2-10-48689/12 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht

10. juuni 2011, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-48689 Tsiviilasi AMV hagi JV vastu elatise saamiseks Tsiviilasja hind

1 725,61 eurot (27 000 krooni) Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja AMV(isikukood XXX, elukoht XX) Hagejate seaduslik esindaja JV(isikukood XX, elukoht XXX) Hageja seadusliku esindaja lepinguline esindaja Jevgeni Broi (OÜ Hartran, Sõle 70-20, 10314 Tallinn, e-post info@hartran.ee) Kostja JV(isikukood XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Alik K (XXX) Istungi toimumise aeg 16.05.2011 Istungil osalenud isikud Hageja seaduslik esindaja YV Hagejat seadusliku esindaja lepinguline esindaja Jevgeni B Kostja JV Kostja lepinguline esindaja Alik K RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista kostjalt JV’lt igakuine elatis AMV(isikukood XXX) kasuks summas 153,40 (ükssada viiskümmend kolm eurot ja 40 senti) eurot kuus tagasiulatuvalt alates XXXkuni lapse õpingute lõppemiseni põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem, kui 21-aastaseks saamiseni, so XXX.

4. JV on kohustatud AMV ülalpidamiseks väljamõistetud elatise üle kandma igakuiselt JV pangakontole nr XXXXXXXXXX Sampo Pangas.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu.

Asjaolud ja hageja nõue.

Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista igakuise elatise summas 3 000 krooni ehk 191,73 eurot hageja ülalpidamiseks alates 19.11.2009. 16.05.2011 vähendas hageja elatise summat ning palub elatise välja mõista summa 153,40 eurot alates 19.11.2009.

YV ja kostja abielust sündis XXX tütar AMV, kes elab käesoleval ajal emaga Valgevenes. Kostja ei ole last materiaalselt toetanud faktiliselt lapse sünnist saadik.

Hageja ülalpidamiseks kulub keskmiselt 4 800 krooni ehk 306,78 eurot kuus (toit 984,40 krooni ehk 62,91 eurot, riided ja jalatsid 1 220 krooni ehk 77,97 eurot, mähkmed ja muud hügieenitarbed 984,40 krooni ehk 62,91 eurot, mänguasjad 500 krooni ehk 31,96 eurot, mööbel

500 krooni ehk 31,96 eurot, kommunaalteenused 111 krooni ehk 7,09 eurot).

JVon hetkel lapsega kodune ning tööl ei käi, JV sissetulekuks on vanemahüvitis 249,87 eurot ja peretoetus 19,18 eurot, samuti toetavad YV tema vanemad. YV on teadmata kostja töökoht, kuid YV koos elades töötas kostja äriühingus CE töötasuga 18 000 krooni ehk 1 150,41 eurot.

Kostja vastuväited

Kostja on võimeline maksma elatist miinimumsummas ehk 2 175 krooni ehk 139,01 eurot alates hagi esitamisest. 16.05.2011 nõustus kostja tasuma elatist summas 153,40 eurot alates hagi esitamisest.

Kohtule esitatud tõenditega ei ole tõendatud, et lapsele kulub kuus 4 800 krooni, samuti teeb

4 800 kroonist pool 2 400 krooni, seega jääb arusaamatuks, miks kostja peab tasuma 3 000 krooni kuus. Kostja ei nõustu elatise väljamõistmisega tagasiulatuvalt. YV ja kostja pidid peale lapse sündi asuma elama Eesti Vabariiki, mistõttu sõlmis kostja ka 01.06.2010 eluruumi üürilepingu, millega võttis üürile 3-toalise korteri asukojaga XXX, kus kostja tegi kulutusi ning remontis korterit. Samuti on kostja ostnud lapsele vajalikke asju: vankri, voodi, riideid, mänguasju ja teinud kulutusi lapse ja JV dokumentide vormistamiseks.

