2-10-5296/25 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht

15. juuni 2011, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-5296 Tsiviilasi SB hagi MI vastu elatise saamiseks Hagihind

2 269,18 eurot (35 505 krooni) Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja SB(isikukood XXX elukoht XXX) Hageja määratud korras esindaja vandeadvokaat Piret Simm (Advokaadibüroo Digesta, Rävala pst 8, 10143 Tallinn) Kostja MI(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Vladimir Sadekov (Vladimir Sadekov Advokaadibüroo, Tartu mnt 51-12, 10115 Tallinn) Kohtuistungi toimumise aeg 30.05.2011 Istungil osalenud isikud Hageja SB Hageja määratud korras esindaja vandeadvokaat Piret Simm Kostja MI Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Vladimir Sadekov RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista MI’lt SBkasuks igakuine elatis summas 139,01 (ükssada kolmkümmend üheksa eurot ja 01 senti) eurot MI(sünd XXX) ülalpidamiseks alates 03.02.2010 kuni 01.07.2010.

3. Välja mõista MI’lt MIkasuks igakuine elatis summas 139,01 (ükssada kolmkümmend üheksa eurot ja 01 senti) eurot MI(sünd XXX) ülalpidamiseks alates 01.07.2010 kuni lapse täisealiseks saamiseni, so XXX.

MENETLUSKULUDE JAOTUS Poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu.

Esitatud asjaolud Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista igakuise elatise summas

3 945 krooni alates veebruarist 2010 alaealise lapse MIülalpidamiseks. 26.03.2011 täiendas hageja hagiavaldust, märkides hagejaks alaealise lapse MIning MIpalub enda ülalpidamiseks välja mõista elatise perioodi 03.02.2010-03.08.2010 eest summas 249,26 eurot, perioodi 04.08.2010-19.11.2010 eest summas 191,73 eurot ja alates 20.11.2011 kuni M täisealiseks saamiseni 249,26 eurot. 30.05.2011 toimunud istungil vähendas hageja elatise nõuet summani 200 eurot.

Poolte kooselust on XXX sündinud tütar M I , kes elab hageja juures ja on hageja ülalpidamisel. Kostja lahkus pere juurest juulis 2009 ja ei ole sellest ajas saati lapse vastu huvi tundnud. Kostja tasus peale pere juurest lahkumist lapse ülalpidamiseks 2 000 krooni, mis kattis lapse vajadustest ainult 30%. Alates maist 2010 tasub kostja elatist 2 175 krooni. Lapsel on erivajadused, laps sai pikka aega massaaži, mille eest tasus üksi hageja, lisaks on hageja viinud lapse igal aastal arsti soovitusel reisile, mille eest on samuti tasunud hageja.

Hagiavalduse esitamise seisuga kulus hagejal lapse ülalpidamiseks keskmiselt 7 890 krooni kuus (eluasemekulud 1 090 krooni, toit 3 300 krooni, tervishoid 1 000 krooni, hügieenitarbed 1 500 krooni, riided ja jalanõud 1 000 krooni). Käesoleval ajal on lapse kulud kuus Lapse kulud kuus on 939,17 eurot (eluasemekulud 79 eurot, toit 166,80 eurot, tervishoid 36,37 eurot, riided ja jalanõud 96 eurot, mänguasjad 58 eurot, hügieenitarbed 100 eurot, jalgratas 38 eurot, piletid 365 eurot).

Hagejale kuulub kolmetoaline korter, mis on koormatud hüpoteegiga AS Swedbank kasuks ning hagiavalduse esitamise hetkel sai hageja vanemahüvitist 9 109 krooni kuus ja peretoetust 300 krooni. Käesoleval ajal hageja ei tööta, kuna hageja ei saanud lapsele lasteaia kohta. Hageja ülalpidamisel on lisaks alaealine laps DB. Hageja tasub igakuiselt laene: a) reisilaenu (30 000 krooni), b) arvuti (900 krooni) ja c) remondilaen (300 000 krooni).

Kostja varalise seisundi kohta hagejal andmed puuduvad. Hageja märgib, et kostja 70% töökaotus ei ole aluseks elatise vähendamiseks alla miinimummäära. Samuti märgib hageja, et kostja tervisprobleemid ei ole kostjat takistanud, alates 1999 kuni tänaseni, töötamast ehitusel nii Eestis kui ka Soomes ja taksojuhina.

Kostja vastus Kostja on nõus tasuma lapse ülalpidamiseks 139,01 eurot kuus.

Kostja töötab taksojuhina ning kostja sissetulek ei võimalda lapsele maksta elatist suuremas summas. Kostja ei ole isegi võimeline endale üürima või ostma korterit, mistõttu elab kostja ema juures. Kostja kulud kuus kokku on 4 000 krooni, millest kostjale endale jääb elamiseks 500 krooni. Käesolevaks ajaks on kostjal töövõimetus 70%.

Maakohtu põhjendused TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-37-11 märkinud, et: „Kuna hagi esitamise ajal kehtinud PKS § 61 lg 1 järgi oli vanemal õigus esitada lapse kasuks elatise väljamõistmiseks hagi teise vanema vastu, võib kohus enne 1. juulit 2010 esitatud hagi lapsele elatise saamiseks menetleda lõpuni hagi esitamise aegse menetlusosaliste ringiga“. Antud asjas on hagi esitatud 03.02.2010, seega vaatab kohus asja läbi hagi esitamise aegse menetlusosaliste ringiga.

Samuti märgib Riigikohus eelpool nimetatud lahendis, et: „kui menetluse kestel on muutunud ülalpidamisõigust reguleerivad materiaalõiguse normid, tuleb seda asja läbivaatamisel arvestada, st kui elatisehagi on esitatud enne 1. juulit 2010, saab kohus PKS § 210 lg 2 järgi mõista kuni

1. juulini 2010 elatise välja enne 1. juulit 2010 kehtinud perekonnaseaduse sätete alusel, alates

1. juulist 2010 aga kehtiva perekonnaseaduse sätete alusel“

Kohus tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja tuleb rahuldada osaliselt alljärgnevatel põhjendustel.

Kuni 01.07.2010 kehtinud perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 järgi vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. PKS § 61 lg 1 järgi kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. PKS § 61 lg 2 alusel elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Tulenevalt PKS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.07.2010 kehtiva PKS § 116 lg 1 järgi vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti. PKS § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). PKS § 99 lg 1 järgi ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama § lg 2 alusel ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. PKS § 100 lg 4 kohaselt elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 alusel igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määrusega nr. 90 on kuupalga alammääraks kehtestatud 278,02 eurot. Seega ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui 139,01 eurot.

Kohus on tuvastanud, et hageja ja kostja kooselust on sündinud XXX tütar M I , kes elab käesoleval ajal hageja juures ja on hageja ülalpidamisel. Kostja kasvatusel laps ei viibi. Kostja lahkus pere juurest juulis 2009, millisest ajast tasus lapse ülalpidamiseks elatist 2 000 krooni kuus ja alates maist 2010 2 175 krooni kuus. Hageja leiab, et nimetatud elatis katab ainult 30% lapse vajadustest. Lapse kulud kuus on 939,17 eurot (eluasemekulud 79 eurot, toit 166,80 eurot, tervishoid 36,37 eurot, riided ja jalanõud 96 eurot, mänguasjad 58 eurot, hügieenitarbed 100 eurot, jalgratas 38 eurot, piletid 365 eurot). Laps on erivajadustega ja vajab massaaže ja reise.

Hageja on kohtule esitatud tõenditega tõendanud, et elamiskulud on keskmiselt 70,22 eurot (210,65 eurot / 3) (tl 187-189), ravimid 7,31 eurot (II kd tl 19), kuid arvestades lapse vajadusi on kohus seisukohal, et kulud ravimitele on vähemalt 20 eurot kuus, toit keskmiselt 55,35 eurot (II kd tl 17- 23), esitatud tšekkidelt ei ole aru saadav, kellele toitu on ostetud ning, kuna hageja peres on kolm liiget, siis jagas kohus kulud kolmeks, võttes arvesse aprilli 2011. Hageja ei ole tõendanud, kulusid, riietele ja jalanõudele summas 96 eurot, mis on kohtu hinnangul üle paisutatud, kohus on seisukohal, et mõistlik on, kui lapsele kulub kuus 30 eurot. Samuti ei ole tõendatud kulusid mänguasjadele summas 58 eurot, mis on kohtu hinnangul samuti üle paisutatud, mõistlik on 20 eurot. Kulusid ei ole tõendatud hügieenitarvetele 100 eurot, kohus peab mõistlikuks 50 eurot, sealjuures arvestab, et laps vajab erihoolitsust. Tõendamata on kulud jalgrattale summas 38 eurot, samuti märgib kohus, et jalgratast ei osteta igakuiselt ning lasteratta on võimalik saada hinnaga 38 eurot, seega oleks kuumakse aastaks mõistlik 3 eurot kuus. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on lapse pilet Kiievisse 204 krooni ehk 13,04 eurot (tl 37), kostja ei pea maksma hageja pileteid, samuti on reisimine arsti soovitus, mitte kohustus. Kohus on seisukohal, et kokku on lapse kulud 261,61 eurot, millele võivad lisanduda massaažid kuus kõige rohkem 20 eurot, seega kokku 281,61 eurot.

