2-11-8817/15 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-11-8817

1 / 4

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Määruse tegemise aeg ja koht

13. juuni 2011.a, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-8817 Tsiviilasi Narva linna avaldus täisealisele isikule eestkostja määramiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja Narva linn (Narva linna Sotsiaalabiameti kaudu, registrikood 75009148), lepinguline esindaja Jelena Ševtsova Asjast puudutatud isikud Y R (isikukood XXX, viibib Sillamäe Hooldekodus), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Tiina Mare Hiob Z K (eestkostja kandidaat, isikukood XXX) A R (isikukood XXX) Asja lahendamise viis Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Rahuldada Narva linna avaldus.

2. Määrata Y R eestkostjaks Z K kellele anda esindusõigus eestkostetava Y R kõikide tehingute tegemisel ning asjade ajamisel.

3. Kohus otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise hiljemalt 13. juunil 2016.a.

4. Z K on Y R seaduslik esindaja ning on kohustatud:

- kaitsma eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve, samuti hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravija sotsiaalteenuseid;

- teatama kohtule ja vallavõi linnavalitsusele, kui ta saab teada asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada või eestkostja ülesandeid piirata või laiendada;

- esitama kohtule kirjaliku nimekirja eestkostetava vara kohta ühe kuu jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest. Nimekirjas esitatakse teave kuni nimekirja koostamiseni vara koosseisus toimunud muutuste kohta;

- esitama eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta kohtule kirjaliku iga-aastase aruande oma ülesannete täitmisest iga aasta 20. maiks. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid;

- teatama kohtule oma elukoha muutusest.

2-11-8817

2 / 4

5. Y R on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja kaotab hääleõiguse.

6. Jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda ning muud menetluskulud (riigi õigusabi kulud) riigi kanda.

7. Toimetada määrus kätte menetlusosalistele. Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse eestkostjale teatavaks tegemisest.

Edasikaebamise kord

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu

15 päeva jooksul arvates määruse puudutatud isikule kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest.

Asjaolud ja menetluse käik

Narva linn esitas 02.03.2011.a Viru Maakohtule avalduse Y R eestkostja määramiseks. Avalduse kohaselt on Y R psüühikahäire, mille tõttu ei suuda ta kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida mis põhjendab talle eestkostja määramise vajadust. Y R on vallaline, ta viibib Sillamäe Hooldekodus ööpäevaringsel hooldusteenusel. Tema isa A R selgitas, et teviseseisundi tõttu ei saa olla eestkostjaks. Avaldaja teeb kohtule ettepaneku määrata Y R eestkostjaks Z K, kes on andnud vastava nõusoleku. Avaldaja on seisukohal, et Z K isikuomadused ja võimed sobivad kohtu poolt määratud ülesannetes Y R huve kaitsma. Y R ja Z K vahel puuduvad omavahelised suhted, aga Z K on hästi tuttav Y R tervise seisundi põhjendavate vajaduste ring. Avaldaja palub seada Y R üle eestkoste viieks aastaks ning määrata tema eestkostjaks Z K.

Kohtupsühhiaatriaekspertiis

Viru Maakohtu 11.03.2011.a määruse alusel teostas SA Ahtme Haigla psühhiaater, riiklikult tunnustatud ekspert Aleksandr Spivak ambulatoorse kohtupsühhiaatriaekspertiisi Y R psüühilise seisundi kindlaksmääramiseks.

26.03.2011.a koostatud ning 27.05.2011 kohtule esitatud ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti nr 40 kohaselt tuli ekspert järeldusele, et Y R põeb kroonilist psüühilist haigust, mis takistab tal anda aru oma tegudele ja neid juhtida. Oma psüühilise seisundi poolest ei saa ta osaleda kohtuistungil, kuna see võib tingida tema seisundi halvenemise. Ei saa teostada oma valimisõigused. Ta vajab pidevat hoolt, abi ja juhendamist. Vajab eestkoste määramist.

Y R esindaja arvamus

Y R riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Tiina Mare Hiob esitas 11.04.2011.a kohtule kirjaliku arvamuse, milles toetab Narva linna avaldust.

Arvamuse kohaselt külastas esindaja 05.04.2011.a Y R tema viibimiskohas Sillamäe Hooldekodus vanemõe pr Mirotvortseva juuresolekul. Esindaja hinnangul ei mõista Y R eestkostemenetluse sisulist tähendust, ei suuda avaldada arvamust eestkostja isiku suhtes, ei ole suuteline tegema tehinguid (s.h pisitehinguid), ei ole suuteline avaldama oma tahet valimistel ega mõista perekonnaõiguslike tehingute tagajärgi ning vajab eestkoste seadmist. Sillamäe Hooldekodu vanemõde kinnitusel vajab Y R eestkoste seadmist. Esindajal puuduvad vastuväited eestkostja kandidaadi suhtes. Esindaja leiab, et Y R kui piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks tuleb seada eestkoste ning määrata tema eestkostjaks Z K tähtajaga viis aastat, eestkostja volitusi piirata ei ole vaja. Eestkostja ülesandeks peab jääma kõikide Y R eluliste küsimuste, varaliste küsimuste ja raviküsimuste korraldamine.

