3-11-686/38 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus

Kohtunik Lea Kuuse

Otsuse tegemise aeg ja koht

10.juuni 2011. a Tallinn

Haldusasja number

3-11-686

Haldusasi AS Infragate Eesti kaebus Riigihangete vaidlustuskomisjoni 10.03.2011 otsuse nr 24- 11/122289 tühistamiseks ning Maanteeameti Lääne regiooni direktori 18.02.2011 korralduse nr 32 punkti 2 ja 25.02.2011 korralduse nr 39 punkti 1 õigusvastasuse tuvastamiseks.

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja (vaidlustaja): AS Infragate Eesti (reg.kood 10845129), Esindaja: v.adv Jaanus Tehver;

Vastustaja (hankija): Maanteeameti Lääne regioon.

RESOLUTSIOON

1.HkMS § 26 lg 1 p 6 alusel jätta kaebus rahuldamata. 2.HkMS § 92 lg 1 ja § 93 lg 1 alusel jätta kaebuse esitaja kanda tema enese menetluskulud..

Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on kooskõlas TsÜS § 136 lg 8 11.07.2011.a. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses (TsMS 442 lg 6).

I ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Lääne Regionaalne Maanteeamet ( alates 01.01.2011 Maanteeameti Lääne regioon) avaldas 29.12.2010 riigihangete registris riigihanke “ Riigimaantee nr 57 Mudiste – Suure-Jaani – Vändra km 33,214-39,629 (Suurejõe - Vändra lõigu) ja riigimaantee nr 19245 Vändra – Kalmaru km 0,00-2,494 remondi omanikujärelevalve”( registreerimisnumber 122289) hanketeate .

2. 18.01.2011 toimus pakkumuste avamine. Pakkumused esitasid Ramboll Eesti AS, Taalri Varahaldus AS, AS Teede Tehnokeskus, As Infragate Eesti, Vealeidja OÜ, AS Telora E, Eesti-Taani Kommunikatsiooni OÜ ning ühispakkujad OÜ P.P.Ehitus ja Asker Insenerid OÜ. Pakkumuste avamise kohta koostati protokoll. Pakkumuste avamise kohta märkusi ei esitatud.

3. Maanteeameti Lääne regiooni direktori 08. veebruari 2011.a. korraldusega nr 24 otsustati tunnistada Pakkujad AS Telora-E, Taalri Varahaldus AS, AS Teede Tehnokeskus, Ramboll Eeasti AS, Eesti-Taani Kommunikatsiooni OÜ ja Vealeidja OÜ kvalifitseerimistingimustele vastavaks, kuna nad vastavad kõikidele hanketeates esitatud kvalifitseerimise tingimustele. Sama korraldusega jäeti kvalifitseerimata ühispakkujad P.P.Ehitus OÜ ja Asker Insenerid OÜ ning pakkuja Infragate Eesti AS kuna nende majanduslik ja finantsseisund ei vasta hanketeates ja hankedokumentides esitatud kvalifitseerimise tingimuste nõuete miinimumtasemele.

4.Maanteeameti lääne regiooni direktori 08. veebruari 2011.a. korraldusega nr 25 otsustati tunnistada pakkujate AS Telora-E, Taalri Varahaldus AS, AS Teede Tehnokeskus, Ramboll Eesti AS, Eesti-Taani Kommunikatsiooni OÜ ja Vealeidja OÜ poolt esitatud pakkumused vastavaks hanketeates ja hankedokumentides esitatud tingimustele

5.Maanteeameti lääne regiooni direktori 08. veebruari 2011.a. korraldusega nr 26 otsustati tunnistada riigimaantee nr 57 Mudiste – Suure-Jaani – Vändra km 33,214- 39,629 (Suurejõe - Vändra lõigu) ja riigimaantee nr 19245 Vändra – Kalmaru km 0,00-2,494 remondi omanikujärelevalve edukaks pakkumuseks AS Telora-E poolt esitatud pakkumus kui madalaima hinnaga pakkumus.

6.15.02.2011 esitas vaidlustuse Rahandusministeeriumi juures asuvale Vaidlustuskomisjonile Infragate Eesti AS, milles taotles Maanteeameti Lääne regiooni direktori 08.02.2011 korralduste nr 25, 26 ja 27 kehtetuks tunnistamist. 17.02.2011 esitasid vaidlustuse Rahandusministeeriumi juures asuvale Vaidlustuskomisjonile P.P.Ehitus OÜ / Asker Insenerid OÜ, milles ühispakkujad taotlesid Maanteeameti lääne regiooni direktori 08.02.2011 korralduste nr 25, 26 ja 27 kehtetuks tunnistamist.

7.Maanteeameti lääne regioon nõustus ühispakkujate P.P.Ehitus OÜ ja Asker Insenerid OÜ vaidlustuses toodud väidetega ning tegi ühispakkujate õiguste tagamiseks uued otsused:

- Maanteeameti lääne regiooni direktori 18. veebruari 2011.a. korraldusega nr 32 otsustati tunnistada pakkujad AS Telora-E, Taalri Varahaldus AS, AS Teede Tehnokeskus, Ramboll Eesti AS, Eesti-Taani Kommunikatsiooni OÜ ja Vealeidja OÜ ning ühispakkujad P.P.Ehitus OÜ ja Asker Insenerid OÜ kvalifitseerimistingimustele vastavaks, kuna nad vastavad kõikidele hanketeates esitatud kvalifitseerimise tingimustele. Sama korraldusega jäeti kvalifitseerimata pakkuja Infragate Eesti AS kuna tema majanduslik ja finantsseisund ei vasta hanketeates ja hankedokumentides esitatud kvalifitseerimise tingimuste nõuete miinimumtasemele. Sama korraldusega tühistati Maanteeameti lääne regiooni direktori 08. Veebruari korraldus nr 24; -Maanteeameti lääne regiooni direktori 18. veebruari 2011.a. korraldusega nr 33 otsustati tunnistada Pakkujate AS Telora-E, Taalri Varahaldus AS, AS Teede Tehnokeskus, Ramboll Eesti AS, Eesti-Taani Kommunikatsiooni OÜ ja Vealeidja OÜ ning ühispakkujate P.P.Ehitus OÜ ja Asker Insenerid OÜ poolt esitatud pakkumused vastavaks hanketeates ja hankedokumentides esitatud tingimustele. Sama korraldusega tühistati Maanteeameti lääne regiooni direktori 08. Veebruari korraldus nt 25; -Maanteeameti lääne regiooni direktori 18. veebruari 2011.a. korraldusega nr 34 otsustati tunnistada riigimaantee nr 57 Mudiste – Suure-Jaani – Vändra km 33,214- 39,629 (Suurejõe - Vändra lõigu) ja riigimaantee nr 19245 Vändra – Kalmaru km 0,00-2,494 remondi omanikujärelevalve edukaks pakkumuseks ühispakkujate P.P.Ehitus OÜ ja Asker Insenerid OÜ poolt esitatud pakkumus, kui madalaima hinnaga pakkumus. Sama korraldusega tühistati Maanteeameti lääne regiooni direktori 08. Veebruari korraldus nr 26.

8. 23. veebruaril 2011 said Maanteeameti lääne regioonile teatavaks asjaolud, milliste tõttu oldi sunnitud üle vaatama riigihankes nr 122289 vastu võetud otsused: -Maanteeameti lääne regiooni direktori 25. veebruari 2011.a. korraldusega nr 38 otsustati kõrvaldada pakkumismenetlusest ühispakkujad P.P.Ehitus OÜ ja Asker Insenerid OÜ. Sama korraldusega tühistati Maanteeameti lääne regiooni direktori 18. Veebruari 2001 a korralduse nr 32 punkt 1 ühispakkujate P.P.Ehitus OÜ ja Asker Insenerid OÜ kvalifitseerimise osas ja 18. Veebruari 2011 a korralduse nr 33 punkt 1 ühispakkujate P.P.Ehitus OÜ ja Asker Insenerid OÜ pakkumuse vastavaks tunnistamise osas;

- Maanteeameti lääne regiooni direktori 25 veebruari 2011 korraldusega nr 39 otsustati tunnistada riigimaantee nr 57 Mudiste – Suure-Jaani – Vändra km 33,214- 39,629 (Suurejõe - Vändra lõigu) ja riigimaantee nr 19245 Vändra – Kalmaru km 0,00-2,494 remondi omanikujärelevalve edukaks pakkumuseks AS Telora-E poolt esitatud pakkumus, kui madalaima hinnaga pakkumus. Sama korraldusega tühistati Maanteeameti lääne regiooni direktori 18. veebruari 2011 a korraldus nr 37.

9. 10.märtsil 2011 avalikustati Rahandusministeeriumi juures asuva vaidlustuskomisjoni (VAKO) otsus vaidlustuses 24-11/122289, millega jäeti rahuldamata AS Infragate Eesti vaidlustus ja tunnistati Maanteeameti lääne regiooni otsused seadusega kooskõlas olevateks.

10.Infragate Eesti AS taotles Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuses Riigihangete vaidlustuskomisjoni 10.03.2011 otsuse nr 24-11/122289 ning Maanteeameti Lääne regiooni direktori 18.02.2011 korralduse nr 32 punkti 2 ja 25.02.2011 korralduse nr

39 punkti 1 tühistamist. Seoses riigihankes viitenumbriga 122289 hankelepingu sõlmimisega 25.03.2011 esitas kaebaja 14.04.2011 kohtule kaebuse muudatuse, milles taotles vaidlustuskomisjoni otsuse tühistamist ja hankija otsuste õigusvastasuse tuvastamist vaidlustatud osas. Eeltoodust tulenevalt kõrvaldas kohus 04.05.2011 määrusega menetlusest tühistamisnõude menetluses kolmanda isikuna kaasatud AS Telora –E. Sama määrusega määras kohus asja läbivaatamiseks kirjalikus menetluses.