Hageja on kohtule esitanud veel oma väidete tõendamiseks Sotsiaalkindlustusameti tõendi, mille kohaselt sai hageja kuni 19.11.2010 vanemahüvitist 9 109 krooni kuus (tl 4) ning, mille kohaselt hageja saab lapsetoetust 300 krooni kuus (tl 5), lennukipiletid Kiievisse hagejale ja lapsele kokku summas 2 760 krooni (tl 31-35), laenulepingu nr XXX(tl 37-39), arsti tõendid, et lapsel on ärritav kontakdermatiit ja lõtv hemipleegia, mistõttu vajab laps massaaži ja nahahooldust (tl 41-44), RE AS tõendi, et hageja viibib lapsehoolduspuhkusel (tl 183), DB sünnitunnistuse (tl 190), Swedbanki konto väljavõtte (tl 193-195), Registriosakonna tõendi, et hagejal ei ole seoseid juriidiliste isikutega (II kd tl 9), 2010 tuludeklaratsiooni, et hagejal puuduvad tulud (II kd tl 10-14), tõendi, et hagejale kuulub sõiduauto BMW 1992 (II kd tl 15) ja korteriomand asukohaga XXX, Tallinn (II kd tl 16).

Kostja on võimeline tasuma lapse ülalpidamiseks 139,01 eurot. Kostja on taksojuht, kelle sissetulek on 4 000 krooni 255,65 eurot, oma väidete tõendamiseks ei ole kostja kohtule tõendeid esitanud, vaatamata kohtu kohustusele. Tulenevalt Maksuja Tolliameti väljavõttest kostjal sissetulekuid ei ole ning äriregistri väljavõtte kohaselt on kostja kui FIE tegevus peatatud 02.05.2011-01.09.2011. Kostjale kinnisvara ei kuulu. 03.08.2010 Sotsiaalkindlustusameti otsusega nr XXX on kostjal tuvastatud osaline töövõimetus, töövõimekaotus 70% kuni 31.08.2012 (tl 95-96).

Nii uue kui vana seaduse kohaselt tuleb elatis välja mõista arvestades lapse vajadusi ja kulutusi ning vanemate varalist seisu. Kohus on seisukohal, et eeltooduga ei ole tõendatud, et lapsele kulub kuus 939,17 eurot, samuti arvestades hageja varandusliku seisundit ei ole hagejal võimalik lapsele kulutada kuus 939,17 eurot, lapsele tuleb teha kulutusi vastavalt võimalustele. Samuti arvestades kostja töövõimekaotust ning sissetulekuid, ei ole kostja võimeline maksma lapsele ühes kuus 200 eurot, millisele summale vähendas hageja nõuet 30.05.2011 toimunud istungil. Samas ei ole töövõimekaotus asjaoluks, et elatis mõista välja alla miinimummäära. Arvestada tuleb ka, et hageja saab lapsetoetust. Kohus on seisukohal, et mõistlik ja põhjendatud on elatis välja mõista miinimumsummas 139,01 eurot. Kuna hageja palub elatise välja mõista alates veebruar 2010 ning hagi on kohtule esitatud 03.02.2010, siis kuulub elatis välja mõistmisele alates 03.02.2010.

Lähtudes eeltoodust tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks igakuine elatis summas 139,01 eurot MIülalpidamiseks alates 03.02.2010 kuni 01.07.2010 ja MIkasuks igakuine elatis summas 139,01 eurot MIülalpidamiseks alates 01.07.2010 kuni lapse täisealiseks saamiseni, so XXX.

Menetluskulude jaotus Poolte menetluskulud tuleb vastavalt TsMS § 164 lg 3 jätta poolte endi kanda. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 järgi ei võeta riigilõivu elatise nõudmise hagi ja lapse elatisenõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamisel.

Taimi Kollom Kohtunik