3-10-2660/15 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-10-2660 Otsuse kuupäev 16.06.2011 Kohtunik Mai Saunanen Kohtuasi Vjatšeslav Julini kaebus Tartu Vangla toimingu (kartserisse paigutatud kinnipeetavatel jalutuskäigul suitsetamise keelamine) õigusvastasuse tuvastamise ja Tartu Vanglale ettekirjutuse (lubada kartserisse paigutamise korral jalutuskäigu ajal suitsetada) tegemise nõudes. Asja läbivaatamise kuupäev 19.05.2011 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Vjatšeslav Julin Vastustaja Tartu Vangla esindaja Marju Altsaar Resolutsioon

1. Rahuldada kaebus.

2. Kohustada Tartu Vanglat lubama Vjatšeslav Julinil jalutuskäigu ajal suitsetada ka kartserisse paigutatuna (kartserirežiimil olles). Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates.

Kaebuse taotlus ja põhjendused

10.10.2010 esitas Vjatšeslav Julin Tartu Halduskohtule kaebuse seoses sellega, et sel ajal, kui ta viibib kartseris on tal keelatud suitsetada jalutuskäigu ajal.

Kaebuse esitaja märgib, et vastavalt 23.04.2010 käskkirjale nr 1-3/55 ei tohi Tartu Vanglas suitsetada ja omada suitsetamisvahendeid mis tahes Tartu Vangla kambris, kuid on võimalus suitsetada jalutuskäigul. Tubakatooteid hoitakse spetsiaalsetes kappides kambrist väljaspool. VSE § 60 lg 1 määratleb asju, mida kinnipeetav hoiab enda valduses kartseris. Puudub konkreetne keeld, mis määraks seda, et kartserisse paigutatud kinnipeetav ei või suitsetada jalutuskäigul nagu ka teised kinnipeetavad, kes ei asu kartseris.

Keelates jalutuskäigul suitsetada kinnipeetaval, kes on paigutatud kartserisse, käitub Tartu Vangla ebaseaduslikult, rikkudes põhiseaduse § 12 lg 1, koheldes kinnipeetavaid ebavõrdselt. Tartu Vangla peab põhjendamatult suitsetamistarvete keeldu kartserisse paigutatud kinnipeetava kartserikaristuse osaks. VangS § 63 lg 3 määratleb, et ühe ja sama distsiplinaarsüüteo eest võib kohaldada ainult üht distsiplinaarkaristust. Sama tuleneb Euroopa vanglareeglistiku Rec (2006) 2 § 63 IV jagu.

VangS § 41 lg 2 sätestab, et piirangud peavad vastama täideviimise eesmärgile ja inimväärikuse põhimõtetele ega tohi moonutada seaduses sätestatud teiste õiguste ja vabaduste olemust.

Kaebuse esitaja märgib veel, et 07.08.-09.10.2010 anti kaebuse esitajale võimalus kartseris viibides jalutuskäigu ajal suitsetada ning ta viidi jalutuskäigu ajaks suitsetamisboksidesse. Alates 10.10.2010 keelati suitsu võtta ja viidi mittesuitsetajate boksi.

17.08.2010 esitas ta vastavalt VangS § 11 lg-le 5 vaide vangla toimingu peale, mis on seotud ebaseadusliku suitsetamiskeeluga. 14.09.2010 sai ta vaideotsuse nr E5 362, vaie jäeti HMS § 85 lg 4 alusel rahuldamata.

Kaebuse esitaja taotleb tunnistada kartserisse paigutatud kinnipeetavate jalutuskäigul suitsetamise keeld õigusvastaseks. HKMS § 26 lg 1 p 2 alusel teha vanglale ettekirjutus lubada kartserisse paigutatud kinnipeetavatel suitsetada jalutuskäigu ajal. Kaebuse esitaja põhjendatud huvi on preventiivne, et taolisi rikkumisi Tartu Vanglas tema suhtes ei korduks.

Kohtuistungil lisas kaebuse esitaja täiendavalt, et sigarette kartseris viibimise ajal kartseri lattu ei panda, need jäävad kappidesse, kuidas muidu vanglaametnikud said 07-9.10.2010 anda talle sigarette välja, sel ajal kui ta oli kartseris. Ametnikud ei saanud kuidagi eksida talle sigarettide väljastamisel, kartserile iseloomulikult on kinnipeetava riietus kartseris valget värvi ja kõik Tartu Vangla ametnikud teavad seda.

Tubakaseadus § 30 järgi on kaebuse esitajal õigus suitsetamisele ettenähtud kohtades, see tuleneb ka vangla siseeeskirjadest, ükski seadus ega haldusakt ei näe ette suitsetamise keeldu kinnipeetavale kartseris olles, võib suitsetada seadusega ettenähtud ajal jalutuskäigu ajal nagu seda teevad teisedki kinnipeetavad. Kaebuse esitaja ei vaidlusta suitsetamise keeldu kartserikambris, vaid seda, et keelatakse suitsetada jalutuskäigu ajal, kui ta viibib kartseris. Asjasse ei puutu vangla hoolitsus kinnipeetavate tervise eest, see on kinnipeetava isiklik mure, valik ja õigus, kas ta suitsetab või mitte. Vangla ei ole toonud välja ühtegi õigusakti, mis keelaks kartseris kinnipeetavatel jalutuskäigu ajal ühe tunni jooksul suitsetada nagu seda teevad teised kinnipeetavad. Põhiseadus § 11 toonitab, et õigusi ja vabadusi võib piirata vaid vastavalt põhiseadusele. Tartu Vangla on riiklik täitevasutus, kellel on õigus lähtuda oma tegevuses ainult seadusest. Tartu Vangla ignoreerib põhiseadust ja rikub sihilikult kaebuse esitaja õigusi, keelates tal jalutuskäigu ajal suitsetada ning sekkub tema eraellu rikkudes vangistusseaduse § 41 lg 1 ja lg 2, tubakaseaduse § 30 lg 1 ja põhiseaduse § 12 ja 26. Kaebaja märgib, et kartseris olemine on iseenesest karistus ja piirangud suitsetamisõiguse osas on lisakaristus, mis on vangistusseadus § 63 lg 3 järgi keelatud.

Vastustaja vastuväited

Vastustaja on seisukohal, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

Riigikohus on erinevates lahendites korduvalt rõhutanud, et haldusakti või toimingu vaidlustamine peab olema kaebajale kasulik ehk aitama kohe või edaspidi kaasa õiguste teostamisele või kaitsele. Kaebaja peab näitama, kuidas õigusvastasuse tuvastamine parandab tema olukorda. Kui kohtuotsusega ei kaasne kaebajale mingisugust kasu, siis puudub kaebuse esitamiseks põhjendatud huvi.

Kaebuse esitaja ei ole antud juhul ära näidanud, kuidas rikub tema õigusi suitsetamise mittevõimaldamine ja kuidas suitsetamine tema olukorda parandab. PS § 28 sätestab igaühe õiguse tervise kaitsele. PS § 13 kohaselt on igaühel õigus riigi ja seaduse kaitsele ning PS § 14 kohaselt on õiguste ja vabaduste tagamine on seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu kohustus. On üldtuntud asjaolu, et suitsetamine kahjustab mitte ainult suitsetaja enda, vaid ka nende isikute tervist, kes on sunnitud tubakasuitsu sisse hingama. Seetõttu on igasugused suitsetamisele seatud piirangud kooskõlas PS §-s 28 seatud eesmärgiga vaatamata sellele, et suitsetada sooviv isik seda õigeks ei pea. Õigus tervise kaitsele kaalub vaieldamatult üles isiku õiguse kahjustada oma tervist.

Vastustaja leiab, et suitsetamisele piirangute seadmine ei riku kaebuse esitaja õigusi ja ta ei vaja seetõttu kohtulikku kaitset. Suitsetamise mittevõimaldamine ei halvenda mingil juhul kaebuse esitaja olukorda ja tervise kahjustamise takistamisega saab kaebuse esitajale ainult kasu kaasneda.

Vangistusseaduse § 15 lg 3 kohaselt kehtestab justiitsminister kinnises või avavanglas kinnipeetavale keelatud asjade loetelu, enda juures ja laos olevate asjade kogukaalu, samuti hoiule võetavate asjade hoidmise korra.

VSKE § 82 lg 2 sätestab, et kinnipeetav võib vanglas suitsetada üksnes selleks ettenähtud ja vastavalt märgistatud kohtades ja ajal, millal kinnipeetaval on õigus seal viibida. VSKE § 82 lg 3 keelab kinnipeetaval enda juures hoida tubakatooteid ega suitsetamistarbeid. Tubakatooted ja suitsetamistarbed võetakse vanglateenistuse ametniku poolt hoiule. Vanglateenistus väljastab tubakatooted ja suitsetamistarbed kinnipeetavale vaid ajaks, millal tal on õigus viibida kohtades, kus on lubatud suitsetada. Sama paragrahvi 3.lõike kohaselt ei ole kinnipeetaval õigust hoida enda juures tubakatooteid ega suitsetamistarbeid. Need võetakse vanglateenistuse ametniku poolt hoiule ning väljastatakse kinnipeetavale vaid ajaks, millal tal on õigus viibida kohtades, kus on lubatud suitsetada. Tubakaseaduse § 30 lg 1 kohaselt otsustab ruumis või piiratud maa-alal suitsetamise lubamise vastavalt ruumi või piiratud maa-ala valdaja enda äranägemisel. Tartu Vangla kodukorraga on kindlaks määratud suitsetamisalad Tartu Vangla territooriumi õuealal: punkti 12.5.1 kohaselt on kinni peetavate isikute suitsetamise kohtadeks Tartu Vanglas vastava märgistusega alad jalutusaias ning vastava märgistusega jalutusboksid.

Kartserisse vastuvõtmisel antakse kartserisse paigutatava kinnipeetava juures kambris olnud isiklikud asjad VangS § 651 lg 2 kohaselt lattu hoiule ning tagastatakse kinnipeetavale pärast kartserist vabastamist ja lg 3 kohaselt ei ole kartserisse paigutatud kinnipeetaval õigust liikuda vangla territooriumil vangla sisekorraeeskirjas ja kodukorras ettenähtud korras. Kinnipeetava soovil võimaldatakse tal vähemalt üks tund päevas viibida vabas õhus. Tulenevalt VSKE § 60 lgst 1 võivad kinnipeetaval olla kartseris kaasas pühakiri, tema õiguste kaitseks vajalikud õigusaktid (eelkõige «Eesti Vabariigi põhiseadus», «Vangistusseadus», «Vangla sisekorraeeskiri» ja «Vangla kodukord»), abielusõrmus, ususümbolid, mõistlikus koguses õppevõi usukirjandust, kirjapaberit, kirjutusvahendeid, kirjamarke, ümbrikke, tema kohta tehtud kohtuotsuseid ja - määrusi, süüdistuskokkuvõtteid, tema kirjadele saabunud vastuseid, üks telefonikaart, seep, kamm, hambapasta, hambahari, käterätt ja tualettpaber.

Seega erinevalt teistest kinnipeetavatest tuleb kartserisse paigutatud kinnipeetaval kõik ülejäänud asjad lattu hoiule anda, sh suitsetamistarbed, ja tal võimaldatakse kartserikaristuse kandmise ajal viibida üks tund päevas vabas õhus vanglateenistuse poolt ettenähtud jalutusboksis, mis ei ole vastava märgistusega suitsetamisalad ja kus on seetõttu suitsetamine keelatud tulenevalt VSKE §

82 lg-st 2.

Vastustaja ei pea vajalikuks vaidlustada kaebuse esitaja väidet, et ajavahemikul 07.-09.10.2010 andsid vanglateenistuse ametnikud neile suitsetamistarbed kätte, kuna selle väite tõelevastavust ei ole võimalik enam kontrollida. Vastustaja leiab, et isegi juhul, kui kaebuse esitaja väide vastab tõele, sai tegemist olla vanglateenistuse ametnike ilmse eksitusega. Enne 06.10.2010 ei olnud jalutuskäigu ajal suitsetamine keelatud. See asjaolu ei saanud kaebajas tekitada õiguspärast ootust, kuna kartserisse paigutatud kinnipeetavatel on kogu aeg olnud igasugune suitsetamine keelatud ilma, et see oleks seaduses otsesõnu kirjas olnud ja pidevalt kartseris viibiva kinnipeetavana oli kaebuse esitaja sellest kindlasti teadlik. Isegi juhul, kui suitsetamise mittevõimaldamine tuli kaebuse esitajale tõepoolest üllatusena, ei saa usalduse kaitset kohaldada ebaõige halduspraktika jätkamise eesmärgil.

Kohtu põhjendused ja otsus

Kaebuse esitaja taotleb tunnistada kartserisse paigutatud kinnipeetavate jalutuskäigul suitsetamise keeld õigusvastaseks. HKMS § 26 lg 1 p 2 alusel teha vanglale ettekirjutus lubada kartserisse paigutatud kinnipeetavatel suitsetada jalutuskäigu ajal. Kaebuse esitaja põhjendatud huvi on preventiivne, et taolisi rikkumisi Tartu Vanglas tema suhtes ei korduks.

Lähtudes kaebaja taotlustest võiks asuda seisukohale, et V. Julin on esitanud kohtule kaks iseseisvat kaebuse taotlust - HKMS § 6 lg 2 p-s 3 nimetatud tuvastamistaotluse, millele vastab HKMS § 26 lg 1 p-s 3 sätestatud kohtu volitus ning HKMS § 6 lg 2 p-s 2 nimetatud kohustamistaotluse, millele vastab HKMS § 26 lg lg 1 p-s 2 sätestatud kohtu volitus.

V. Julin on läbinud kohustamistaotluse osas kohustusliku kohtueelse menetluse. Tartu Vanglale esitatud vaides on V. Julin vaidlustanud Tartu vangla toimingu, millega ei võimaldatud tal jalutama minnes suitsetada ning taotleb ettekirjutuse tegemist, et kartseri režiimil olles võimaldataks tal jalutusboksis suitsetada. Tartu vangla on jätnud 14.09.2010.a. otsusega V. Julini vaide rahuldamata ( tl 14). Lähtudes vaides taotletust ning sellest, et kohtul puudub volitus teha vanglale üldpreventiivseid (kaebaja õigustega otseselt mitteseotud) ettekirjutusi, käsitleb kohus

V. Julini poolt halduskohtule esitatud kaebust kohustamiskaebusena, millega on hõlmatud ka kaebaja taotlus tunnistada õigusvastaseks kartserisse paigutatud kinnipeetavale kehtestatud suitsetamise keeld.

Vastavalt HKMS § 6 lg 2 p-le 2 võib kaebusega nõuda sooritamata toimingu sooritamist. Kohus peab sellise kaebuse rahuldama, kui on tuvastatud, et vastustaja on kohustatud sooritama toimingu, kaebuse esitajal on õigus nõuda toimingut vastustajalt, toimingut ei ole vaatamata kaebaja taotlusele veel sooritatud ning ei esine muid põhjendatud vastuväiteid, millest tulenevalt õigus toimingule võiks olla ära langenud.

Kohus nõustub kaebajaga, et kartserisse paigutatud kinnipeetavale selleks ettenähtud kohas ja ettenähtud ajal suitsetamise keeldu vangistust reguleerivad ega ka muud õigusaktid ei sätesta. Vangla leiab, et vangistusseaduse ja vangla sisekorraeeskirja tõlgendamine võimaldab asuda seisukohale, et kartseris olev kinnipeetav ei saa suitsetada, kuna talle kartseris suitsetamistarbed lubatud ei ole. Kohus selle seisukohaga ei nõustu.

Vangla sisekorraeeskirja (VSKE) § 82 lg 2 sätestab, et kinnipeetav võib vanglas suitsetada üksnes selleks ettenähtud ja vastavalt märgistatud kohtades ja ajal, millal kinnipeetaval on õigus seal viibida. VSKE § 82 lg 3 (kuni 14.02.2011 kehtinud redaktsioonis) kohaselt ei ole kinnipeetaval õigus enda juures hoida tubakatooteid ega suitsetamistarbeid. Suitsetamistarvete all mõeldakse esemeid, millest saab kokku panna tubakatooteid või neid põlema süüdata. Tubakatooted ja suitsetamistarbed võetakse vanglateenistuse ametniku poolt hoiule. Vanglateenistus väljastab tubakatooted ja suitsetamistarbed kinnipeetavale vaid ajaks, millal tal on õigus viibida kohtades, kus on lubatud suitsetada. Alates 15.02.2011 on paragrahvi täiendatud lõikega 21, mille kohaselt kinnipeetavale on lubatud suitsetada üksnes tootja poolt kokkupandud sigarette (edaspidi tubakatooteid) ning lõige 3 kehtib järgnevas redaktsioonis: Kinnipeetaval ei ole õigus enda juures hoida tubakatooteid. Tubakatooted võetakse vanglateenistuse ametniku poolt hoiule. Vanglateenistus väljastab tubakatooted kinnipeetavale vaid ajaks, millal tal on õigus viibida kohtades, kus on lubatud suitsetada.

Kinni peetavate isikute suitsetamist Tartu Vanglas reguleerib Tartu Vangla kodukorra punkt

12.5. See sätestab:

12.5.1. Kinni peetavate isikute suitsetamise kohad Tartu Vanglas on jalutusaias vastava märgistusega alad ning vastava märgistusega jalutusboksid.

