2-11-2999/7 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

Tsiviiltoimik 2-11-2999

K O H T U M Ä Ä R U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Tallinn,Tartu mnt kohtumaja (Tartu mnt 85, 15083 Tallinn)

Kohtunik Raivo Einula

Sekretär Merily Mets Osaotsuse kuupäev 14. juuni 2011

Tsiviilasja number 2-11-2999 Tsiviilasja sisu ESversus ASühisvara jagamise nõudes

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja ES ES ES ES(isikukood XXX, elukoht XXX), viibis kohtuistungil

Hageja esindaja KATRI K KATRI K KATRI K KATRI K (Kentmanni Advokaadibüroo, aadress Kentmanni 15, Tallinn), viibis kohtuistungil

Kostja AS AS AS AS(isikukood XXX, elukoht XXX), viibis kohtuistungil

Kostja esindaja OLGA L OLGA L OLGA L OLGA L (Õigusbüroo VK & Partnerid, aadress Kentmanni 8B, Tallinn), viibis kohtuistungil

Kohtuistungi toimumise aeg 14. juuni 2011

Määruse avalikult 14. juuni 2011 kell 15:00 Harju Maakohtu Tartu maantee kohtumaja kantseleis

Tsiviiltoimik 2-11-2999

2(4) teatavakstegemise aeg ja koht

R E S O L U T S I O O N

1. Kinnitada ES, isikukood XXX, ja AS, isikukood XXX) vahel sõlmitud abikaasade ühisvara jagamise kompromiss järgmises sõnastuses: 1) ES on esitanud hagi ühisvara jagamise ja rahalise hüvitise saamise nõudes, summas € 3000. 2) Harju Maakohtu 08.02.2011.a. otsusega tsiviilasjas nr 2-10-50401 on ESilt välja mõistetud elatis ASkasuks summas € 139,01. 3) AS kinnitab, et eelpool nimetatud kohtuotsusest tulenev elatise võlgnevus seisuga 14.06.2011.a. on 2502.18 € ning nimetatud võlgnevuse osas ei ole esitatud kohtutäiturile avaldust täitemenetluse alustamiseks. 4) ES ja AS lepivad kokku, et pooled jagavad ühisvara järgmiselt: 1.1. sõiduauto Renault Clio, reg nr XXX, id-kood XXX, VIN-kood XXX jääb AS ainuomandisse. 1.2. ESi rahalise hüvitise nõude € 3000 ja tema rahalise kohustuse, summas € 2502,12, mis tuleneb tsiviilasjast nr 2-10-50401, suhtes teevad pooled tasaarvestuse. 5) Pooled kinnitavad, et neil ei ole teineteise suhtes muid varalisi pretensioone, seonduvalt abikaasade ühisvaraga. 6) Pooled kinnitavad, et neil ei ole teineteise suhtes varalisi pretensioone elatise võlgnevusega, tulenevalt tsiviilasjas nr 2-10-50401 tehtud otsusest, seisuga 14.06.2011.a.

2. Lõpetada tsiviilasja nr. 2-11-2999 menetlus TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel. 3. Kooskõlas TsMS § 432 kohaselt ei või samad pooled samal alusel sama hagieseme suhtes esitada uut hagi.

EDASIKAEBAMISE KORD EDASIKAEBAMISE KORD EDASIKAEBAMISE KORD EDASIKAEBAMISE KORD

Pooled on määruskaebuse esitamise õiguse kasutamisest loobunud. Kohtumäärus jõustub selle

Tsiviiltoimik 2-11-2999

3(4) kättetoimetamisega hagejale ja kostjale.

MENETLUSKULUD MENETLUSKULUD MENETLUSKULUD MENETLUSKULUD

1. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises perekonnaasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. 2. Kohtute raamatupidamiskeskusel tagastada ESile pool tema poolt tasutud riigilõivust, so € 31,95 tema arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS.

