2-11-19057/9 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Viivi Villemson

Määruse tegemise aeg ja koht

15. juuni 2011.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-11-19057

Tsiviilasi

Osaühingu Apankrotiavaldus

Menetlusosalised

Võlgnik Osaühing A(registrikood xxx, asukoht Xxx)

Võlgniku juhatuse liige MK

Võlgniku tehinguline esindaja vandeadvokaat Gennadi

Kull

Ajutine pankrotihaldur Ingrid Proos

Kohtuistungi toimumise kuupäev

24. mai 2011.a

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada Osaühingu A(registrikood xxx, asukoht Xxx) pankrotiavalduse

menetlus, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu.

2. Likvideerida Osaühing Aja kustutada ta Harju Maakohtu registriosakonna

registrist.

3. Osaühing Alikvideerimine ja registrist kustutamine teha ülesandeks ajutisele

pankrotihaldurile Ingrid Proosile.

4. Pärast Osaühing Akustutamist äriregistrist vabastada Ingrid Proos ajutise halduri

kohustustest.

5. Määrata Osaühingu Adokumentide vastutavaks hoidjaks juhatuse liige MK

(isikukood xxx).

6. Määrata ajutise halduri Ingrid Proosi töötasuks 766,92 eurot, millele lisandub

sotsiaalmaks 253,08 eurot, kokku 1 020 (üks tuhat kakskümmend) eurot.

7. Hüvitada riigi vahenditest ajutise halduri tasust 397 (kolmsada üheksakümmend

seitse) eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks),

mis tasuda Ingrid Proosi arvelduskontole nr xxxxxxxxxxx Swedbank AS-is.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest

väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni

kohtumaja kaudu.

Asjaolud

Osaühing Aesitas 25.04.2011 kohtule pankrotiavalduse. Avalduse kohaselt tegeles Osaühingu

Ategeliku juhtimisega IK. Võlgniku juhatuse liikmele MKle ei ole teada, millega ettevõte

tegeleb, kes seda käesoleval ajal juhib või kus asuvad võlgniku raamatupidamisdokumendid.

Avalduse esitamise ajaks on võlgnik muutunud püsivalt maksejõuetuks.

Harju Maakohtu 06.05.2011 määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ja nimetas

Osaühingu Aajutiseks pankrotihalduriks Ingrid Proosi.

Ajutise pankrotihalduri aruanne

Ingrid Proos esitas 23.05.2011 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Aruande kohaselt on

osaühingu peamiseks tegevusalaks olnud toitlustamine Tallinnas XXXasuvas M restoranis ja

HKasuvas I baaris. Osaühingu Aviimane majandusaasta aastaaruanne on koostatud 2008.

aasta kohta. Olemasolevate andmete põhjal puudub võlgnikul igasugune vara. Kohustusi on

30 959,83 euro ulatuses. Kõik kohustused on tekkinud enne juunit 2009. Ajutine haldur on

seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Osaühingu A maksejõuetuse põhjuseks on

tõenäoliselt maksude väärarvutus. Samuti ei ole juhatus õigeaegselt esitanud pankrotiavaldust,

mis on käsitletav raske juhtimisveana. Ajutine haldur ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise ja

tagasinõudmise võimalusi. Tulenevalt eeltoodust on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et juhul,

kui võlausaldajad või kolmandad isikud ei tasu kohtu tagatiste kontole pankrotimenetluse

kulusid, tuleb Osaühingu Apankrotiavalduse menetlus lõpetada, pankrotti välja kuulutamata,

raugemise tõttu.

Kohtu põhjendused

Kohtuistungil jäi võlgnik pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes

toodud seisukohtade juurde ning palus lõpetada Osaühingu Apankrotiavalduse menetlus,

pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Ajutine haldur palus määrata ajutise halduri

tasuks 766,92 eurot, millele lisandub sotisaalmaks 253,08 eurot, kokku 1 020 eurot. Võlgnik

ajutise halduri aruandele ja tasu suurusele vastuväiteid ei esitanud.

Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid, võlgniku antud seletusi, ajutise

halduri Ingrid Proosi arvamust ja hinnanud neid kogumis, leiab, et Osaühingu

Apankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu.

Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt

ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et

võlgnik on püsivalt maksejõuetu. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega

menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest,

kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi

võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama

paragrahvi lõike 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb

peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete

rahuldamine on vähetõenäoline.

Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Osaühingul Aon

kohustusi

vähemalt

30 959,83

euro

ulatuses

ning

igasugune

vara,

mille

arvelt

pankrotimenetluse kulusid katta, puudub. Ajutine haldur on tuvastanud, et maksejõuetuse

põhjuseks on tõenäoliselt raske juhtimisviga, kuna juhatus ei ole pankrotiavaldust õigeaegselt

esitanud. Osaühingu Apankrotimenetluses ei ole tuvastatud vara tagasivõitmise ja

tagasinõudmise võimalusi. Tulenevalt eeltoodust leiab ajutine pankrotihaldur, et Osaühingu

Apankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada, pankrotti väljakuulutamata, raugemise tõttu, kuna

võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks.

PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi

lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab

pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.

24.05.2011 määrusega tegi kohus Osaühingu Apankrotimenetlusest huvitatud isikutele

ettepaneku tasuda Osaühingu Apankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 3 000 eurot 14

päeva jooksul määruse kättetoimetamisest kohtu tagatiste kontole. Teade nimetatud ettepaneku

kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded. Osaühingu Apankrotimenetluse kulusid

deponeeritud ei ole.

Äriseadustiku (ÄS) § 180 lg 51 kohaselt kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole

tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem

kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu

pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest

makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas

korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama

osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine

vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete

vastutusele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 187 sätestatut.

PankrS § 28 lg 1 järgi kui ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud

toime kuriteo tunnustega teo, teatab haldur või kohus sellest prokurörile või politseile

kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks.

PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks

on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest

isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse

rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu.

Kohus nõustub ajutise halduri seisukohaga, et kuna Osaühing Aei esitanud pankrotiavaldust

2009. aasta esimesel poolel, kuna kohustused on tekkinud enne juunit 2009, on tegemist

võlgniku juhatuse liikme raske juhtimisveaga.

Kohus leiab, et kuna Osaühingu Aei ole vara kohustuste täitmiseks ja ettevõtte

majandustegevus on lõppenud, nõustub kohus ajutise pankrotihalduri aruandes tooduga, et

võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise

iseloomuga. Kuivõrd võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks ning Osaühingu

Apankrotimenetlusest huvitatud isikud pankrotimenetluse kulude katteks tagatist andnud ei ole,

siis

on

põhjendatud

lõpetada

Osaühingu

Apankrotiavalduse

menetlus,

pankrotti

väljakuulutamata, raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel.

Vastavalt PankrS § 29 lg-le 8 kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse

raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse

lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse

raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja

kaetakse vajalikud kulutused.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku

dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse

kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise

isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule võlgniku juhatuse liikmele MKle

(isikukood xxx).

PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest

tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu

ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete

täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste

suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur

esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva

seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur

kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Lõike 3 kohaselt on ajutise

halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja

hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete

täitmiseks 12 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 766,92 eurot, millele lisandub

sotsiaalmaks 253,08 eurot, kokku 1 020 eurot. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud

tunnitasu määrast 63,91 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on mõistlik,

põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ei

ole tasu suurusele vastu vaielnud. Kohus on seisukohal, et ajutise halduri tasu summas 397

eurot, tuleb hüvitada riigi vahenditest PankrS § 23 lg 4 ja 5 alusel, kuna kohus lõpetab

Osaühingu Apankrotiavalduse menetluse raugemisega võlgniku avalduse alusel ning võlgnikul

ei jätku vara ajutise halduri tasu katteks. Samuti ei ole Osaühingu Apankrotimenetlusest

huvitatud isikud tasunud ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks tagatiste kontole kohtu poolt

määratud summat.

Viivi Villemson