II KAEBUSE MOTIIVID

11.Kaebuse esitaja kvalifitseerimata jätmise põhjusena on hankija 18.02.2011 kirjas näidatud, et hankija arvates ei vastanud kaebuse esitaja hanketeate osas III.2.2. toodud kvalifitseerimise tingimusele ning sellisele seisukohale asus ka VAKO. Hankija esitas hanketeate osa III .2.2.nõude: „Pakkuja viimase kolme majandusaasta (2008-2010) keskmine netokäive (teeseaduse § 2 mõistes) tee ehitusja remonditööde omanikujärelevalve osas peab olema olnud vähemalt 1,0 miljon krooni (käibemaksuta). Referentsina ei arvestata veeja kanalisatsioonirajatiste rekonstrueerimise ja ehitamise omanikujärelevalve objekte.” Vaidlus taandub sellele, kas eeltoodud tingimuse teise lause kohaselt kuuluvad sellised tee ehitusja remonditööde omanikujärelevalve tööd, mis on teostatud veeja kanalisatsioonirajatiste rekonstrueerimise ja ehitamise omanikujärelevalve lepingute raames, netokäibe nõude täitmise tõendamisel arvestamisele või mitte.

12.Kaebuse esitaja, pidades silmas järgmisi aspekte: -et keskmise netokäibe arvutamisel saab tugineda vaid tee ehituseja remonditööde omanikujärelevalve töödest tulenevale käibele ; -sageli on veeja kanalisatsioonirajatiste rekonstrueerimise ja ehitamise koosseisus ka tee ehitusja remonditööd (sest veeja kanalisatsioonitrassid paiknevad sageli teede all või vahetus naabruses, mistõttu trasside ehitustöödega kaasnevad vältimatult teeehitustööd), mistõttu on tavapärane, et veeja kanalisatsioonirajatiste ehitamise ja rekonstrueerimise omanikujärelevalve hõlmab ka tee ehitusja remonditööde omanikujärelevalvet; -olemuslikku või sisulist erinevust tee ehitusja remonditööde vahel sõltuvalt sellest, kas neid töid teostatakse eraldiseisva tee-ehituse objektina või osana veeja kanalisatsioonirajatiste ehituse objektist, ei ole. Seetõttu ei ole ka omanikujärelevalve teostamine ega sellest tekkinud käive sõltuv sellest, millise objekti omanikujärelevalve käigus omanikujärelevalvet teostati. järeldas kõnealuse kvalifitseerimistingimuse sõnastusest seda, et ta ei saa tugineda veeja kanalisatsioonirajatiste ehitamise ja rekonstrueerimise omanikujärelevalveobjektidele kogu vastavatest lepingutest tuleneva netokäibe osas, kuid on võimalik referentsina esitada nende tee ehitamise ja remonditööde omanikujärelevalve tööde käive, mis on teostatud osana teiste ehitusobjektide, s.h veeja kanalisatsioonirajatiste rekonstrueerimise ja ehitamise, omanikujärelevalvest.

13. Saamaks kinnitust sellele, et kaebuse esitaja on kvalifitseerimistingimust mõistnud õigesti, esitas kaebuse esitaja hankijale RHS § 56 lg 1 sätestatud korras küsimuse HT osa III p.2.2 sisu , samuti piirangute põhjuste kohta. Hankija vastuse kohaselt aktsepteerib ta tee ehitusja remonditööde omanikujärelevalve referentse . Hankija ei väljendanud seisukohta, et veeja kanalisatsioonirajatiste ehitustööde omanikujärelevalve raames teostatud tee-ehituse ja remondi omanikujärelevalve töid referentsina ei arvestata. Järelikult sai kaebuse esitaja hankija antud selgituse läbi kinnitust oma arusaamale, et hanketeate osas III.2.2 sätestatud kvalifitseerimistingimusele vastavuse tõendamiseks on võimalik esitada referentsina nende tee ehitamise ja remonditööde omanikujärelevalve tööd, mis on teostatud osana teiste ehitusobjektide, sh veeja kanalisatsioonirajatiste rekonstrueerimise ja ehitamise, omanikujärelevalvest.

14. Hankijale esitatud pakkumuses loetles kaebuse esitaja referentsina 17 tööd, mille kõigi sisuks olid transpordimaal asuvate tee ehituse ja remondi objektide omanikujärelevalve tööd ning millest tuleneva netokäibe keskmine näitaja majandusaasta kohta oli 2,2 miljonit krooni. Seega tõendas kaebuse esitaja hanketeate osa III.2.2 tingimuste kohaselt oma vastavust majanduslikule ja finantsseisundile esitatud nõudele.