Eestkostja kandidaadi seisukoht

2-11-8817

3 / 4

Z K 21.03.2011.a. kohtule esitatud kirjalikus seisukohas kinnitas, et on nõus olema Y R eeskostjaks. Ta on nõus täitma eestkostja ülesandeid Y R suhtes. Ta teab, mis on peamised probleemid, mis seotud Y R õiguste ja huvide kaitsega. Z K teatab, et alates 05.04.2010.a töötab ta Narva linna Sotsiaalhoolekandekeskuses käsunduslepingu nr 08/10 alusel ning kinnitab, et on nõus olema Y R eestkostjaks 5 aastat.

Kohtumääruse põhjendused

Kohus, analüüsinud Y R esindaja ja puudutatud isiku seisukohad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 5 ja 6 alusel lahendab kohus täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise ja isiku paigutamise kinnisesse asutusse hagita menetluses.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 3 kohaselt võib kohus määrata eestkostja isikule, kes vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse tõttu kestvalt ei suuda oma tegude tähendusest aru saada või neid juhtida. Sellisel juhul eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega.

PKS § 202 kohaselt täisealise eestkostele kohaldatakse lapse eestkostet reguleerivaid sätteid, kui sellest peatükist või täisealiste eestkoste sisust ei tulene teisiti. PKS § 203 lg 1 kohaselt kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, määrab kohus tema enda, tema vanema, abikaasa või täisealise lapse või vallavõi linnavalitsuse avalduse alusel või omal algatusel talle eestkostja.

Avalduse kohaselt vajab Y R eestkostja määramist, kuna oma vaimuhaiguse tõttu ei suuda ta kestvalt oma tegudest aru saada ja neid juhtida.

Y R esindaja on veendunud, et Y R vajab eestkostet oma huvide ja õiguste kaitseks. Esindajal puuduvad vastuväited, et Y R eestkostjaks määrataks Z K.

Ekspert tuli järeldusele, et Y R põeb kroonilist psüühilist haigust, mis takistab tal anda aru oma tegudele ja neid juhtida. Ta vajab pidevat hoolt, abi ja juhendamist. Vajab eestkoste määramist.

Seega on kohtu arvates tuvastatud nii avaldaja, Y R esindaja kui eksperdi arvamusega, et Y R vajab eestkostet, sest Y R ei suuda oma psüühilise seisundi tõttu kestvalt aru saada oma tegudest või neid juhtida.

TsMS § 524 lg 1 kohaselt kuulub kohus isiklikult ära isiku, kellele eestkoste seadmist menetletakse.

Ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi akti kohaselt tuli ekspert järeldusele, et Y R ei ole võimalik ära kuulata kohtuistungil kuna see võib tingida tema seisundi halvenemise. Kuna eksperdi arvamusel Y R tervislik seisund ei võimalda tema ärakuulamist ei pea kohus põhjendatuks tema ärakuulamist kohtu poolt. Tema tahe on välja selgitatud riigi õigusabi korras määratud esindaja kaudu.

PKS § 204 lg 1 kohaselt eestkostjaks määratakse füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Eestkostjat määrates arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid. PKS § 204 lg 4 kohaselt võib isiku eestkostjaks määrata tema nõusolekul.

Vastavalt TsMS § 525 lg 3 kohus kuulab enne eestkostja määramist ära ka isiku, kelle

2-11-8817

4 / 4

eestkostjaks määramist taotletakse või keda kohus kavatseb eestkostjaks nimetada, ja võimaliku avaldaja.

Z K on andnud oma kirjaliku nõusoleku Y R eestkostjaks olemiseks. Kohus on veendunud, et Z K on eestkostjaks sobiv isik ning leiab, et Z K sobib oma isikuomadustelt ja võimetelt eestkostetava huve kaitsma ja eestkostja ülesandeid täitma. Y R isa A R ei ole kohtule oma seisukohta avaldanud. Avalduse kohaselt on ta avaldajale selgitanud, et ei saa olla eestkostjaks. Seega on põhjendatud määrata Y R eestkostjaks Z K.

Vastavalt TsMS § 526 lg 2 p 5 märgitakse eestkostja määramise määruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt eestkostja määratud aeg ei või olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates ning lg 5 kohaselt kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse, et tal keelatakse kõikide tehingute tegemine, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse.

Kohus leiab, et eestkoste tuleb seada Y R kõigi asjade ajamiseks ning TsMS § 526 lg 5 alusel tuleb lugeda, et ta on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja kaotab hääleõiguse.

PKS § 203 lg 4 kohaselt kohus kontrollib iga kolme aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada.

Kohus seab Y R üle eestkoste tähtajaga viis aastat, seejärel otsustab kohus eestkoste lõpetamise või pikendamise.

TsMS § 526 lg 4 kohaselt eestkoste seadmise määrus annab eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse. Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja (PKS § 179 lg 1). PKS § 172 kohaselt kuulub eestkostjale nii isikuhoolduskui ka varahooldusõigus.

PKS § 194 lg 2 tulenevalt eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta esitab eestkostja kohtule iga-aastase kirjaliku aruande. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid.

TsMS § 172 lg 1 ja 3 alusel tuleb jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda ning muud menetluskulud (riigi õigusabi) riigi kanda.

Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik