3-11-1005/14 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1 3-11-1005

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Lea Kuuse

Otsuse tegemise aeg ja koht

15.juuni 2011. a Tallinn

Haldusasja number

3-11-1005

Haldusasi

Sama OÜ kaebus Politseija Piirivalveameti 04.03.2011 otsuse nr 11.1-01/4997 punkti 1 osaliseks tühistamiseks ning punkti 2 täielikuks tühistamiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kaebuse esitaja: Sama OÜ

Vastustaja: Politseija Piirivalveamet Esindaja: Margit Maidla

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.HkMS § 26 lg 1 p 6 alusel jätta kaebus rahuldamata. 2. Jätta kaebuse esitaja kanda tema enese menetluskulud.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 15.07.2011.a. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses (TsMS 442 lg 6).

I ASJAOLUD

1. OÜ-le Sama on 16.04.2010 väljastatud tegevusluba nr 1093 valveseadmestiku projekteerimiseks, paigaldamiseks ja hooldamiseks tähtajaga kuni 16.04.2011.

2 2. OÜ Sama esitas 24.01.2011 taotluse tegevusloa pikendamiseks viieks aastaks.

3.Politseija Piirivalveameti 04.03.2011 otsuse nr 1.1-01./4997 punktiga 1 rahuldati osaliselt taotlus tegevusloa pikendamiseks ja pikendati OÜ Sama tegevusluba valveseadmestiku projekteerimiseks, paigaldamiseks ja hooldamiseks üheks aastaks. Viidatud otsuse punktiga 2 kohustati OÜ Sama viima 6 kuu jooksul turvateenuse osutamine kooskõlla Turvaseaduse § 12 lõikega 2 , s.o. hiljemalt 01.09.2011 peab taotlejal olema sõlmitud tööleping turvasüsteemide tehnik III kvalifikatsiooni omava spetsialistiga.

II KAEBUSE MOTIIVID

4. Kaebuse esitaja on seisukohal, et vaidlustatud haldusakt on õigusvastane ja piirab kaebaja ettevõtlusvabadust.

5.Kõik kutsed ei eelda kutsekvalifikatsioonitasemete fikseerimist I kuni V tasemeni.Iga konkreetse kutse kvalifikatsioonitasemed, vajadusel ka haridusnõuded, määrab kindlaks kutsenõukogu. Energeetika, Mäeja Keemiatööstuse Kutsenõukogu pole pidanud vajalikuks kehtestada turvasüsteemide tehniku madalamate tasemetele kutsestandardeid.

6.Vabariigi Valitsus ei ole kehtestanud korda, milleks volitusnormi sisaldab Turvaseaduse § 12 lg 1. Samuti ei ole kehtestatud nõuet, mis tingiks vajaduse töölepingu sõlmimiseks turvasüsteemide III kutsetunnistust omava spetsialistiga.

III VASTUSTAJA VASTUVÄITED

7.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu, leiab, et Politseija Piirivalveameti 04.03.2011 otsus nr 1.1- 01./4997 on õiguspärane ning puudub alus selle tühistamiseks.

8. Turvaseaduse § 12 lg 2 sätestatu kohaselt valveseadmestiku projekteerijale, paigaldajale ja hooldajale kohaldatavad kvalifikatsiooninõuded kehtestatakse, kvalifikatsioon omistatakse ja kvalifikatsioonitunnistus väljastatakse kutseseaduses ettenähtud korras. Kutseseaduse (KutS) § 9 lg 2 p 2 ja p 4 alusel kinnitab kutsestandardid ja kutse andmise korra kutsenõukogu. „Kutse andmise kord turvasüsteemide tehnikule“,mis on kinnitatud Energeetika, Mäeja Keemiatööstuse Kutsenõukogu 27.11.2009 otsusega nr 2 sätestab: punktis 1.2 turvasüsteemide III kompetentsusnõuded on kehtestatud turvasüsteemide tehnik III kutsestandardis ning punktis 1.3 on turvasüsteemide tehniku kutset andev organ Eesti Turvaettevõtete Liit. Energeetika, Mäeja Keemiatööstuse Kutsenõukogu poolt on turvasüsteemide tehnik III kutsestandardi viimane redaktsioon kinnitatud 21.11.2008 otsusega nr 27. Kutsestandardite registri (KutS § 14) andmetel on turvasüsteemide tehnikule kehtiv vaid üks standard ning see on „Turvasüsteemide tehnik III“.

9.OÜ Sama ei ole tegevusloa taotlemisel esitanud dokumenti, mis tõendaks, et mõnel tema töötajal oleks kutsetunnistus, mis kinnitaks tema vastavust standardi turvasüsteemide tehnik III nõuetele. Seega ei ole tegemist turvaseaduse § 12 lg 2 tuleneva nõude täitmisega.