15. Hankija rakendas hanketeate p III.2.2 toodud kvalifitseerimistingimust kaebuse esitaja suhtes vääralt. Hankija poolt viidatud 12 referentsi, mida ei võetud arvesse põhjendusel,et tegemist on veeja kanalisatsioonirajatiste rekonstrueerimise ja ehitamise omanikujärelevalve objektidega, ei ole mitte veeja kanalisatsioonirajatiste rekonstrueerimise ja ehitamise omanikujärelevalve objektid, vaid tegemist on tee ehituse ja remondi omanikujärelevalve töödega. Need tööd kuuluvad hanketeate osa III.2.2 rakendamisel arvesse võtmisele ning asjaolu, et tööd on teostatud veeja kanalisatsioonitrassi ehitamise või rekonstrueerimise projektide raames, ei oma kvalifitseerimisel tähtsust. Hankija asus kaebuse esitaja kvalifitseerimata jätmisel tõlgendama hanketeate p III.2.2 viisil, mis ei ole kooskõlas tingimuse sõnastuse ja mõttega ning on ühtlasi otseses vastuolus ka hankija poolt 07.01.2011.a. antud selgitusega. hankija tõlgendas hanketeate p III.2.2 tingimust kitsendavalt ning jättis arvesse võtmata kaebuse esitaja referentsid, mida tegelikult tuleb hanketeate p III.2.2 kohaselt arvestada. Järelikult on hankija otsus kaebuse esitaja kvalifitseerimata jätmise kohta vastuolus RHS § 39 lg 1. Kuivõrd hankijal ei olnud alust jätta osakaebuse esitaja referentse arvestamata ,on hankija otsus vastuolus ka RHS § 40 lg

1 p 3 nõuetega. Ülaltoodud põhjustel leiab kaebuse esitaja, et hankija otsus tema kvalifitseerimata jätmise kohta on õigusvastane ning eeltoodud põhjendustel on õigusvastane ka VAKO otsus.

16. AS Telora-E pakkumuse edukaks tunnistamise otsus on õigusvastane seetõttu, et hankija jättis kaebuse esitaja õigusvastase kvalifitseerimata jätmise tõttu hindamata kaebuse esitaja pakkumuse. Õiguspärase tegevuse korral pidanuks hankija eduka pakkumuse kindlakstegemisel võrdlema teiste seas ka kaebuse esitaja pakkumust. Kuivõrd kaebuse esitaja pakkumus oli AS Telora-E pakkumusest odavam ja hankes oli hindamiskriteeriumiks madalaim hind, pidanuks hankija tunnistama edukaks kaebuse esitaja esitatud pakkumuse. Eeltoodust tulenevalt on hankija otsus AS Telora-E pakkumuse edukaks tunnistamise kohta vastuolus RHS § 50 lg 3.

17.Vaidlustatud hankija otsused rikuvad kaebuse esitaja kui hankes kehtiva hindamiskriteeriumi ( madalaim hind) kohaselt soodsaima pakkumuse esitaja õigust sõlmida hankijaga hankeleping.

III VASTUSTAJA VASTUVÄITED

18. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja peab vaidlustatud haldusakte õiguspärasteks ja kaebust põhjendamatuks ning palub jätta kaebus rahuldamata.

19.RHS § 40 lg 1 p 3 alusel võib hankija nõuda andmeid pakkuja või taotleja majandustegevuse netokäibe kohta hankelepinguga seotud valdkonnas või hankelepingu esemele vastavas osas kuni viimase kolme majandusaasta jooksul .

Käesoleval juhul pidi pakkuja esitama oma majandusliku ja finantsseisundi tõendamiseks teostatud tööde loendi, millisest lähtuks tema keskmine netokäive teeehituse ja –remonditööde omanikujärelevalve osas viimasel kolmel (2008-2010) majandusaastal. Selleks pidi pakkuja esitama pakkumuste avamise päeval koos teiste dokumentidega täidetud HD Lisa I vorm 4 tabeli “Pakkuja viimase kolme majandusaasta keskmine netokäive tee ehitusja remonditööde omanikujärelevalve osas”, kus tuli esitadakolmel aastal teostatud tee ehitusja remonditööde omanikujärelevalve objektid ja teostatud tööde maksumused. Hankija on küsinud konkreetselt tehtud tee ehitusja remonditööde omanikujärelevalve maksumusi, mis annaksid kokku 2008-2010 aastate keskmise netokäibe 1,0 miljonit krooni. Antud juhul oli Kaebaja poolt esitatud tee ehitusja remonditööde omanikujärelevalve objektide referentsmaksumus kokku 630 055 krooni ilma käibemaksuta.

20. Riigihangete seaduse § 39 lg 1 põhjal peab hankija kontrollima, kas pakkuja või taotleja majanduslik ja finantsseisund ning tehniline ja kutsealane pädevus vastavad hanketeates esitatud kvalifitseerimise tingimustele Pakkuja Infragate Eesti AS majandusliku ja finantsseisundi kvalifikatsiooni tingimustele vastavuse tõendamiseks esitatud dokumentide kontrollimisel avastati, et on HD lisa I vorm 4 kohane tabel “Pakkuja viimase kolme majandusaasta keskmine netokäive tee ehitusja remonditööde omanikujärelevalve osas”, kus olid märgitud positsioonidel 1-12 veeja kanalisatsioonirajatiste rekonstrueerimise ja rajamise omanikujärelevalve objektid. Positsioonidel 13-17 olid esitatud tee ehitusja remonditööde omanikujärelevalve objektid referentsmaksumusega kokku 630 055 krooni ilma käibemaksuta.

