3-10-2044/15 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

ÄRAKIRI

Kohus

Kohtunik

Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Asja läbivaatamise kuupäev Menetlusosalised

RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigu päeva jooksul kohtuotsuse av

ASJAOLUD JA MENETLU

1.K.P esitas Tartu Halduskoht nr xx tühistamiseks. Viru V ööpäevase kartserikaristusega karistamine seadusega vastuol

2. Käesolevas haldusasjas 05. xx.xx.xxxxx käskkirjaga nr xx

1 ja Viru Vangla kodukor paigutamisega viieks ööpäeva ta ei allunud vanglaametniku esitas kaebaja vaide Viru Van käskkirjas on ekslikult väidetu sellist võimalust ei antud. seletuskiri.

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Tartu Halduskohus

Mare Krull

13. juuni 2011, Jõhvi kohtum

3-10-2044 K.P kaebus Viru Vangla xx. nr xx tühistamiseks

06. juuni 2011, kohtuistung kaebuse esitaja K.P, vastusta jätta kaebus rahuldamata us esitada apellatsioonkaebus Tartu Ring valikult teatavakstegemisest arvates. USOSALISTE SEISUKOHAD tu Jõhvi kohtumajale kaebuse Viru Vangla xx Vangla xx.xx.xxxx käskkirjaga nr xx kari . Kuna kaebaja arvates ei ole ta seadust rikk lus. .06.2010 koostatud vaideotsusest nr xx näht x karistati kaebajat vangistusseaduse (edaspi rra p-i 8.1.1 sätestatud nõuete rikkumis aks. Vaideotsusest nähtuvalt seisnes kaebaja r seaduslikule korraldusele anda ära kirja taoli ngla xx.xx.xxxx käskkirja nr xx tühistamisek ud, et temalt on 13.01.2010 võetud seletus, k Ka puudub distsiplinaarmenetluse protok

maja .xx.xxxx käskkirja aja Viru Vangla gkonnakohtule 30 x.xx.xxxx käskkirja istati kaebajat viie kunud, siis on tema tub, et Viru Vangla di VangS) § 67 p-s se eest kartserisse rikkumine selles, et ine ese. 16.02.2011 ks. Kaebaja leiab, et kuid tegelikult talle kollis vaide esitaja

3-10-2044

2 (5)

3. Kaebaja leiab, et kuigi menetlustähtaeg lõppes 13.02.2010, tutvustati teda käskkirjaga alles 15.02.2010 ning käskkirja kuupäevaks on märgitud xx.xx.xxxx. Kaebaja leiab, et kuna protokollile pole lisatud ettekannet, siis on tema karistamine alusetu.

Vastustaja Viru Vangla leiab, et K.P kaebus Viru Vangla xx.xx.xxx käskkirja nr xx tühistamiseks on põhjendamatu.

4. Viru Vangla xx.xx.xxxx käskkirjaga nr 6.-3/279-D määrati kinnipeetav K.P´le vanglaametniku seaduslikule korraldusele allumata jätmise eest distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamine 5 (viieks) ööpäevaks. Kaebaja esitas 16.02.2010 käskkirja peale vaide. Viru Vangla jättis 05.08.2010 vaideotsusega nr xx vaide rahuldamata.

5. VangS § 67 p-i 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud julgeoleku tagamiseks täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele.

Viru Vangla kodukorra p-i 8.1.1 kohaselt on kinni peetav isik kohustatud täitma vangistusseadust, vangla sisekorraeeskirja, kodukorda ja muid õigusakte ning alluma vanglaametnike-teenistujate seaduslikele korraldustele

VangS § lg kohaselt on distsipliinirikkumine vangistusseaduse vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süüline rikkumine, mille eest võib distsiplinaarkaristusena kohaldada noomitust, ühe lühivõi pikaajalise kokkusaamise keelamist, töölt eemaldamist kuni üheks kuuks või kartserisse paigutamist kuni 45 ööpäevaks.