10.Põhjendamatu on kaebuse väide, et nõudes tegevusloa saamiseks pädeva tehnikuga töölepingu sõlmimist piirab vastustaja tema ettevõtlusvabadust. Kaebajalt kõigi teiste valveseadmete paigaldajatega võrdselt pädevuse tõendamiseks õigusaktide alusel kehtestatud kompetentsuse hindamise tõendamise nõudmine kaalub üles küsitava või puuduliku kvaliteediga teenuse osutamisest tuleneva ohu inimese elule ja tervisele.

IV KOHTU SEISUKOHT

3 11.Kohus, tutvunud menetlusosaliste seisukohtadega ja hinnanud asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et kaebus põhjendatud ei ole. Vaidlustatud haldusakt on õiguspärane ja kaebuse esitaja õigusi sellega ei rikuta, mistõttu kaebus tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt: 12. Turvaseaduse § 43 lg 4 kohaselt tegevusloa väljaandmise, sellest keeldumise, tegevusloa pikendamise, muutmise, peatamise ja tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsustab Politseija Piirivalveameti peadirektor või peadirektori asetäitja. Turvaseaduse § 52 lg 3 kohaselt vaadatakse tegevusloa pikendamise avaldus läbi turvaseaduse §-des 46-48 sätestatud korras. Avalduse rahuldamise korral väljastab Politseija Piirivalveameti peadirektor või peadirektori asetäitja uue tegevusloa. Turvaseaduse § 47 lg 2 p 1 kohaselt võib tegevusloa andmisest keelduda, kui taotleja ei vasta turvaseaduse või selle alusel antud õigusakti nõuetele. Kaebuse esitaja tegevusloa taotluse menetluses Põhja Prefektuuri teostatud riikliku järelevalve käigus on välja selgitatud, et kaebuse esitajal puudub turvatehnik III kvalifikatsiooniga töötaja, millega on rikutud turvaseaduse § 12 sätteid. 13.Turvaseaduse § 1 kohaselt sätestab turvaseadus muu hulgas turvateenust osutava ettevõtja (turvaettevõtja) tegevuse tingimused ja korra. Turvaseaduse § 4 lg 1 p 6 kohaselt on valveseadmestiku projekteerimine, paigaldamine ja hooldamine turvateenuseks ning sama paragrahvi lg 2 kohaselt võib turvateenust osutada käesoleva seaduse alusel tegutsev turvaettevõtja. Turvaseaduse § 13 lg 1 kohaselt on turvaettevõtja isik, kellel on turvateenuse osutamiseks tegevusluba. Teenuse osutamiseks võib turvaettevõtja turvaseaduse § 13 lg 3 kohaselt kasutada ainult koosseisulist töötajat. Sealjuures sätestab turvaseaduse § 12 lg 2 , et valveseadmestiku projekteerijale, paigaldajale ja hooldajale kohaldatavad kvalifikatsiooninõuded kehtestatakse, kvalifikatsioon omistatakse ja kvalifikatsioonitunnistus väljastatakse kutseseaduses ettenähtud korras. Eeltoodud regulatsioonist tulenevalt on turvaseaduse § 4 lg 1 p 6 nimetatud turvateenuse osutamiseks turvaettevõtjal kohustus kasutada vaid koosseisulist töötajat, kellele kohaldatavad kvalifikatsiooninõuded kehtestatakse vastavalt turvaseaduse § 12 lg 2 kutseseaduses sätestatud korras. Kaebuse esitaja märgib õigesti, et turvaseaduse § 12 lg 1 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus valveseadmestiku projekteerimise, paigaldamise ja hooldamise korra ning et sellist korda ei ole seniajani kehtestatud. Sõltumatuna sellise korra kehtestamata jätmisest on turvaseaduse § 12 lg 2 ette nähtud valveseadmestiku projekteerijale, paigaldajale ja hooldajale kohaldatavad kvalifikatsiooninõuded.

