Legislator Case Law & Legislation
2-10-60091/21 AI generated

2-10-60091/21 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

Case Number 2-10-60091/21
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

01.12.2010.a esitas S T kohtule hagiavalduse M Z vastu omandiõiguse tunnistamise nõudes XXX asuvale kinnisomandile ja kaasomandi lõpetamise nõudes. Kostja kirjalikus vastuses hagiavaldusele hagi nõuet ei tunnistanud. Korter ei olnud kunagi hageja kaasomandiks ning hagejal ei ole õigust nimetatud korteriomandile. Oma omandiõiguse tunnustamiseks esitas kostja korteri kinkelepingu.

Legislator headnote

AI generated

2-10-60091/21 · Viru Maakohus Narva kohtumaja: Välja mõista S T Eesti Vabariigi kasuks viivis menetluskuludelt (319,56 eurot) alates menetluskulude kindlaksmääramise lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Keywords

AI generated
hail insurance maximum sum mortgage performance in lieu of fulfillment extortion of excessive official fees value in dispute basic amount
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

2-10-60091

1 / 4

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Määruse teatavaks tegemise aeg ja koht

13. juuni 2011.a, kell 16.00 Narva kohtumaja kantselei Tsiviilasja number 2-10-60091 Tsiviilasi S T hagi M Z vastu omandiõiguse tunnistamise ja kaasomandi lõpetamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja S T (isikukood XXX) Kostja M Z (isikukood XXX) Kostja lepinguline esindaja Tatjana Golovanova (isikukood XXX) Menetlustoiming Hagist loobumise vastuvõtmine ja menetluse lõpetamine Kohtuistungi toimumise aeg

09. juuni 2011.a

Resolutsioon

1. Vastu võtta S T hagist loobumine ning lõpetada menetlus S T hagis M Z vastu omandiõiguse tunnistamise ja kaasomandi lõpetamise nõudes.

2. Menetluskulud tsiviilasjas jätta hageja S T kanda.

3. Välja mõista S T M Z kasuks menetluskulud summas 198,11 (ükssada üheksakümmend kaheksa eurot ja 11 senti) eurot.

Riigilõivu väljamõistmine

4. Välja mõista S T riigituludesse riigilõiv 319,56 (kolmsada üheksateist eurot ja 56 senti) eurot.

5. Välja mõista S T Eesti Vabariigi kasuks viivis menetluskuludelt (319,56 eurot) alates menetluskulude kindlaksmääramise lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

6. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr XXX Swedbankis või kontole nr XXX SEB Pangas või XXX Danske Bank AS Eesti filiaalis (konto viitenumber on XXX) selgitusse tuleb märkida kohustatud isiku nimi ja tsiviilasja number (2-10-60091). Riigilõiv tuleb tasuda 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse jõustumisest.

2-10-60091

2 / 4

Saata määrus menetlusosalistele ning Kohtute Raamatupidamiskeskusele.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebuselt tuleb tasuda riigilõiv 25,56 eurot.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud

01.12.2010.a esitas S T kohtule hagiavalduse M Z vastu omandiõiguse tunnistamise nõudes XXX asuvale kinnisomandile ja kaasomandi lõpetamise nõudes.

Kostja kirjalikus vastuses hagiavaldusele hagi nõuet ei tunnistanud. Korter ei olnud kunagi hageja kaasomandiks ning hagejal ei ole õigust nimetatud korteriomandile. Oma omandiõiguse tunnustamiseks esitas kostja korteri kinkelepingu.

Kohtuistung

Kohtuistungil esitas hageja taotluse hagist loobumiseks.

Kostja nõustus menetluse lõpetamisega. Palub menetluskulud jätta hageja kanda. Kokku on kostja menetluskulud 268,71 eurot.

Hageja vaidles menetluskulude suurusele vastu, leiab, et kostja esindaja nimetatud summa on põhjendamatult suur.

Kohtuistungil menetlusosalised kinnitasid, et menetluse lõpetamise tagajärjed on neile arusaadavad.

Kohtumääruse põhjendused

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

Kohus leiab, et hagist loobumine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab asjas menetluse.

Kooskõlas TsMS § 431 lg 1 selgitab kohus menetlusosalistele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt TsMS § 432 menetlus lõpetamise korral seoses hagist loobumisega ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal

2-10-60091

3 / 4 alusel sama hagieseme üle.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 1741 asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.

Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda ning määrata menetluskulude rahaliseks suuruseks 268,71 eurot. Kostja menetluskuludeks on lepingulise esindaja tasu, mis koosneb järgmistest summadest: 120 eurot hagiavaldusele vastuse koostamise eest, 8,11 eurot kinkelepingu koopia eest, 10 eurot vastuse eest ning kohtuistungiks ettevalmistamine ja kohtuistungil osalemise eest

120 eurot.

TsMS § 168 lg 2 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Käesoleval juhul ei esine TsMS § 168 lg 3-5 nimetatud aluseid, et jätta menetluskulud kostja kanda.

Kohus jätab menetluskulud hageja kanda.

TsMS § 138 lg 1 ja 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosalise esindajate kulud. Vastavalt TsMS § 175 lg 1 kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja tasu on põhjendatud osaliselt. Vastavalt kohtule esitatud kviitungile maksis kostja lepingulisele esindajale hagiavaldusele vastuse koostamise eest

120 eurot. Kohus leiab, et selles osas on tasu põhjendatud. Samuti põhjendatud on 8,11 eurot kinkelepingu koopia eest tasu ning 10 eurot hageja taotlusele ostu-müügilepingu esitamiseks vastuse koostamise eest tasu nõudmine.

Kohus ei pea põhjendatuks kohtuistungil osalemise eest tasu summas 120 eurot. Kohtu arvamusel ei saa ettevalmistus istungiks ja istungil osalemine, võttes arvesse, et hageja on hagist loobunud, võtta rohkema aega kui pool ajast mis kuulus lepingulise esindajal vastuse koostamisele, s.o summas 60 eurot.

Seega leiab kohus, et kostja menetluskulud on põhjendatud summas 198,11 eurot. Kohus mõistab hagejalt välja kostja menetluskulud summas 198,11 eurot.

Riigilõivu väljamõistmine

Viru Maakohus 20.01.2011 määrusega vabastas Sergei Tsõganov riigilõivu summas 639,11 eurot tasumisest hagi esitamisel.

TsMS § 190 lg 4 kohaselt kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja.

2-10-60091

4 / 4 Kohus on jätnud menetluskulud hageja kanda, seega tuleb menetluses tasumata jäänud riigilõiv kooskõlas TsMS § 190 lg 4 mõista välja hagejalt.

Kohus leiab, et väljamõistmisele kuuluva riigilõivu suuruse kindlaksmääramisele on võimalik kohaldada TsMS § 150 lg 2 p 2, mille kohaselt tagastatakse poole menetluses tasutud riigilõivust kui hageja loobub hagist. Kuna hageja loobus hagist, siis tuleb mõista hagejalt välja riigituludesse pool riigilõivu, so 319,56 eurot.

Vastavalt TsMS 179 lg 5 tuleb määrata riigi kasuks välja mõistetud riigilõivu tasumine 15 päeva jooksul alates määruse jõustumisest ning vastavalt sama paragrahvi lg 9 viivise tasumine riigilõivu tasumisega viivitamise korral.

Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik