2-10-8649/8 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

2-10-8649

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Resolutsioon

1. J. A. seadusliku esindaja S. A. hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista N. K.`ilt (isikukood xxx, elukoht xxx) alaealise tütre J. A. (isikukood xxx) ülalpidamiseks alaealise lapse esindaja S. A. (isikukood xxx; elukoht: elukoht xxx) kasuks elatis igakuise elatusrahana summas 139 (ükssada kolmkümmend üheksa) eurot ja 01 senti kuus, kuid mitte vähem, kui Perekonnaseadusega kehtestatud alammäär ühe lapse kohta kuus, alates 22. veebruarist 2010 kuni J. A. (sünd. xxx) täisealiseks saamiseni, s.o. 13.11.2026.a. või kuni vanema varalise seisundi või lapse vajaduste muutumiseni.

3. Otsus elatise väljamõistmise osas kuulub täitmisele viivitamatult. Kohtuotsuse täitmisel arvestada kostja N. K.`i poolt elatisena makstud summasid.

4. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

5. Toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS § 313 ettenähtud korras ning kui see ei anna tulemusi, siis toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS § 315 ettenähtud korras. Kohtuasja number 2-10-8649 Otsuse tegemise aeg ja koht 16. juuni 2011, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Johannes Külaots Kohtuasi J. A. seadusliku esindaja S. A. hagi N. K.`i vastu elatise nõudes. Hagihind 1 251.09 eurot. Kohtuistungi toimumise aeg 06. juuni 2011 Menetlusosalised

Hageja:

Hageja seaduslik esindaja:

Kostja: J. A. (IK xxx, elukoht xxx)

S. A. (IK xxx; elukoht: elukoht xxx )

N. K. (IK xxx, elukoht xxx)

2

Edasikaebamise kord

Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA ASJA KÄIK

Hageja esindaja esitas 22. veebruaril 2010.a kohtusse hagi kostja vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on poolte kooselust 13.11.208.a. sündinud tütar J. A.. Laps elab koos seadusliku esindajaga ja on seadusliku esindaja ülalpidamisel, kostja perekonda materiaalselt ei toeta Hageja esindaja palus kostjalt välja mõista elatis alaealise lapse J. A. (sünd. xxx) ülalpidamiseks summas 178.95 eurot (2 800 krooni) kuus alates hagi esitamisest.

29. märtsil 2010 kohtule esitatud vastuses nõustus kostja hagiga osaliselt, seadusega ettenähtud määras, so summas 139.01 eurot (2 175 krooni) kuus. Kostja märgib, et hageja esindaja ei ole põhjendanud seadusega ettenähtust suurema elatise nõuet, hageja esindaja ei ole välja toonud lapsele tehtavaid kulutusi. Samuti ei vasta tõele see, et kostja ei aita perekonda. Kostja on vastavalt poolte kokkuleppele regulaarselt maksnud elatist lapse ülalpidamiseks summas 127.82 eurot (2 000 krooni) kuus, samuti on ostnud lapsele rõivaid ja teisi vajalikke asju. Kostja palus hagi rahuldada seadusega ettenähtud ulatuses, so summas 139.01 eurot kuus ning jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kostja nõustus ka kompromissiga kostja poolt märgitud tingimustel (elatis summas 139.01 eurot). (tl. 11-16).

KOHTUISTUNG

06. juuni 2011 kohtuistungil palus hageja seaduslik esindaja hagi rahuldada. Seaduslik esindaja esitas kirjaliku avalduse nõude vähendamiseks ja palub kostjalt välja mõista elatis seadusega ettenähtud määras, so, 139.01 eurot kuus alates 22.02.2010. Hageja seaduslik esindaja palus hagi rahuldada ning mõista kostjalt lapse J. A. ülalpidamiseks igakuine elatis summas 139.01 eurot kuus alates 22.02.2010.

Kostja kohtuistungile ei ilmunud. Kostja kohtuistungile mitteilmumise põhjused ei ole kohtule teada, kostja on kohtukutse kätte saanud 02. mail 2011 TsMS § 322 lg 1 järgi ettenähtud korras (pereliikme kaudu).

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavaldusega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.

Hagiavalduse esitamise ajal olid vanemate õigused sätestatud kuni 01.07.2010.a kehinud perekonnaseaduse (PKS) 8 peatükis. PKS § 48 ja 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes on võrdsed.

PKS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PKS 61 lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. PKS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatisraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. PKS § 70 lg 2 kohaselt, kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja

3 tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid. Lähtuvalt alates 2010. aastast kehtivast Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (4 350 krooni) ei või väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 2 175 krooni. Sellest tulenevalt on hageja esindajal õigus nõuda kostjalt elatist vastavalt seadusele.

TsMS § 3 lg 2 kohaselt, seaduses ettenähtud juhul menetleb kohus tsiviilasja ka siis, kui isik pöördub kohtusse teise isiku või avalikkuse eeldatava seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks.

PKS § 120 lg 1 kohaselt, hooldusõiguslik vanem on lapse seaduslik esindaja. Ühist hooldusõigust omavatel vanematel on ühine esindusõigus.

Hagile lisatud sünnitunnistusest (tl. 3) nähtub, et S. A. on alaealise lapse J. A. ema, seega, seaduslik esindaja. N. K. on lapse J. A. isa.

Alates 01.07.2010.a kehtima hakanud PKS § 96 alusel, ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 kohaselt, ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. PKS § 100 lg 1, lg 2, lg 4 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 alusel igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Lapse elukoht hageja juures tähendab seda, et hageja peab lapse elu igapäevaselt korraldama ning omama selleks ka hädavajalikke rahalisi vahendeid. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest.

Kohtuistungil vähendas hageja seaduslik esindaja hagis esitatud nõuet ja palus kostjalt alates 22.02.2010 välja mõista elatis summas 139.01 eurot (2 175 krooni) kuus.

Kostja nõustus hagiga summas 139.01 eurot (2 175 krooni) kuus alates hagi esitamisest. Samas on kostja oma vastuses märkinud, et on maksnud lapsele elatist vastavalt poolte kokkuleppele, samuti on ostnud lapsele rõivaid ja muid vajalikke esemeid. Kostja ei nõustunud elatise maksmisega summas 178.95 eurot (2 800 krooni). Kostja lisas vastusele pangakonto väljavõtted, millest nähtub, et kostja on tõepoolest maksnud hageja seaduslikule esindajale elatist lapse ülalpidamiseks. Kohus, lähtudes lapse reaalsetest vajadustest ja hageja seadusliku esindaja ning kostja materiaalsest olukorrast, leiab, et hageja seadusliku esindaja poolt esitatud hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt, hageja seadusliku esindaja poolt kohtuistungil esitatud nõude ulatuses, so, summas 139.01 eurot kuus alates 22.01.2010. Ülejäänud osas jätab kohus hagi rahuldamata.

Otsus elatise väljamõistmise osas kuulub täitmisele viivitamatult. Kohtuotsuse täitmisel arvestada N. K.`i poolt elatisena makstud summasid.

Ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 442, § 452, § 467, § 468 lg 3, § 632 järgi rahuldatakse hagi osaliselt.

4

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

Poolte menetluskulud jäävad poolte enda kanda.

Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta kohtuasjas riigilõivu elatise nõudmise hagilt ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Sellest tulenevalt on nii hageja kui kostja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise hagis.

Johannes Külaots Kohtunik