14.Kutseseaduse (KutS) § 3 p 1 kohaselt on kompetentsus edukaks kutsetegevuseks vajalik teadmiste, oskuste, kogemuste ja hoiakute kogum;, sama paragrahvi p 3 avab kvalifikatsiooni mõiste ja selle kohaselt on kvalifikatsioon hindamise ametliku tulemusena tunnustatud kompetentsus, millega kaasneb iseseisvus ja vastutus. KutS § 8 lg 1 järgi on kutsenõukogu on kutseasutuse juures tegutsev, võrdsetel alustel sama kutsetegevuse valdkonna töötajate, tööandjate, kutseja erialaühenduste ning riigi esindajatest koosnev haldusorgan. Vabariigi Valitsuse 11.12.2008 määruse nr 165 „Kutsetegevuse valdkondade loetelu, kutsenõukogude nimetused, kutsenõukogude moodustamise ja lõpetamise kord ning töökorraldus ja kutsenõukogusse institutsioonide esindajate nimetamise kord“ § 2 p 2 kohaselt on üheks kutsenõukoguks Energeetika, Mäeja Keemiatööstuse Kutsenõukogu. Nimetatud kutsenõukogu 27.11.2009 otsusega nr 6.1-7/2 (http://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsenoukogud/10086214/otsused) otsustati lähtudes kutseseaduse § 9 lõike 2 punktist 4 p.2.2. 2.2 kinnitada turvasüsteemide tehniku kutse andmise kord ja esitada riiklikku kutseregistrisse kandmiseks. KutS § 15 lg 1 kohaselt on kutse andmine kutset taotleva isiku (edaspidi taotleja) kutsekompetentsuse kutsestandardis nimetatud nõuetele vastavuse hindamine, mille tulemusena väljastatakse taotlejale kutsetunnistus.

4 Kutsekompetentsuse hindamise viisid ja vormid määratakse kutse andmise korras ( lg 3). Kutsetunnistus on KutS § 21 lg 1 kohaselt dokument, mis tõendab isiku kutsekompetentsuse vastavust kutsestandardis kehtestatud nõuetele. KutS § 16 lg 1 kohaselt Kutse andmise kord reguleerib kutse andmise korraldust, selle töötab välja kutse andmise õigust taotlev organ koos kutsekomisjoniga ning kinnitab kutsenõukogu. Energeetika, Mäeja Keemiatööstuse Kutsenõukogu 27.11.2009 otsusega nr 2 on kinnitatud „Kutse andmise kord turvasüsteemide tehnikule“ mille p.1.2 kohaselt on turvasüsteemide III kompetentsusnõuded kehtestatud turvasüsteemide tehnik III kutsestandardis ning p.1.3 kohaselt on turvasüsteemide tehniku kutset andev organ Eesti Turvaettevõtete Liit. KutS § 5 lg 1 kohaselt on kutsestandard dokument, milles kirjeldatakse kutsetegevust ning esitatakse kutsealade ja - tasemete kompetentsusnõuded. Kutsestandardi kinnitab kutsenõukogu( lg 2 ). Vastustaja märgib õigesti, et kutsestandardite registri andmetel on turvasüsteemide tehnikule kehtiv vaid üks standard ja see on „Turvasüsteemide tehnik III“ (http:// www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/10086792/kirjeldus). Kutsestandardiga on määratud töötajate kutsekvalifikatsiooni nõuded. Käesoleval juhul on standardi sissejuhatavas osas selgitatud, et „Kõik kutsed ei eelda kutsekvalifikatsiooni tasemete fikseerimist I kuni V tasemeni. Iga konkreetse kutse kvalifikatsioonitasemed, sealhulgas vajaduse korral ka haridusnõuded, määrab kindlaks kutsenõukogu“. Seega asjaolu, et turvasüsteemide tehnikule on kehtiv vaid üks standard ja ei ole fikseeritud tasemeid I kuni V tasemeni, ei tähenda, et turvaseaduse § 12 lg 2 sätestatud nõuet ei ole võimalik järgida. 15.Vaidlus puudub selles, et tegevusloa taotlemisel esitas kaebuse esitaja tehniku kompetentsuse kinnituseks Tallinna Polütehnikumi poolt 30.05.2009 väljastatud tunnistuse nr 195-2009 ( tl 32), mis tõendab turvaettevõtja töötaja poolt nõrkvoolusüsteemi paigaldaja I kutseeksami ettevalmistuse täiendkoolituskursuse läbimist. Seega standardi „ turvasüsteemide tehnik III“ nõuetele vastavust kinnitavat dokumenti kaebuse esitajal esitada ei olnud, mistõttu on põhjendatud ja kooskõlas turvaseaduse ning kutseseaduse eeltoodud sätetega vastustaja seisukoht , et taotleja osutatava teenuse eest vastutav isik ei vasta turvaseaduse nõuetele, millega ei ole tagatud kindlus osutatava kvaliteedi suhtes. 16. Turvaseaduse § 43 lg 2 kohaselt kehtib tegevusluba ühest kuni viie aastani.Politseija Piirivalveamet on esitanud vaidlustatud otsuses kaalutlused, miks käesoleval juhul ei keeldutud kaebuse esitaja tegevusloa pikendamisest, vaid peeti võimalikuks pikendada tegevusluba üheks aastaks lisatingimusega, et turvateenuse osutamise viib kaebuse esitaja kooskõlla turvaseaduse § 12 lg 2 sätestatuga 6 kuu jooksul. Kaebuse esitaja ei ole väitnud, et haldusorgan on lähtunud lubamatutest kaalutlustest või jätnud mõne olulise aspekti tähelepanuta, s.o. et vaidlustatud otsus on diskretsioonivega. 17. Põhiseaduse § 31 sätestab õiguse tegeleda ettevõtlusega. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on 28.04.2000 otsuses kohtuasjas nr 3-4-1-6-00 rõhutanud, et ettevõtlusvabadust riivab iga abinõu, mis takistab, kahjustab või kõrvaldab mõne ettevõtlusega seotud tegevuse.Põhiseaduse § 31 teise lause kohaselt võib seadus sätestada piirangud ettevõtlusvabadusele. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on 10.05.2003 otsuses kohtuasjas nr 3-4-1-3-02 leidnud :Põhiseaduse § 31 teine lause, mis näeb ette, et seadus võib sätestada ettevõtlusvabaduse kasutamise tingimused ja korra, annab seadusandjale suure vabaduse reguleerida ettevõtlusvabaduse kasutamise tingimusi ja seada sellele piiranguid. Ettevõtlusvabaduse piiramiseks piisab igast mõistlikust põhjusest. See põhjus peab johtuma avalikust huvist või teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitse vajadusest, olema kaalukas ja enesestmõistetavalt õiguspärane. Mida intensiivsem on ettevõtlusvabadusse sekkumine, seda mõjuvamad peavad aga olema sekkumist õigustavad põhjused.

5 Käesoleval juhul on turvaseadusega seatud valveseadmestiku projekteerijale, paigaldajale ja hooldajale kvalifikatsiooninõuded. Turvaseaduse eelnõu ( 12 SE) seletuskirja kohaselt on eelnõu eesmärgiks turvateenuse ja sisevalve tegevuse õiguslik reguleerimine läbi teenuse kvaliteedi ja turvatöötaja kvalifikatsiooni tõstmise ning seeläbi turvaettevõtluse turu korrastamine, tagades ennekõike kodanikele miinimum garantiid turvateenuse tellimisel. Ka turvaettevõtjale teenuse osutamiseks ainult koosseisulise töötaja kasutamise kohustuse panemist on põhjendatud tarbija huvide kaitse vajadusega. Seega seadusega piiranguna kvalifikatsiooninõuete seadmist õigustab tarbija huvide kaitse eesmärk . Kohus jagab vastustaja seisukohta, et valveseadmete paigaldajatelt kompetentsuse hindamise tõendamise nõue kaalub üles küsitava või puuduliku kvaliteediga teenuse osutamisest tuleneva ohu inimeste elule ja tervisele. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et tegevusloa saamiseks pädeva tehnikuga töölepingu sõlmimise nõudmisel kaebuse esitaja ettevõtlusvabadust ei piirata. Lisaks märgib kohus, et vaidlustatud otsusest nähtuvalt on kaebuse esitaja selgitanud tegevusloa taotluse menetluses, et kvalifikatsioonitunnistuse saamise eelduseks on muu hulgas mitmeaastane töökogemus, kuid taotleja personalil nõutud pikkusega töökogemust ei ole, mistõttu ta ei saa ka minna tunnistust taotlema. Politseija Piirivalveamet on otsuse tegemisel arvestanud muu hulgas (põhjendava osa punkt 4 ) Energeetika, Mäeja Keemiatööstuse Kutsenõukogu 27.11.2009 otsusega nr 2 kinnitatud „Kutse andmise kord turvasüsteemide tehnikule“ 6.peatükis „Taotlemise eeltingimused ja esitatavad dokumendid“ ( tl 20-20 pöördel) sätestatud erandi tegemise võimalusega. Nimelt näeb käsitletava korra p.6.3. ette, et põhjendatud juhtudel on kutsekomisjonil konsensuse alusel õigus teha erandeid kutse taotlemise eeltingimuste osas. Taotlejalt võidakse lisaks nõuda täiendavaid dokumente kutsealase kompetentsuse tõendamiseks. Ehkki puudub alus pidada turvaettevõtjalt turvaseaduses sätestatud tingimustele vastavuse nõudmist õigusvastaseks ettevõtlusvabaduse piiramiseks isegi juhul, kui kaebuse esitaja töötajale erandit kutse taotlemise eeltingimuste osas ei tehta, kuid käesoleval juhul on asjas tuvastatud, et taotleja ei ole kutsekomisjonile vastavat avaldust esitanud.

V MENETLUSKULUD 18. HkMS § 92 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. HkMS § 93 lg 1 kohaselt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Nende esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kuna vastustaja menetluskulude väljamõistmist selleks sätestatud korras taotlenud ei ole , jäävad kaebuse esitaja kanda tema enese menetluskulud.

Lea Kuuse kohtunik