21.Kvalifitseerimise tingimus, et omanikujärelevalve referentsidena ei arvestata veeja kanalisatsioonirajatiste rekonstrueerimise ja ehitamise omanikujärelevalve referentse, oli esitatud 29.12.2010 avaldatud hanketeates punktis III.2.2), hankedokumentide lisas I Vormid vormis nr 4 allmärkus 2. Samuti vastas hankija sellekohasele esitatud küsimusele, et aktsepteeritakse tee ehitusja remonditööde omanikujärelevalve objekte. Hankija on sõnaselgelt oma vastuses hankemenetluses esitatud küsimusele teavitanud kõiki pakkujaid, et ta aktsepteerib tee-ehitusja remonditööde omanikujärelevalve referentse. Kui hankija oleks nõustunud vaidlustajapoolse käsitlusega ja aktsepteerinud ka veeja kanalisatsioonirajatiste rekonstrueerimise ja ehitamise omanikujärelevalve referentse, oleks hankija muutnud hanketeadet ja hankedokumente ning eemaldanud neist vastava piirava kriteeriumi. Hankija seda teinud ei ole.

22. Kuna 29.12.2010 avaldatud hanketeates oli esitatud konkreetsed kvalifitseerimise tingimused, millele peab vastama pakkuja majanduslik ja finanantsseisund, hankija ei ole hankemenetluse käigus hankedokumente ega hanketeadet muutnud ja kaebaja ei ole vaidlustanud esitatud kvalifitseerimise tingimusi (tee ehitusja remonditööde omanikujärelevalve teostamine viimasel kolmel aastal keskmiselt 1,0 miljoni krooni eest ilma käibemaksuta) .kooskõlas RHS § 117 ning kaebaja on oma pakkumuses majandusliku ja finantsseisundi kvalifitseerimise tingimustele vastavuse osas esitanud andmed, milliste kohta ta teadis, et hankija neid ei aktsepteeri, ei ole hankija ka kontrollinud esitatud arvuliste näitajate vastavust tegelikkusele. Kuna kriteeriumitele vastavate referentsmaksumuste väärtus ei olnud piisav miinimumtingimuste täitmiseks, ei kvalifitseeritud kaebajat riigihankel nr 122289 ning vastavalt RHS § 39 lg 7 kvalifitseerimata jäetud pakkuja ei osale edasises hankemenetluses

23. Kaebaja esitatud referentsobjektid, milliseid hankija kvalifitseerimisel ei arvestanud, olid kõik veeja kanalisatsioonirajatiste ehitamise ja rekonstrueerimise omanikujärelevalve referentsobjektid, milliste nimetusi oli pakkuja täiendanud omapoolsete täiendustega “sealhulgas omanikujärelevalve tee ehitusel”. Samuti ei ole võimalik kontrollida nende omanikujärelevalve tööde raames tehtud tee-ehitusja remonttööde omanikujärelevalve osa. Selle osa suurus on teada ainult kaebajale. RHS § 39 lg 1 kohaselt ei saa pakkuja vastavuse kontrollimine kvalifitseerimise tingimustele olla ainult formaalne, mis ongi tinginud vastava kitsendava kriteeriumi seadmise kvalifitseerimise tingimustele.

24. RHS § 50 kohaselt hindab hankija kvalifitseerimistingimustele vastavate pakkujate poolt esitatud vastavaks tunnistatud pakkumusi. Kuni pakkumuste hindamise protsessini ei pööra hankija pakkumuste avamisel avalikustatud pakkumuste maksumustele mitte mingisugust tähelepanu. Kuna kaebaja majanduslik ja finantsseisund ei vastanud kvalifitseerimise tingimustele ja seetõttu tema pakkumust ei saanud ka vastavaks tunnistada, osutus vastavaks tunnistatud pakkumustest hankedokumentides ja hanketeates toodud hindamiskriteeriumide kohaselt soodsaimaks pakkumuseks AS Telora-E poolt esitatud pakkumus.

IV TÄIENDAVAD SEISUKOHAD

25. Vastustaja täiendavaid seisukohti ei esitanud, kaebuse esitaja on lisaks menetluses varem esitatule toonud esile järgmised seisukohad:

26.Kaebaja arusaam, et HT osas III.2.2 sätestatud kvalifitseerimistingimusele vastavuse tõendamiseks on võimalik esitada nende tee ehitamise ja remonditööde omanikujärelevalve tööd, mis on teostatud osana veeja kanalisatsioonirajatiste rekonstrueerimise ja ehitamise omanikujärelevalvest, on rajatud hanketeate tekstile ja hankija 07.01.2011 vastusele, mistõttu on põhjendamatu vastustaja väide, et kaebaja on esitanud majandusliku ja finantsseisundi kvalifitseerimise tingimustele vastavuse osas andmeid, milliste kohta ta teadis, et hankija neid ei aktsepteeri.