Alates 12.03.2010-11.10.2010 oli kostja töötuna arvel eesti Töötukassas ning kostjale tasuti kuus keskmiselt 5 761,84 krooni. Alates 12.10.2010 asus kostja tööle töötasuga 9 000 krooni kuus, kuid käesolevaks ajaks on kostja jäle töötu ning kostjat ei võeta töötuna arvele. Kostja kulutused ühes kuus on keskmiselt 8 346,04 krooni, kuid kostja on nõus oma osadest kuludest loobuma.

Kohtu põhjendused

Kohus hinnanud tõendeid kogumis leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on perekonnaseadus (edaspidi PKS) § 96 ja 97 p 1, mille kohaselt on poolte alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist oma täisealiselt esimese astme ülenejalt sugulaselt. PKS § 100 lg 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisena), kusjuures igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (§ 101 lg 1). PKS § 101 lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 102 kohaselt tuleb elatise väljamõistmisel arvestada ka kohustatud isiku varalist seisundit. Tulenevalt tulumaksuseadus § 19 lg 3 p 11 tulumaksuga ei maksustata elatist ega elatisabi seaduse alusel saadud elatisabi.

Kohus on tuvastanud, et AMV ema on JV ja isa JV (43).

Poolte vahel puudub vaidlus igakuise elatise summa suuruse üle. Hageja palub elatise välja mõista summas 153,40 eurot, millise summa kostja on nõus igakuiselt hageja ülalpidamiseks tasuma (tl 146). Seega ei anna kohus hinnangut hageja igakuistele kuludele osas, kas need on põhjendatud ja tõendatud või mitte. Kuna kostja on nõus tasuma hageja ülalpidamiseks igakuiselt 153,40 eurot, siis on kohus seisukohal, et kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele igakuine elatis summas 153,40 eurot.

Poolte vahel on vaidlus, kas elatis kuulub väljamõistmisele tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest või mitte.

Tulenevalt PKS § 108 võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist. Hageja palub elatise välja mõista alates 19.11.2009, kuna kostja ei ole hageja ülalpidamist nimetatud ajast toetanud. Kostja ei nõustu hageja väidetega. Kostja on teinud kulutusi pere ühise kodu rajamiseks, ostnud lapsele vankri, mööbli, mänguasju ja riideid ning on tasunud hageja ülalpidamiseks alates JV pangakontonumbri saamist novembrist 2010 igakuist elatist summas

2 175 krooni.

Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et kostja on maksnud hagejale ülalpidamist alates novembrist 2010. Asjaolu, et kostja on teinud kulutusi lapsevankrile, mööblile, riietele jne., ei tähenda, et kostja on tasunud lapsele ülalpidamist. Laps vajab ülalpidamist igapäevaseks toimetulekuks, lapsel on vaja süüa, hügieenitarbeid ja muud eluks vajalikku, mida kostja ei ole antud juhul lapsele lapse sünnist saati pakkunud, seega on kostja täitnud lapse ülalpidamist ebapiisavalt, mistõttu on tõendatud, et kostja ei ole hageja ülalpidamist hageja sünnist saati toetanud. Seega on põhjendatud elatise väljamõistmine alates 19.11.2009.

Lähtudes eeltoodust tuleb kostjalt välja mõista igakuine elatis hageja kasuks summas 153,40 eurot kuus tagasiulatuvalt alates XXX kuni lapse õpingute lõppemiseni põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem, kui 21-aastaseks saamiseni, so XXX.

Menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 164 lg 3 alusel ülalpidamisasjas võib kohus menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta. Tulenevalt asjaolust, et elatise hagi esitamine kohtusse on riigilõivu vaba, ning, et kostja ei ole varjanud enda sissetulekuid ja varasid ja on teinud koostööd, peab kohus põhjendatuks jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

Tsiviilasja hinna määramine.

Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 123 sätestatust, mille kohaselt võetakse tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks hagi esitamise aeg, TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Kõige eeltoodu alusel on käeoleva tsiviilasja hagihind 1 725,61 eurot ehk 27 000 krooni.

Taimi Kollom Kohtunik