12.5.2. Suitsetada soovivale kinnipeetavale väljastatakse jalutuskäigu alguses esimesel võimalusel suitsetamise tarbed.

12.5.3. Jalutuskäigu ajal suitsetamise tarbeid täiendavalt ei väljastata.

12.5.4. Kinni peetav isik on pärast jalutuskäiku kohustatud tarvitamata jäänud suitsetamise tarbed vanglaametniku määratud kohas ja ajal vangla hoiule andma.

12.5.5. Suitsetamisvõimalust ei ole ja suitsetamise tarbeid ei väljastata kinni peetavatele isikutele, kes asuvad postja sõltuvusrehabilitatsiooni osakonnas. [täiendatud 23.04.2010 kk nr 1-3/55, jõustus 26.04.2010]

Distsiplinaarkaristuse täideviimise kartserisse paigutamise korral sätestab vangistusseaduse § 651. Vastavalt VangS § 651 lg-le 2 kartserisse vastuvõtmisel otsitakse kinnipeetav läbi ning talle antakse kartseri arvel olev riietus. Kinnipeetava juures kambris olnud isiklikud asjad antakse hoiule ning tagastatakse kinnipeetavale pärast kartserist vabastamist. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et kartserisse paigutatud kinnipeetaval ei ole õigust liikuda vangla territooriumil käesoleva seaduse §-des 8 ja 10 sätestatud korras. Kinnipeetava soovil võimaldatakse tal vähemalt üks tund päevas viibida vabas õhus.

Seega on ka kartserisse paigutatud kinnipeetavatel õigus viibida vähemalt tund aega jalutuskäigul kohas, kus kinnipeetavatel on lubatud suitsetada.

VangS § 651 lõike 4 kohaselt võib kartserisse paigutatud kinnipeetava suhtes vanglateenistus osaliselt või täielikult piirata käesoleva seaduse §-de 22, 30–32, 34–38, 41, 43, 46 ja 48 kohaldamist. Sellest sättest tulenevalt on vanglal lisaks lg-tes 2 ja 3 sätestatule õigus seada täiendavaid piiranguid, mis puudutavad eelnimetatud sättes nimetatud paragrahvide kohaldamist. Suitsetamise piiramise või keelustamise võimalust lõige 4 ei sätesta.

Eeltoodud regulatsioonidest lähtudes tuleb asuda seisukohale, et ka kartseris viibivale suitsetada soovivale kinnipeetavale tuleb nagu teistelegi kinnipeetavatele anda suitsetamisvõimalus ajaks, millal tal on õigus viibida kohtades, kus on lubatud suitsetada (jalutusaias või boksis) ning väljastada jalutuskäigu alguses esimesel võimalusel suitsetamise tarbed.

Asjaolu, et suitsetamistarbeid ei nimetata kartseris lubatud asjade hulgas ( vt VSKE § 60 lg 1), ei oma kohtu veendumusel tähendust. On õige, et vastavalt VangS § 651 lg-le 2 antakse kinnipeetava juures kambris olnud isiklikud asjad hoiule ning tagastatakse kinnipeetavale pärast kartserist vabastamist. Suitsetamistarbeid ei ole lubatud enda juures kambris hoida aga ühelgi kinnipeetaval.

Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et Tartu Vangla toiming - kartserisse paigutatud kinnipeetavale jalutuskäigul suitsetamise keelamine on õigusvastane ning rikub kaebuse esitaja õigusi. Suitsetamise keelamine seadusliku aluseta on kaebaja õiguste rikkumine. Suitsetamine on kahtlemata kahjulik harjumus, kuid otsuse sellest tervistkahjustavast harjumusest loobumiseks langetab iga isik ise. Vastustaja viited põhiseaduse §-le 28 on asjakohatud. Põhiseaduse § 28 sätestab isiku õiguse riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral. Nimetatud põhiseaduse paragrahv ei anna riigivõimule õigust sekkuda isiku eraellu.

Juhindudes HKMS § 26 lg 1 p-st 2 kohustab kohus Tartu Vanglat võimaldada V. Julinil jalutuskäigu ajal jalutusboksis suitsetada ka kartseris viibimise ajal (kartserirežiimil olles).

Kohus peab siinkohal vajalikuks märkida, et võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumise vältimiseks tuleks vanglal kaaluda suitsetamise keelust loobumist ka teiste kartserisse paigutatud kinnipeetavate puhul või kaaluda vanglas suitsetamist käsitleva regulatsiooni täiendamist või muutmist.

Mai Saunanen kohtunik