27.Hankija on tõlgendanud asjassepuutuvat kvalifitseerimistingimust kitsendavalt. Hankija selgitusest tulenevalt tõlgendas hankija algselt kõnealust kvalifitseerimistingimust selliselt, et ta aktsepteerib tee-ehituseja remonditööde omanikujärelevalve referentse. Sama seisukoht on väljendatud vastustaja kirjalikus seletuses kohtule. Kaebaja referentsid on tee-ehituse ja remonditööde omanikujärelevalve teenused ning pakkumuse vormil 4 on kaebaja selgitanud, et referentsina ei ole arvestatud veeja kanalisatsioonirajatiste ehitamise omanikujärelevalve töid.Seega tugines kaebaja tee ehitusja remonditööde omanikujärelevalve objektidele ja tõendas nõutaval viisil vastavust kvalifitseerimistingimusele.HT ei näinud ette, et referentsina ei saa tugineda teeehituse ja remonditööde omanikujärelevalve objektidele, mis moodustavad osa mingist suurema ulatusega ja seega muid töid sisaldanud hankest.Kuna kvalifitseerimistingimus peab vastama hanke hanke esemeks olevate teenuste olemusele ja hanke eseme valdkonnale, siis ei ole seaduslik tee ehituse ja remondi omanikujärelevalve objektide jaotamine aktsepteerituteks ja mitteaktsepteerituteks.

28. Kaebajal ei olnud põhjust ega vajadust hanketingimust vaidlustada, sest ta eeldas põhjendatult, et ta vastab tingimusele. Kvalifitseerimistingimuse kitsendav tõlgendamine hankija poolt ilmnes kaebaja kvalifitseerimata jätmisel.

29. Asjakohatu ja põhjendamatu on väide, et hankijal ei ole võimalik kontrollida kaebaja viidatud omanikujärelevalve tööde maksumuse suurust. Vastustajal ei ole mingit alust väita, et hanketingimuse sellisel viisil rakendamise tingis võimatus kontrollida kaebaja esitatud andmete õigsust.

V KOHTU PÕHJENDUSED

30. Kohus, tutvunud menetlusosaliste seisukohtadega ja hinnanud asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses, leidis, et kaebus rahuldamisele ei kuulu.

31. Kohtule 17.03.2011 esitatud kaebuses taotles Infragate Eesti AS Riigihangete vaidlustuskomisjoni 10.03.2011 otsuse nr 24-11/122289 ning Maanteeameti Lääne regiooni direktori 18.02.2011 korralduse nr 32 punkti 2 ja 25.02.2011 korralduse nr

39 punkti 1 tühistamist. Seoses hankelepingu sõlmimisega 25.03.2011 muutis kaebuse esitaja 14.04.2011 kaebuse eset, taotledes Riigihangete vaidlustuskomisjoni 10.03.2011 otsuse nr 24- 11/122289 tühistamist ning Maanteeameti Lääne regiooni direktori 18.02.2011 korralduse nr 32 punkti 2 ja 25.02.2011 korralduse nr 39 punkti 1 õigusvastasuse tuvastamist. RHS § 129 lg 4 kohaselt võib pärast kehtiva hankelepingu sõlmimist vaidlustaja samas asjas taotleda hankija vaidlustatud otsuse õigusvastasuse tuvastamist, kui tal on selleks põhjendatud huvi.Riigikohus on selgitanud, et isiku põhjendanud huvi olemasolu saab hinnata kahest aspektist lähtudes. Esiteks saab isikul haldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks olla põhjendatud huvi, kui tal on selle haldusaktiga otsene ja isiklik puutumus.See tähendab, et haldusaktil peab olema vahetu mõju isiku õigustele. Teiseks peab soovitud tuvastus andma isikule ka selge eelise ehk õigusliku kasu. Seega peab õigusvastasuse tuvastamine aitama seda taotlenud isikut edaspidi tema rikutud subjektiivsete õiguste kaitsel. Põhjendatud huviks hankija otsuste ( kaebuse esitaja kvalifitseeriimata jätmise otsus ja AS Telora-E pakkumuse edukaks tunnistamise otsus) õigusvastasuse kindlakstegemiseks on kaebaja märkinud kahjunõude esitamist tuginevalt riigihangete seadusele (RHS). RHS § 117 lg 3 kohaselt võib pärast hankelepingu sõlmimist kahju hüvitamise taotluse esitada vaidlustuskomisjonile taotleja või pakkuja, kellega jäi hankeleping sõlmimata hankija õigusvastase otsuse, toimingu või sama paragrahvi lg 2 punktides 1-7 nimetatud hanke alusdokumendi tõttu. Kaebuse väitel kaotas kaebaja õigusvastaste otsuste tõttu võimaluse sõlmida hankeleping vastustajaga ja seeläbi tekkis kaebajal kahju saamata jäänud tulu näol. Pakkuja huvi hankemenetluses osaleda ja pakkumine teha on suunatud sellele, et tema pakkumine tunnistataks parimaks ja temaga sõlmitaks hankeleping. Kaebuse esitaja õigusvastaselt kvalifitseerimata jätmisega hankemenetlusest kõrvaldamine ja AS Telora-E pakkumuse õigusvastaselt edukaks tunnistamine võivad kaebajale põhjustada kahju, mis seisneb kaebajaga hankelepingu mittesõlmimises. Eeltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et kaebuse esitajal esineb põhjendatud huvi Maanteeameti Lääne regiooni direktori vaidlustatud haldusaktide õigusvastasuse tuvastamiseks.

