatud elatise saamiseks minimaalmääras. Hagejate poolt esitatud asjaoludest tulenevalt on põhjendatud hagi rahuldamine. Lapse isalt K.S.lt väljamõistetud elatisraha kasutamises lapse K.S. ülalpidamiseks tuleb PKS § 145 kohaselt anda otsustusõigus laste emale K.S.le. Kohtuotsusega väljamõistetav elatis kuulub ülekandmisele või üleandmisele lapse emale K.S.le. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS 173 lg-le 1 asja menetlenud märgib kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning TsMS 173 lg-le 4 menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta kostja kanda. Menetlusosalised menetluskulude nimekirju vastavalt TsMS § 1741 lg-le 1 ei esitanud ja menetluskulude rahalist kindlaksmääramist ei taotlenud.

Kalev Kuningas

Kohtunik