2-09-67282/11 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

2-09-67282

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Resolutsioon

1. A. K.`i hagi rahuldada.

2. Välja mõista A. K.`ilt (IK xxx, elukoht xxx) elatis igakuise elatusrahana A. K.`i (IK xxx, elukoht xxx) kasuks tema ülalpidamiseks alates 11.12.2009 summas 139 (ükssada kolmkümmend üheksa) eurot 01 senti kuus, kuni A. K.`i (IK xxx) poolt Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse lõpetamiseni, so kuni 30. juunini 2010.a.

3. Otsus elatise väljamõistmise osas kuulub täitmisele viivitamatult. Otsuse täitmisel arvestada kostja A. K.`i poolt elatisena makstud summasid.

4. Toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS § 313 ettenähtud korras ning kui see ei anna tulemusi, siis toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS § 315 ettenähtud korras.

5. Saata kohtuotsus menetlusosalistele teadmiseks.

Edasikaebamise kord

Kohtuasja number 2-09-67282 Otsuse tegemise aeg ja koht

16. juuni 2011, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Johannes Külaots Kohtuasi

A. K.`i hagi A. K.`i vastu elatise nõudes. Hagihind 1 251.09 eurot. Kohtuistungi toimumise aeg

06. juuni 2011 Menetlusosalised

Hageja:

Kostja:

A. K. (IK xxx, elukoht xxx)

A. K. (IK xxx, elukoht xxx)

Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD

Hageja esitas 10. detsembril 2009.a kohtusse hagi kostja vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kostja hageja isa. Hageja õpib Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse kolmandal kursusel. Kostja maksis elatist kohtuotsuse alusel kuni hageja 18-aastaseks saamiseni, so, kuni 21.02.2007. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis summas 139.01 eurot (2 175 krooni) kuus.

21. jaanuaril 2010 kohtule esitatud vastuses kostja hagiga ei nõustunud, kostja teatas, et maksab igakuiselt poja ülalpidamiseks 1 000 krooni (63.91 eurot) kuus, lisaks sellele annab veel taskuraha. Kostja esitas pangakontode väljavõtted, millest nähtub, et kostja on alates 03.03.2007 igakuiselt maksnud hagejale elatist 1 472 krooni (kuni 08.07.2007) kuus, alates 10.12.2007 summas 1 000 krooni kuus. Viimase makse summas 1 000 krooni (63.91 eurot) on kostja teinud 10.01.2010 (tl. 16-43).

Hageja esitas 22. jaanuaril 2010 põhikooli lõputunnistuse valguskoopia, millest nähtub, et A.

K. lõpetas Kohtla-Järve linna Ühisgümnaasiumi põhikooli 19. juunil 2007. (tl. 44).

KOHTUISTUNG

06. juuni 2011 kohtuistungile pooled ei ilmunud. Hageja on kohtukutse kätte saanud, kostjale ei ole õnnestunud kohtukutset kätte toimetada. Samas on kostja teadlik tema vastu esitatud hagist.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele vastavalt TsMS § 408 p 1.

Vastavalt TsMS § 408 p 1, kui kumbki pool ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, võib kohus lahendada asja sisuliselt.

Hageja ja kostja kohtuistungile ei ilmunud.

Vanemate õigused on sätestatud perekonnaseaduse (PKS) 8 peatükis. Hagi esitamise ajal, so, kuni 01.07.2010 kehtinud PKS § 48 ja 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes on võrdsed.

PKS § 60 lg 2 kohaselt, kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama. PKS 61 lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. PKS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatisraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Lähtuvalt alates 2009. aastast kehtivast Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (4 350 krooni) ei või väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 2 175 krooni.

Alates 01.07.2010 kehtiva PKS § 96 kohaselt, ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased).

Ülalpidamist on õigustatud saama laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhivõi keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni (PKS § 97 lg 2).

Sünnitunnistuse järgi on kostja A. K. hageja A. K.`i isa (tl. 5). Hagiavalduse kohaselt õpib hageja Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse kolmandal kursusel, kostja hagejat materiaalselt ei toeta (kostja maksis elatist kohtuotsuse alusel kuni hageja 18-aastaseks saamiseni, so, kuni 21.02.2007) Hageja esitas Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse 15.09.2009 tõendi nr. 985, millest nähtub, et A. K. õpib 2009/2010 õppeaastal kolmandal kursusel. Kooli lõpetamise aeg on 30.06.2010 (tl. 5).

PKS § 100 lg 1, 2, 4 kohaselt, ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (PKS § 101 lg 1)

PKS § 101 lg 1 kohaselt, igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Sellest tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt elatist vastavalt seadusele.

Kuna hageja poolt kooli lõpetamise aeg saabus enne uue perekonnaseaduse redaktsiooni kehtima hakkamist, kuuluvad PKS § 210 lg 2 alusel kohaldamisele kuni 01.07.2010 kehtinud perekonnaseaduse sätted. PKS § 210 lg 2 kohaselt, asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Ülaltoodust lähtuvalt kuulub elatis väljamõistmisele mitte kuni hageja 21-aastaseks saamiseni, vaid kuni õppeasutuse lõpetamiseni, so, kuni 30.06.2010. 21.01.2010 kohtule esitatud vastuses kostja hagiga ei nõustunud, märkides, et maksab elatist hageja ülalpidamiseks summas 63.91 eurot (1 000 krooni) kuus. Kostja on antud väidet tõendanud pangakontode väljavõtetega. Samas pöörab kohus tähelepanu asjaolule, et minimaalne välja mõistetav elatis moodustab 139.01 eurot, kostja on aga maksnud 63.91 eurot, seega on kostja maksnud elatist ebapiisavalt. Kostja ei ole tõendanud asjaolusid, mis annaksid aluse elatise väljamõistmiseks seadusega ettenähtust väiksemas määras. Ülaltoodust lähtuvalt kuulub hagi rahuldamisele alates 11.12.2009 summas 139.01 eurot kuus, kuni A. K.`i (IK xxx) poolt Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse lõpetamiseni, so kuni 30. juunini 2010.a.

Otsus elatise väljamõistmise osas kuulub täitmisele viivitamatult. Otsuse täitmisel arvestada kostja A. K.`i poolt elatisena makstud summasid.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

Poolte menetluskulud jäävad poolte enda kanda.

Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta kohtuasjas riigilõivu elatise nõudmise hagilt ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Sellest tulenevalt on nii hageja kui kostja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise hagis.

Johannes Külaots Kohtunik