32. Riigihangete seaduse (RHS) § 39 lg 1 tulenevalt määratakse pakkuja või taotleja kvalifitseerimistingimused ( majanduslik ja finantsseisund, tehniline ja kutsealane pädevus) kindlaks hanketeates ja kvalifitseerimistingimuste eesmärgiks on sama sätte kohaselt tõendada pakkuja võimet hankelepingut nõuetekohaselt täita. Hankija esitas kvalifitseerimise tingimustele vastavuse hindamises hanketeate ( HT) osas III.2.2) nõude: A.1)Pakkuja esitab HD Lisa I vormi 4 kohase täidetud tabeli "Pakkuja viimase kolme majandusaasta keskmine netokäive tee ehitusja remonditööde omanikujärelevalve osas (teeseaduse § 2 mõistes – tuleb esitada tee ehituseja remonditööde omanikujärelevalve objektid, mis asuvad transpordimaal )", millest nähtuvad 1) töö tellija nimi, kontaktisiku nimi, aadress ja telefon; 2) töö nimetus ja aadress; 3) töö tegemise periood (ajavahemik aasta täpsusega); 4) tehtud töö maksumus ilma käibemaksuta (kroonides) iga aasta lõikes. Kvalifitseerimise tingimustele vastavuse nõuete miinimumtase A.2) Pakkuja viimase kolme majandusaasta (2008-2010) keskmine netokäive (teeseaduse § 2 mõistes) tee ehitusja remonditööde omanikujärelevalve osas peab olema olnud vähemalt 1,0 miljon krooni (käibemaksuta). Referentsina ei arvestata veeja kanalisatsioonirajatiste rekonstrueerimise ja ehitamise omanikujärelevalve objekte.

Vaidlus puudub selles, et Infragate Eesti AS esitas majandusliku ja finantsseisundi kvalifikatsiooni tingimustele vastavuse tõendamiseks HD lisa I vorm 4 kohases tabelis “Pakkuja viimase kolme majandusaasta keskmine netokäive tee ehitusja remonditööde omanikujärelevalve osas” ( tl 28-30) positsioonidel 1-12 andmed veeja kanalisatsioonirajatiste rekonstrueerimise ja rajamise omanikujärelevalve objektide raames tehtud tee ehitusja remonditööde omanikujärelevalve tööde kohta, positsioonidel 13-17 olid esitatud tee ehitusja remonditööde omanikujärelevalve objektid referentsmaksumusega kokku 630 055 krooni ilma käibemaksuta.Vastustaja aktsepteeris üksnes positsioonidel 13-17 märgitud omanikujärelevalve referentse, mistõttu Maanteeameti Lääne regiooni direktori 18.02.2011 korralduse nr 32 punktiga

2 tunnistati pakkuja Infragate Eesti AS kvalifitseerimistingimustele mittevastavaks, kuna ta majanduslikja finantsseisund ei vasta hanketeates ja hankedokumentides esitatud kvalifitseerimise tingimuste vastavuse nõuete miinimumtasemele.

33. RHS § 56 lg 1 kohaselt on igal hankemenetluses osaleval isikul ja huvitatud isikul, kellel on vastaval hetkel võimalus selles hankemenetluses osaleda, õigus saada selgitusi või täiendavat teavet hanketeate ja hankedokumentide kohta ning pakkumuse esitamise ettepaneku kohta. Kaebuse esitaja poolt hankijale kvalifitseerimistingimuse kohta esitatud küsimusele saadud vastus ei andnud kaebuse esitajale alust järelduseks, et HT osa III .2.2 kehtestatud kvalifitseerimistingimusele vastavuse tõendamiseks võib ta tugineda ka veeja kanalisatsioonirajatiste ehitusja remonditööde objektide raames teostatud tee-ehitusja remonditööde omanikujärelevalve tööde netokäibele. Kaebuse esitaja pöördumine sisaldas lisaks HT osa III .2.2 sisule ka küsimusi piirangute kohta ja formuleeritud järgmiselt:"Kas hankija arvestab veeja kanalisatsioonirajatiste ehitusja remonditööde projektide omanikujärelevalve raames teostatud teeehitusja remonditööde omanikujärelevalve töid omanikujärelevalve tööde referentsina? Kui hankija ei arvesta ülal viidatud töid referentsidena siis:

- Mis on viidatud referentside mitte arvestamise põhjus?

- Mille poolest erinevad veeja kanalisatsioonirajatiste ehitusja remonditööde projektide raames teostatud tee ehitusja remonditööd teistest tee ehitusja remonditööde omanikujärelevalve töödest?" Hankija vastas ülaltoodud küsimusele 07.01.2011.a. e-kirjaga järgmiselt: Maanteeameti lääne regioon on korraldanud hanke tee ehitusja remonditööde omanikujärelevalve hankimiseks ning vastavalt RHS §40 lg 1 on hankijal õigus nõuda pakkujalt andmeid tema majandustegevuse netokäibe kohta hankelepingu esemele vastavas osas nende olemasolu korral kuni viimase kolme majandusaasta jooksul. Antud juhul on hankelepingu esemeks tee ehitusja remonditööde omanikujärelevalve teostamine. Maanteeameti lääne regioon aktsepteerib tee ehitusja remonditööde omanikujärelevalve referentse.

Õige on kaebuse väide, et hankija vastuses on üheselt kirjas, et hankija aktsepteerib tee ehitusja remonditööde omanikujärelevalve referentse, kuid eeltoodu ei anna alust järelduseks, et kuna hankija ei väljendanud seisukohta, et veeja kanalisatsioonirajatiste ehitustööde omanikujärelevalve raames teostatud tee-ehituseja remondi omanikujärelevalve töid referentsina ei arvestata, siis oli lubatud tugineda ka veeja kanalöisatsioonirajatiste ehitusja remonditööde objektide raames teostatud tee-ehitusja remonditööde omanikujärelevalve tööde netokäibele. Vastustaja on kirjas teatanud, et aktsepteerib referentsina tee-ehitusja remonditööde omanikujärelevalve objekte, samuti on rõhutatud andmete nõudmist hankelepingu esemele vastavas osas kooskõlas RHS § 40 lg 1 ja seega ei mõjutanud hankija vastus esitatud küsimusele hanketeates sätestatud piirava kriteeriumi kehtivust .

34.TsÜS § 75 lg 2 sätestab, et tahteavaldust, mis ei ole tehtud kindlale isikule, tuleb tõlgendada vastavuses tahteavalduse tegija tahtele. Kaebuse esitaja on korduvalt väitnud, et tee-ehituseja remonditööde omanikujärelevalve tööde tegemisel veeja kanalisatsioonirajatiste rekonstrueerimise ja ehitamise projektide raames ei muutu sellest tee-ehituseja remonditööde omanikujärelevalve sisu, kuid jätab tähelepanuta, et kvalifitseerimistingimuse kohaselt ei arvestata referentsina veeja kanalisatsioonirajatiste rekonstrueerimise ja ehitamise omanikujärelevalve objekte. Vaidlustuskomisjon on põhjendatult kvalifitseerimistingimuse sisu tõlgendamisel lähtunud muu hulgas kasutatud mõiste ”objekt” tähendusest ehitusja remonditööde puhul, milleks on ”ehitusvõi muude tööde paik” (ÕS, 2006), samuti ehitusja remonditöödel sõna”objekt” kasutamise tavatähendusest, mille kohaselt tuleb sellisena mõista eset, mille suhtes või raames tehakse mitmesuguseid töid. Kaebuse esitaja ei ole sellisele mõiste ”objekt” sisustamisele vastuväiteid esitanud. Lisaks on eesti keele seletava sõnaraamatu ( http://www.eki.ee/dict/ekss/) kohaselt ”objekt” muu hulgas ”väiksem paik, koht, ala”. Seega pakkuja vastavuse tõendamisel HT osa III .2.2 oli seatud piirang veeja kanalisatsioonirajatiste rekonstrueerimise ja ehitamise omanikujärelevalve objektide tasandil, mistõttu on ilmne, et seeläbi on välistatud ka nende objektide (veeja kanalisatsioonirajatiste rekonstrueerimise ja ehitamise omanikujärelevalve objektide)raames tehtud tööde , s.h.tee ehituse ja remondi omanikujärelevalve tööde netokäibe arvestamine.

35. Kohus jätab tähelepanuta kaebuse väited, millega kaebuse esitaja seab kahtluse alla HT osa III.2.2. sätestatud kvalifitseerimistingimuse õiguspärasuse ja kooskõla RHS-ga, sest kvalifitseerimistingimuste vaidlustamiseks on väited esitatud hilinenult. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hankija ei ole kaebuse esitaja kvalifitseerimata jätmisel tõlgendanud HT osa III 2.2 viisil, mis ei ole kooskõlas tingimuse sõnastuse ja mõttega ning vastuolus hankija antud selgitusega. Seetõttu on ka vastustaja otsus kaebuse esitaja kvalifitseerimata jätmise kohta õiguspärane ja kooskõlas RHS § 39 lg

1 ja § 40 lg 1 p 3 ning kaebuse esitaja õigusi sellega ei rikuta. Kuna RHS § 39 lg 7 kohaselt ei osale kvalifitseerimata jäetud pakkuja edasises hankemenetluses ja RHS § 50 kohaselt hindab hankija kvalifitseerimistingimustele vastavate pakkujate poolt esitatud vastavaks tunnistatud pakkumusi, on kaebuse esitaja pakkumuse hindamata jätmine kooskõlas RHS-ga ning eduka pakkumuse kindlakstegemisel kaebuse esitaja pakkumus võrdluses osaleda ei saanud. Eeltoodust tulenevalt on AS Telora-E pakkumuse edukaks tunnistamise otsus õiguspärane ning kaebuse esitaja õigusi sellega rikutud ei ole. Samuti on õiguspärane VAKO otsus, millega jäeti kaebuse esitaja vaidlustus rahuldamata.

VI MENETLUSKULUD

36. HkMS § 92 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. HkMS § 93 lg 1 kohaselt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Nende esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kuna vastustaja menetluskulude väljamõistmist selleks sätestatud korras taotlenud ei ole , jäävad kaebuse esitaja kanda tema enese menetluskulud.

Lea Kuuse kohtunik