ASJAOLUD ASJAOLUD ASJAOLUD ASJAOLUD

1. 25. jaanuaril 2011 esitas ES kohtule hagi AS vastu abikaasade ühisvara jagamise nõudes. 2. Kohtuistungil 14. juunil 2011 sõlmisid pooled kompromissi, mille palusid kohtul kinnitada ja menetlus lõpetada. Kohtule edastati kinnitamiseks poolte allkirjadega kompromissleping. Ühtlasi avaldasid pooled, et nad ei soovi menetlust lõpetavat kohtumäärust määruskaebe korras vaidlustada ning on teadlikud, et kummagi poole menetluskulu jääb tema enda kanda. 3. Kompromissi sisu on järgmine: 1) ES on esitanud hagi ühisvara jagamise ja rahalise hüvitise saamise nõudes, summas 3000. 2) Harju Maakohtu 08.02.2011.a. otsusega tsiviilasjas nr 2-10-50401 on ESilt välja mõistetud elatis AS kasuks summas € 139,01. 3) AS kinnitab, et eelpool nimetatud kohtuotsusest tulenev elatise võlgnevus seisuga 14.06.2011.a. on € 2502,18 ning nimetatud võlgnevuse osas ei ole esitatud kohtutäiturile avaldust täitemenetluse alustamiseks. 4) ESja ASlepivad kokku, et pooled jagavad ühisvara järgmiselt: 5) sõiduauto Renault Clio, reg nr XXX, id-kood XXX , VIN-kood XXX jääb ASainuomandisse. 6) ESi rahalise hüvitise nõude € 3000 ja tema rahalise kohustuse, summas € 2502,12, mis tuleneb tsiviilasjast nr 2-10-50401, suhtes teevad pooled tasaarvestuse. 7) Pooled kinnitavad, et neil ei ole teineteise suhtes muid varalisi pretensioone, seonduvalt abikaasade ühisvaraga. 8) Pooled kinnitavad, et neil ei ole teineteise suhtes varalisi pretensioone elatise võlgnevusega, tulenevalt tsiviilasjas nr 2-10-50401 tehtud otsusest, seisuga 14.06.2011.a. 9) Kummagi poole menetluskulud jäävad kulusid kandnud poole enda kanda. 10) Pooled paluvad kohtul käesolev kompromiss kinnitada kohtumäärusega. 11) Hageja palub kanda ½ riigilõivu € 31,95 kanda tema arveldusarvele Swedbangas XXXXXXXXXXXXXX. 12) Pooled loobuvad edasikaebe õigusest.

KOHTU PÕHJENDUSED KOHTU PÕHJENDUSED KOHTU PÕHJENDUSED KOHTU PÕHJENDUSED

1. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud

Tsiviiltoimik 2-11-2999

4(4) lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei ole kompromiss vastuolus heade kommetega ega seadusega ega riku olulist avalikku huvi, lähtudes poolte ühistest huvidest ning hageja ja kostja heast tahtest, mistõttu tuleb kompromiss kinnitada ja menetlus lõpetada. Kompromissi on võimalik täita. 2. TsMS § 64 lg 2 kohaselt võib poolte kokkuleppel nii seaduses sätestatud kui kohtu määratud menetlustähtaega lühendada. Tähtaja lühendamise kokkulepe esitatakse kohtule kirjalikult või protokollitakse. Pooled on kokku leppinud, et nad loobuvad menetlust lõpetavale määrusele määruskaebuse esitamise õigusest. 3. Ka TsMS § 661 lg 4 näeb ette, et poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. 4. Tavaline tähtaeg, mille kestel võib menetluse lõpetamise määruse peale kaebust esitada, on vastavalt TsMS § 661 lg 2 viisteist päeva. 5. TsMS § 174’ lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi tõttu määrab kohus menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Kuna vastavalt poolte vahel sõlmitud kompromissile jäävad menetluskulud kummagi poole enda kanda, so selle poole kanda, kes kulud on kandnud, ei määra kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust. TsMS § 174’ 1g 4 kohaselt ei saa pooled nõuda täiendavalt menetluskulude kindlaksmääramist TsMS § 174 lg 1-3 sätestatud korras. 6. TsMS § 164 lg 1 kehtestab, et hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. 7. Ka TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. 8. Pooled on kohtuistungil 14.06.2011 teatanud, et nad on teadlikud, et menetluskulu (esindajale makstud tasu ja hagejal ka osa riigilõivust) jääb kulutusi teinud poole enda kanda. 9. Kohus peab põhjendatuks TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt hagejale tagastada pool tema poolt tasutud riigilõivust. Hageja tasus 1.03.2011 riigilõivuna € 63,91 oma kontolt nr XXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS Rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606 Swedbank AS. 10. TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

Raivo Einula Kohtunik