2-11-1819/8 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 Tsiviilasi nr 2-11-1819

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

13. juuni 2011. a, Jõgeva kohtumaja Kohtunik Ülle Raag Tsiviilasja number 2-11-1819 Tsiviilasi Rxxx Axxxxxavaldus Jõgeva linnasxxxxxxxxxxxxxx asuva kinnistu kaasomandi kasutamiskorra kindlaksmääramiseks kaasomanike vahel Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: Rxxx Axxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; e-post: x Avaldaja lepinguline esindaja: Maia Ploom (aadress Turu 5-6, tartu 51004; e-post: maiapl@hot.ee); Puudutatud isikud (kinnistu kaasomanikud): Exx Hxxx (isikukoodxxxxxxxxxxx; elukohtxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; VxxxxSxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukohtxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja asja menetluse lõpetamine Kohtuistungi aeg Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON

1. Kinnitada avaldaja Rxxx Axxxxxxja puudutatud isiku ExxxHxxxxx vahel sõlmitud kompromiss, mille tingimused on alljärgnevad:

1.1. Kaasomanikud kinnitavad, et nende kaasomandis olevat xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxasuvat kinnistut (kinnistu registriosa nr xxxxxxx) kasutavad kaasomanikud kõigi kaasomanike huvides. Ühelgi kaasomanikul ei ole õigust rikkuda teise kaasomaniku huvisid ja õigusi kaasomandi kasutamisel.

1.2. Veevarustuse taastamiseks avaldaja ruumidesse paigaldavad Rxxx ja Exxxxxx Axxxxx enda kulul uue veetorustiku alates kinnistu territooriumil asuvast kaevust kuni nende kasutuses olevate ruumide välisukseni. Veetoru asukoht on märgitud käesoleva kompromissi lisaks oleval plaanil. Veetoru asub elamust kaevu juures vähemalt 2 m kaugusel ja Rxxx ja Exxxxxx kasutuses olevast välisuksest vähemalt 0,5 m kaugusel kulgedes sirgjoonena kaevust välistrepini. Veetoru paigalduse tähtaeg on hiljemalt 1. augustiks

2 2011. a.

1.3. ExxxHxxx remondib enda kulul kaasomandis oleva elamu tänavapoolse vundamendi alates tema kasutuses oleva elamuosa välistrepist kuni elamu kaevupoolse nurgani ja jätkuvalt elamu teisest küljest ca 1 m. Vundamendi remont lõpetatakse hiljemalt 1. septembriks 2011. a.

1.4. Kinnistu territooriumil asub eraldi ehitusena saun, mis koosneb saunaruumist ja pesuköögist.

• Puudutatud isik andis üle avaldaja kasutusse sauna võtme, millest avaldaja teeb omal kulul endale võtme koopia ja tagastab võtme hiljemalt

14. juuniks 2011. a.

• Poolel on õigus teostada saunas remonditöid, kuid tal on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt remondi maksumuse hüvitamist nende osadega võrdelises ulatuses ainult juhul, kui remonditööd olid vajalikud asja säilitamiseks või remonditööde teostamiseks on teiste kaasomanike nõusolek.

• Pooled kasutavad sauna selliselt, et avaldajal on õigus koos perega sauna kasutada paaris numbritega nädalatel ja puudutatud isikul koos perega paaritute numbritega nädalatel. Kumbki pool on kohustatud saunaruumid enda järel peale kasutamist koristama.

1.5. Saunaga ühes hoonekompleksis on veel kolm kuuri, milles eksplikatsioonil olev kuur nr 4 on avaldaja kasutuses ja kuur nr 5 on puudutatud isiku kasutuses.

1.6. Kinnistu territooriumil asuvad kaks garaaži. Puidust garaaži on puudutatud isik soetanud oma vahendite arvel ja see jääb tema kasutusse, metallist garaaži on avaldaja soetanud oma vahendite arvel ning see jääb tema kasutusse.

2. Lõpetada tsiviilasja nr 2-11-1819 menetlus xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx asuva kinnistu kaasomandi kasutamiskorra kindlaksmääramiseks kaasomanike vahel.

Käesoleva määruse lisaks on kompromissile lisatud xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx asuva kinnistu eksplikatsioon.

Menetluskulude jaotus: Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord: Menetlusosaliste kokkuleppel ei saa määrusele esitada määruskaebust.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Rxxx Axxxxx esitas 18.01.2011. a kohtule avalduse kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramiseks. Avaldaja palus kohtul kindlaks määrata tema, Exx Hxxxx ja Vxxxx Sxxxxxx kaasomandis oleva kinnistu, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kasutamiskord kaasomanike vahel. Avalduse põhjal ei ole avaldaja jõudnud kokkuleppele kinnisasja kasutamise osas kaasomanik ExxxHxxxxxx. Avaldaja palus kohtul rakendada asjas esialgset õiguskaitset. Kohus rahuldas taotluse 26.01.2011. a määrusega ja kohustas Exx Hxxxxx esialgse õiguskaitse korras mitte tegema avaldajale takistusi temale kuuluva kinnistu kaasomandi osa valdamisel ja kasutamisel.

3

Puudutatud isik Exx Hxxxxteatas 03.03.2011. a kirjalikus vastuses, et ei ole avaldusega nõus. Exx Hxxxxavaldas soovi lahendada asi poolte kompromissiga.

08.06.2011. a esitati kohtule Rxxx Axxxxx ja Exx Hxxxx vahel sõlmitud kompromiss. Menetlusosalised taotlesid kohtult kompromissi kinnitamist ja asja menetluse lõpetamist.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et kompromiss on võimalik kinnitada. TsMS § 613 lg 2 kohaselt lahendab kohus hagita menetluses kinnisasja, mille oluliseks osaks on elamu, kaasomanike vaidlused, mis on seotud kaasomandi esemeks olevate eluruumide või ühiskasutuses olevate ruumide või maa kasutamisega või valitsemisega. TsMS § 477 lg 6 kohaselt võivad menetlusosalised hagita menetluses sõlmida kompromissi, kui nad saavad menetluse esemeks olevat õigust käsutada. Kohus leiab, et antud juhul ei esine asjaolusid, mis võiks olla aluseks kompromissi kinnitamata jätmisel. Kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi. Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

Kohtule esitatud kompromiss kujutab endast sisulist kokkulepet vaidlusaluse kaasomandi kasutamise küsimustes, see on konkreetne, üheselt arusaadav ja täidetav. Menetlusosalised kinnitasid kompromissiga, et on teadlikud kompromissi sõlmimise ja asja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Kohus selgitab, et TsMS § 432 kohaselt menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.

Menetlusosalised on kompromissiga kokku leppinud, et loobuvad menetluse lõpetamise määrusele edasikaebeõigusest. Kohus leiab, et TsMS § 661 lg 4 alusel saab määrusele määruskaebuse esitamise õiguse kokkuleppe alusel välistada.

Menetluskulude jaotus: TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Menetlusosalised ei ole kompromissiga kokku leppinud menetluskulude kandmises. Seega jätab kohus nende menetluskulud nende endi kanda.

Avaldaja on tasunud avalduse esitamisel riigilõivu 63,91 eurot. TsMS § 150 lg 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust muu hulgas kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 järgi tagastab kohus riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus. Seega on avaldajal õigus taotleda riigilõivu tagastamist temale pooles osas. Selleks tuleb esitada kohtule avaldus. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb TsMS § 150 lg 6 alusel kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõivu tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist.

Ü. Raag Kohtunik