6. Viru Vanglas läbi viidud distsiplinaarmenetluse materjalide kohaselt karistati kaebajat distsiplinaarkorras VangS § 67 p-s 1 ning Viru Vangla kodukorra p-s 8.1.1 sätestatud nõuete rikkumise eest kartserisse paigutamisega viieks ööpäevaks. Distsiplinaarmenetluse materjalidest tulenevalt seisnes kaebaja rikkumine selles, et ta ei allunud vanglaametniku seaduslikule korraldusele anda ära kirja taoline ese. Valvur M. Tohver´i ettekande nr 164 kohaselt andis ta 13.01.2010 kell 14.00 paiku kaebajale korralduse anda ära kinnipeetav T. N´i poolt visatud kiri. Kaebaja eiras valvuri poolt antud korraldust. Vanglaametniku korraldusele allumata jätmine on vastuolus VangS § 67 p-s 1 ning Viru Vangla kodukorra p-s

8.1.1 sätestatud nõuetega. Seega oli tegemist distsipliinirikkumisega, mille eest võis karistada distsiplinaarkorras.

7. Rikkumise osas viis distsiplinaarmenetluse läbi inspektor-kontaktisik Argo Tallerma, kes teavitas 10.02.2010 kaebajat menetluse alustamisest ning andis võimaluse selgituste andmiseks. Kaebaja andis eelnevalt 13.01.2010 seletuse, milles selgitas, et ta ei ole midagi keelatut võtnud ega seadust rikkunud. Kaebaja 13.01.2010 seletuskiri ei ole säilinud. Inspektor-kontaktisik A. Tallerma selgitab, et tutvustades kaebajat distsiplinaarmenetluse protokolliga, andis ta kaebajale tutvumiseks ka menetlusmaterjalid. Kaebaja tutvus oma kambris materjalidega ning andis siis dokumendid inspektor-kontaktisikule tagasi. Kui inspektor-kontaktisik oma kabinetis distsiplinaarmenetluse materjale kontrollis, siis avastas ta, et materjalide hulgas puudub ettekanne ja kaebaja 13.01.2010 kirjutatud seletuskiri. Inspektor-kontaktisik pöördus kaebaja poole, et kaebaja annaks tagasi ka ettekande ja seletuskirja, kuid kaebaja seda ei teinud. Ettekanne taastati, aga kaebaja 13.01.2010 seletuskirja taastada ei olnud võimalik. Kaebaja 12.02.2010 seletuse kohaselt ei visanud T. N talle mitte kirja, vaid salvrätiku, mis tema varrukast välja kukkus. Kaebaja selgitas 12.02.2010, et ta ei ole midagi teinud ning ei ole rikkumist toime pannud. Menetleja kogus asjas olulised tõendid ja koostas kõiki olulisi asjaolusid arvestades distsiplinaarmenetluse protokolli. Kaebajale esitati distsiplinaarmenetluse protokoll tutvumiseks 12.02.2010.

3-10-2044

3 (5)

8. Distsiplinaarmenetluse materjalidest nähtub, et kambri nr 1164 ukse alt lükati välja kirja taoline ese, mille T. N üles korjas ja valvur M. Tohver´i nähes kaebajale viskas. M. Tohver andis kaebajale korralduse ese ära anda, kuid kaebaja korraldusele ei allunud. Seega on distsiplinaarmenetluse käigus tõendatud, et kaebaja pani toime distsipliinirikkumise.

9. Karistuse määramisel on arvestatud nii rikkumise raskusega, kaebaja varasema karistatusega, kui ka eesmärgiga mõjutada kaebajat edaspidi õiguskuulekalt käituma. Korraldusele allumata jätmine on raske rikkumine, sest sellega näitab isik üles otsest allumatust järgida vanglas kehtivaid nõudeid. Kaebajat on korduvalt distsiplinaarkorras karistatud, sh on kaebajat ka varem karistatud korraldusele allumata jätmise eest. Kui isik ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ja jätkab rikkumiste toimepanemist, siis tuleb isikut karistada rangemalt. Isik ei saa eeldada, et ta võib järjepidevalt toime panna distsipliinirikkumisi ning saab pidavalt karistuseks kõige leebema distsiplinaarkaristuse. Seega võib öelda, et ühegi teise VangS § 63 lg-st 1 tuleneva distsiplinaarkaristuse kohaldamine poleks olnud eesmärgipärane. Abinõu mõõdukuse puhul tuleb märkida, et tulenevalt VangS § 63 lg-st 1 on kartserisse paigutamise maksimummääraks 45 ööpäeva. Antud juhul on kaebajale määratud viie ööpäevane kartserikaristus, mistõttu kõiki asjaolusid arvesse võttes on kartserikaristuse määramine õigustatud ning proportsionaalne.

10. Vastustaja leiab, et kaebajale distsiplinaarkaristuse määramine on õiguspärane. Distsiplinaarkorras karistamisel on järgitud kõiki VangS § 64 lg-tes 1, 2, 3, 4 ja 41 kehtestatud nõudeid. Läbi on viidud distsiplinaarmenetlus, kaebajat on teavitatud menetluse algatamisest. Menetluse käik on protokollitud, kaebajale on antud võimalus anda seletusi, karistus on määratud ettenähtud tähtaja piires pädeva isiku poolt ning määratud karistus on proportsionaalne.

Lähtudes eeltoodust ja tuginedes halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi) HKMS § 26 lg

1 p-le 6 palub vastustaja jätta kaebus rahuldamata ning menetluskulud kaebaja kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED

11. K.P palub kohtul Viru Vangla xx.xx.xxxx käskkiri nr xx tühistada. Nimetatud käskkirjaga määrati kaebajale vanglaametniku seaduslikule korraldusele allumata jätmise eest distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamine 5 (viieks) ööpäevaks. Kaebaja esitas 16.02.2010 käskkirja peale vaide, mille Viru Vangla jättis oma 05.06.2010 koostatud vaideotsusega nr xx rahuldamata,

12. Vang § 67 p-i 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud julgeoleku tagamiseks täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele.

13. Viru Vangla kodukorra p-i 8.1.1 kohaselt on kinni peetav isik kohustatud täitma vangistusseadust, vangla sisekorraeeskirja, kodukorda ja muid õigusakte ning alluma vanglaametnike-teenistujate seaduslikele korraldustele

14. Tulenevalt VangS § 63 lg-st 1 on distsipliinirikkumine vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süüline rikkumine, mille eest võib distsiplinaarkaristusena kohaldada noomitust, ühe lühivõi pikaajalise kokkusaamise keelamist, töölt eemaldamist kuni üheks kuuks või kartserisse paigutamist kuni 45 ööpäevaks.

3-10-2044

4 (5)

15. Viru Vangla viis läbi distsiplinaarmenetluse ja selle käigus leidis kinnitust, et kaebaja rikkus VangS § 67 p-s 1 ning Viru Vangla kodukorra p-s 8.1.1 sätestatud nõudeid. Konkreetselt seisnes kaebaja rikkumine selles, et ta ei allunud vanglaametniku seaduslikule korraldusele anda ära kirja taoline ese. Käesolevas haldusasja tegi ettekande Viru Vangla valvur M. Tohver (ettekanne nr 164), millest nähtuvalt andis vanglaametnik 13.01.2010 kell

14.00 paiku kaebajale korralduse anda üle kinnipeetav T. N´i poolt visatud kiri, kuid kaebaja eiras seda korraldust. Eeltoodu on vastuolus VangS § 67 p-s 1 ning Viru Vangla kodukorra ps 8.1.1 sätestatud nõuetega. Järelikult pani kaebaja toime distsipliinirikkumise, mille eest võis teda karistada distsiplinaarkorras.

16. Rikkumise osas viis distsiplinaarmenetluse läbi inspektor-kontaktisik Argo Tallerma, kes teavitas 10.02.2010 kaebajat menetluse alustamisest ning andis võimaluse selgituste andmiseks. Kaebaja andis eelnevalt 13.01.2010 seletuse, milles selgitas, et ta ei ole midagi keelatut võtnud ega seadusi rikkunud. Kaebaja 13.01.2010 seletuskiri ei ole säilinud. Inspektor-kontaktisik A. Tallerma selgitab, et tutvustades kaebajat distsiplinaarmenetluse protokolliga, andis ta kaebajale tutvumiseks ka menetlusmaterjalid. Kaebaja tutvus oma kambris materjalidega ning andis siis dokumendid inspektor-kontaktisikule tagasi. Inspektorkontaktisik kontrollis oma kabinetis distsiplinaarmenetluse materjale ja avastas, et materjalide hulgas puudub ettekanne ja kaebaja 13.01.2010 seletuskiri. Inspektor-kontaktisik pöördus kaebaja poole, et kaebaja annaks tagasi ka ettekande ja seletuskirja, kuid kaebaja seda ei teinud. Ettekanne taastati, aga kaebaja 13.01.2010 seletuskirja taastada ei olnud võimalik. Kaebaja 12.02.2010 seletuse kohaselt ei visanud T. N talle mitte kirja, vaid salvrätiku, mis tema varrukast välja kukkus. Kaebaja selgitas 12.02.2010, et ta ei ole midagi teinud ning ei ole rikkumist toime pannud. Menetleja kogus asjas olulised tõendid ja koostas kõiki olulisi asjaolusid arvestades distsiplinaarmenetluse protokolli. Kaebajale esitati distsiplinaarmenetluse protokoll tutvumiseks 12.02.2010.

17. Distsiplinaarmenetluse materjalidest nähtub, et kambri nr 1164 ukse alt lükati välja kirja taoline ese, mille T. N üles korjas ja valvur M. Tohver´i nähes kaebajale viskas. M. Tohver andis kaebajale korralduse ese ära anda, kuid kaebaja korraldusele ei allunud. Seega on distsiplinaarmenetluse käigus kaebaja distsipliinirikkumine tõendatud.

18. Karistuse määramisel on arvestatud nii rikkumise raskusega, kaebaja varasema karistatusega, kui ka eesmärgiga mõjutada kaebajat edaspidi õiguskuulekalt käituma. Korraldusele allumata jätmine on raske rikkumine, sest sellega näitab isik üles otsest allumatust järgida vanglas kehtivaid nõudeid. Kaebaja on korduvalt distsiplinaarkorras karistatud, sh on kaebajat ka varem karistatud korraldusele allumata jätmise eest. Kui isik ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ja jätkab rikkumiste toimepanemist, siis tuleb isikut karistada rangemalt. Isik ei saa eeldada, et ta võib järjepidevalt toime panna distsipliinirikkumisi ning saab pidavalt karistuseks kõige leebema distsiplinaarkaristuse. Seega võib öelda, et ühegi teise VangS § 63 lg 1 tuleneva distsiplinaarkaristuse kohaldamine poleks olnud eesmärgipärane. Abinõu mõõdukuse puhul tuleb märkida, et tulenevalt VangS §

63 lg 1 on kartserisse paigutamise maksimummääraks 45 ööpäeva. Antud juhul on kaebajale määratud kartserikaristus viieks ööpäevaks. Seega kõiki asjaolusid arvestades on kartserikaristuse määramine õigustatud ning proportsionaalne toimepandud süüteoga.

19. Distsiplinaarkorras karistamisel on järgitud kõiki VangS § 64 lg 1, 2, 3, 4 ja 41 kehtestatud nõudeid. Läbi on viidud distsiplinaarmenetlus, kaebajat on teavitatud menetluse algatamisest, menetluse käik on protokollitud, kaebajale on antud võimalus anda seletusi, karistus on

3-10-2044

5 (5) määratud ettenähtud tähtaja piires pädeva isiku poolt ning määratud karistus on proportsionaalne.

Lähtudes eeltoodust tuleb jätta kaebus rahuldamata ning menetluskulud kaebaja kanda.

Mare Krull kohtunik

Kohtuotsus jõustus edasikaebamata 14.07.2011

Riina Pung konsultant-istungisekretär ÄRAKIRI ÕIGE