2-10-34083/10 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

2-10-34083

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Resolutsioon

1. A. I.a seadusliku esindaja M. I.a hagi rahuldada osaliselt.

2. Suurendada Kohtla-Järve Linnakohtu 18. detsembri 2001 kohtuotsusega nr. 2-737/2000 A. I.`ilt M. I.a kasuks tütre A. I.a (sünd. xxx) ülalpidamiseks välja mõistetud elatist.

3. Välja mõista A. I.`ilt (isikukood xxx; elukoht: xxx) alaealise tütre A. I.a (IK xxx) ülalpidamiseks alaealise lapse esindaja M. I.a (IK xxx; elukoht: xxx) kasuks elatis igakuise elatusrahana summas 100 (ükssada) eurot kuus, alates 15. juulist 2010 kuni A. I.a (sünd. xxx) täisealiseks saamiseni, s.o. 20.04.2012.a.

4. Otsus elatise väljamõistmise osas kuulub täitmisele viivitamatult. Kohtuotsuse täitmisel arvestada kostja A. I.`i poolt elatisena makstud summasid.

5. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

Kohtuasja number 2-10-34083 Otsuse tegemise aeg ja koht

16. juuni 2011, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Johannes Külaots Kohtuasi

A. I.a seadusliku esindaja M. I.a hagi A. I.`i vastu elatise suurendamise nõudes. Hagihind 324.81 eurot. Kohtuistungi toimumise aeg

13. juuni 2011 Menetlusosalised

Hageja:

Hageja seaduslik esindaja: Kostja:

A. I.a (IK xxx, elukoht xxx

M. I.a (IK xxx; elukoht: xxx)

A. I. (IK xxx elukoht: xxx)

6. Toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS § 313 ettenähtud korras ning kui see ei anna tulemusi, siis toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS § 315 ettenähtud korras.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA ASJA KÄIK

Viru Maakohtu menetluses on A. I.a seadusliku esindaja M. I.a hagi A. I.`i vastu väljamõistetud elatise suurendamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu 03.04.1993 ja lahutati 28.07.1999. Abielust on 20.04.1994 sündinud tütar A. I.a. Kohtla- Järve Linnakohtu 18. detsembri 2001 kohtuotsusega nr. 2-737/2000 on kostjalt välja mõistetud elatis summas 1 000 krooni (63.91 eurot). Hageja palus kostjalt välja mõista elatis summas 139.01 eurot (2 175 krooni).

09. augustil 2010 kohtule esitatud vastuses kostja hagiga ei nõustunud. Kostja teatas, et on töötu, kasvatab1,5 aastast last ja paari kuu pärast sünnib perre teine laps. Kostja teatas, et on nõus maksma elatist summas 1 000 krooni (63.91 eurot) kuus, nagu on kogu aega maksnud. Peale selle on kostja aidanud last muul viisil (ostnud rõivaid, maksnud lapse puhkuse eest laagris, jne). menetluskulud palus jätta hageja kanda. (tl. 12-19).

25. augustil 2010 esitas hageja seaduslik esindaja arvamuse kostja vastusele, milles palus välja mõista kostjalt elatis lapse ülalpidamiseks summas 2 209.18 krooni (141,19 eurot). Hageja esindaja lisas arvestuse lapse ülapidamiskulude kohta. Hageja esindaja märkis, et ka tema ülalpidamisel on 2 last ja ka tema on töötu (tl. 26-33).

KOHTUISTUNG

13. juuni 2011 kohtuistungil palus hageja seaduslik esindaja hagi rahuldada. Seaduslik esindaja nõustus suuliselt nõude vähendamisega kostja poolt pakutud ulatuses. Esindaja märkis, et on nõus sellega, kui kostja maksab elatist 100 eurot kuus. Kirjalikku avaldust esitama esindaja ei nõustunud. Seaduslik esindaja teatas, et jääb hagis esitatud nõude juurde ja palus välja mõista elatis summas 139.01 eurot kuus alates hagi esitamisest.

Kostja teatas kohtuistungil, et tal puuduvad rahalised vahendid elatise maksmiseks hageja esindaja poolt nõutud ulatuses. Kostja ülalpidamisel on 2 alla 14-aastast last. Kostja teatas, et tal on võimalik maksta elatist 100 eurot kuus. Kostja töötasu moodustab 278,02 eurot kuus.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavaldusega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. TsMS § 3 lg 2 kohaselt, seaduses ettenähtud juhul menetleb kohus tsiviilasja ka siis, kui isik pöördub kohtusse teise isiku või avalikkuse eeldatava seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks.

PKS § 120 lg 1 kohaselt, hooldusõiguslik vanem on lapse seaduslik esindaja. Ühist hooldusõigust omavatel vanematel on ühine esindusõigus.

Hagile lisatud sünnitunnistusest (tl. 4) nähtub, et M. I.a on alaealise lapse A. I.a ema, seega, seaduslik esindaja. A. I. on lapse A. I.a isa. Kohtla-Järve Linnakohtu 18. detsembri 2001 kohtuotsusega nr. 2-737/2000 on kostjalt välja mõistetud elatis summas 1 000 krooni (63.91 eurot) (tl 5-7).

Vanemate õigused on sätestatud perekonnaseaduse (PKS) 8 peatükis. PKS § 96 alusel, ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 kohaselt, ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.

PKS § 100 lg 1, lg 2, lg 4 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

PKS § 101 lg 1 alusel igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 102 lg 1, 2 kohaselt, isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja poolt kohtule esitatud dokumentidest nähtub, et kostja ülalpidamisel on veel 2 alaealist last – D. I., sündinud xxx ja M. I., sündinud 20.12.2008. AS Ragn-Sells poolt kostjaga 12.04.2011 sõlmitud töölepingust nr 1199 nähtub, et kostja töötasu moodustab 278.02 eurot kuus (tööleping kehtib 12.04.2011-30.11.2011).

Kohus leiab, et antud juhul on alus elatise määra vähendamiseks alla seadusega sätestatud alammäära, kuna elatise maksmisel hageja seadusliku esindaja poolt nõutud ulatuses oleksid kostja alaealised lapsed seatud halvemasse majanduslikku olukorda, kui hageja.

Kohtuistungil nõustus hageja seaduslik esindaja sellega, et kostja hakkab 63.91 euro asemel maksma elatist summas 100 eurot. Oma nõusolekule vaatamata jäi hageja seaduslik esindaja hagis esitatud nõudmise juurde ning palus kostjalt välja mõista elatis summas 139.01 eurot kuus alates 15.07.2010.

Kostja teatel on tal võimalik maksta elatist summas 100 eurot kuus.

Kohus, lähtudes lapse reaalsetest vajadustest ja hageja seadusliku esindaja ning kostja materiaalsest olukorrast, leiab, et hageja seadusliku esindaja poolt esitatud hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt, summas 100 eurot kuus alates 15.07.2010, kuni A. I.a (sünd. 20.04.1994) täisealiseks saamiseni, s.o. 20.04.2012.a.

Otsus elatise väljamõistmise osas kuulub täitmisele viivitamatult. Kohtuotsuse täitmisel arvestada kostja A. I.`i poolt elatisena makstud summasid.

Ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 442, § 452, § 467, § 468 lg 3, § 632 järgi rahuldatakse hagi osaliselt.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

Poolte menetluskulud jäävad poolte enda kanda.

Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta kohtuasjas riigilõivu elatise nõudmise hagilt ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Sellest tulenevalt on nii hageja kui kostja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise hagis.

Johannes Külaots Kohtunik