2-10-62555/9 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Kohtuotsus

Eesti Vabariigi nimel

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Epp Haabsaar Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 17. 06. 2011.a, kohtukantselei kaudu Tsiviilasja number 2-10-62555

Tsiviilasi Elatise väljamõistmine. Tsiviilasja hind 1251.09 eurot. Kohtuistung 20.05.2011.a Menetlusosalised Hageja: IS(isikukood XX, elukoht XXX) Hageja seaduslik esindaja: RT(isikukood XXX, elukoht XX) Nõustaja KT Kostja: ES(isikukood XXX, XXX) RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagiavaldus osaliselt. 2. Välja mõista kostja ES´ilt elatis alates tema XXX. a sündinud tütre (hageja) IS´i ülalpidamiseks 125.00 eurot kuus alates 27.01.2011. a kuni hageja täisealiseks saamiseni. Täitmisel arvestada, et kostja on 63.91 eurost igakuist elatusraha hagejale vabatahtlikult tasunud. Elatis kuulub maksmisele iga kalendrikuu eest ette.

Menetluskulude jaotus

3. Menetluskulud jätab kohus 91 % osas kostja hageja ning 9 % osas hageja kanda. Edasikaebamise kord

Apellatsioonkaebuse võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemisel tuleb arvestada TsMS § 187 lg 6 sätestatud tähtajaga. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt antud tähtaegade kulgemist.

Hageja nõue ja selle põhjendused

Hagiavalduse kohaselt on hageja kostja alaealine tütar. Kostja toetab hagejat väidetavalt ebapiisavalt ning ebaregulaarselt. Alates 2010. a jaanuarikuust maksab kostja hageja ülalpidamiseks elatusraha 63.91 eurot kuus.

Seoses eeltooduga palus hageja kostjalt 139.01 euro suuruse elatusraha välja mõista alates 27.01.2011. a.

Kostja vaidles hagile vastu ning väitis, et nõutav elatusraha on ülemäära suur. Kostja andmetel on tal laenukohustusi, mille suurus on 200 eurot kuus. Lisaks hagejale on tal veel teinegi alaealine laps oma praeguse abikaasaga. Abikaasa viibib lapsehoolduspuhkusel, emapalga suurus 500 eurot kuus. Lisaks elab peres veel kaks abikaasa last eelmisest abielust (üks nendest täisealine), keda kostja toetab. Kostja keskmine netopalk on 700 eurot kuus.

Lähtuvalt eeltoodust oli kostja nõus 63.90 kroonist elatusraha hagejale maksma.

Kohtuistungil hageja rõhutas, et tasub samuti eluasemelaenu. Pealegi on kostja praegusel abikaasal omaette üks korter, mida saaks kasutada. Kostja andmetel on nimetatud korter tema abikaasa täisealisele tütrele kingitud. Kohtu põhjendused

Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). PKS § 97 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama: alaealine laps; laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhivõi keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni; muu abivajav alaneja või üleneja sugulane, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama. PKS § 99 lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. PKS § 99 lg 2 järgi ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 100 lg 1 järgi antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib

kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. PKS § 100 lg 2 kohaselt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Tsiviilkolleegium on märkinud, et vanem ei täida ülalpidamiskohustust ka siis, kui ta teeb seda ebapiisavalt või ebaregulaarselt (tsiviilasi nr 3-2-1-3-07). Samuti on tsiviilkolleegium selgitanud, et elatise suuruse määramisel tuleb muuhulgas arvestada asjaoluga, et vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma. Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajadustele tagaks ka laste vajaduste rahuldamise, kuid see ei tähenda, et elatise suuruse määramisel ei tuleks arvestada elatist maksma kohustatud vanema objektiivset varalist seisundit. Vanem on kohustatud tegema lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva, kuid väljamõistetud elatis ei või olla elatist maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav ega panna vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega tulla ise toime ilma riigi abita ( tsiviilasi nr 3-2-1-127-09). Tulenevalt tsiviilkolleegiumi selgitustest ei ole elatusraha alammäära väljamõistmiseks vaja lapse kulutusi tõendada (tsiviilasi nr 3-2-1-7-05).

Nähtuvalt hageja pangakonto väljavõttest on kostja netopalk 700 eurot. Kostjal on kaks alaealist last, kusjuures mõlema lapse huve tuleb kohtuotsuse tegemisel arvestada. Seega lähtub kohus PKS § 102 lg-s 1 ja 2 sätestatud juhistest. PKS § 102 lg 1 järgi vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 järgi vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kui kostja sissetulek kahele jagada, jääb laste ülalpidamiseks 250 eurot, mis omakorda pooleks jagades teeb 125 eurot lapse kohta. Kohus nendib, et kostja tasub eluasemelaenu, kuid analoogiline kohustus on ka hageja seaduslikul esindajal. Kohus leiab, et eluasemelaenu võtmine on otsustus, mille vastuvõtmisel pidanuks kostja mõistlikult arvestama laste ülalpidamiskohtusega. Lisaks eeltoodule oli kostja praegusel perekonnal võimalik kasutada ka teist korteriomandit, mis on tänaseks ära kingitud. Järelduvalt kostja kohtuistungi käigus antud selgitustest kuulub talle sõiduk. Seega on kattevara ülalpidamiskohustuse täitmiseks ka faktiliselt olemas. Kostja ülalpidamiskohustus, mida ta oma praeguse abikaasa laste osas väidetavalt täidab, ei ole juriidiliselt siduv. Eeltoodut kogumis arvestades jõudis kohus kokkuvõtva järelduseni, et 125 euro suurune elatusraha on optimaalne.

PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Käesoleval juhul nõudis hageja elatusraha väljamõistmist hagi esitamist. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada, et 63.91 eurost elatusraha on kostja vabatahtlikult igakuiselt tasunud.

TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte kanda. Riigilõivu tasumise kohustus RLS § 22 lg 1 p 2 alusel pooltel puudub. Ülejäänud võimalikud menetluskulud jagab kohus võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

Menetluskulud jätab kohus 9 % osas hageja ning 91 % osas kostja kanda. Kohtunik Epp Haabsaar