2-10-51430/7 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 2-10-51430 Otsuse tegemise aeg ja koht

13. juuni 2011. a, Narva Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi KÜ Kreenholmi 9 plus hagi M. S. vastu 5 045,95 krooni (322,95 euro) nõudes Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus (lihtmenetlus) Hagihind 322,49 eurot (5 045,95 krooni) Menetlusosalised

Hageja:

Hageja esindaja:

Kostja:

KÜ Kreenholmi 9 plus (RK 80180683, asukoht: Kreenholmi 10-18, Narva)

I. A., juhatuse liige (xxx)

M. S. (IK xxx, elukoht: xxx)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Välja mõista M. S.`lt KÜ Kreenholmi 9 plus kasuks 322 (kolmsada kakskümmend kaks) eurot 49 senti.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Hageja menetluskulud jätta kostja kanda, kostja menetluskulud jätta kostja enda kanda.

Välja mõista M. S.`lt KÜ Kreenholmi 9 plus kasuks menetluskulud 153 (ükssada viiskümmend kolm) eurot 38 senti.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus võib asja arutada kirjalikus menetluse, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA HAGIAVALDUS

1. M. S.`le kuulub korteriomand xxx (registriosa 3330809). Elumajas on moodustatud korteriühistu Kreenholmi 9 plus. M. S. on korteriühistu liige. KÜ põhikirja p 3.3.4 ja 3.3.5 kohaselt on korteriühistu liige kohustatud makseteatise alusel tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kehtestatud tähtajaks ja selle poolt määratud suuruses sihtotstarbelisi makseid maja jooksvate majandamiskulude katteks ja teenuste eest, mida kasutatakse maja ühiskommunikatsioonide kaudu.

2. Hageja esitas 18.10.2010. a kohtusse hagi kostja vastu 5 045,95 krooni nõudes. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt on kostja tarbinud korteriühistu vahendusel kommunaalteenuseid, kuid maksis tarbitud teenuste eest osaliselt. Seisuga 31.08.2010. a on kostja võlgnevus 5 045,95 krooni. Kostja maksmise nõudele reageerinud ei ole.

KOSTJA VASTUS

3. Kirjalikus vastuses hagile (tl 26) märkis kostja, et ta on alates 05.01.2010. a vahistatud. Kostja pole hagejalt saanud kätte nõuet võla tasumise kohta. Kostja võõraspoeg teatas korteriühistu esimehele mõõturite näidud ja informeeris, et kostja on vanglas ning korteris on vesi ja gaas kinni keeratud, kuna korteris keegi ei ela. Hageja oleks võinud kostjat enne hagi esitamist kohtusse hoiatada, sest kostjal pole varasemalt kunagi võlgnevust olnud. Kostja on nõus sellega, et kütte eest tuleb maksta, aga mitte millegi muu eest, sest korter on lukkus ja seal keegi ei ela.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Kohus kohaldab lihtmenetlust, sest hagi hind on 322,49 eurot. TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid.

5. Asja materjalidest nähtub, et kostjale kuulub korteriomand xxx, elamut majandab KÜ Kreenholmi 9 plus. Perioodi eest 01.01.2010. a kuni 31.08.2010. a on kostjale arvestatud tasumiseks kokku 5 350,95 krooni, lõppsaldo on 5 045,95 krooni (võla suurus).

6. Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 sätestab, et korteriomanik tasub kaasomandi majandamise kulud. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 15-1 lg 1 kohaselt on majandamiskulud korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest.

7. Korteriühistu põhikirja punktides 3.3.4 ja 3.3.5 on reguleeritud, kuidas ühistu liige peab tasuma sihtotstarbelisi makseid (hooldustasu) ja kommunaalkulude eest (vesi, gaas, küte).

8. Kohus märgib kostjale, et asjaolu, kas kostja elab korteris või mitte, ei tähenda seda, et korteris mitteelamise aja eest ei peaks ta tasuma sihtotstarbelisi makseid. Kostja oli nõus sellega, et ta peab maksma ka küttekulusid. Juhul, kui kostja teatab vangistusest vabanemisel korteris asuvate mõõturite andmed ning vahepealsel ajal on kostjale arvestatud mõõdetavate teenuste tasumiseks tasumisele kuuluvaid summaid, on pooltel võimalik teha tasaarvestus.

9. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagi.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

10. TsMS § 162 lg 1 ja § 173 lg 1 järgi tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 405 lg

1 p 3 järgi saab kohus lihtmenetluses menetluskulud summaliselt kindlaks määrata kohtuotsuses. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõiv 76,69 eurot ja tasutud õigusabi eest 76,69 eurot, kokku 153,38 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

11. Kohus lahendas asja hagi hinda arvestades lihtmenetluses (TsMS § 405). Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

Kohtunik