2-10-50869/8 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht 10. juuni 2011, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-50869 Tsiviilasi EThagi PTvastu elatise saamiseks Tsiviilasja hind

1 725,61 eurot (27 000 krooni) Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja ET(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja PT(isikukood XXX, elukoht XX) Istungi toimumise aeg 18.05.2011 Istungil osalenud isikud Hageja ET Kostja PT RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt PTilt igakuine elatis ET(isikukood XXX) kasuks summas 139,01 (ükssada kolmkümmend üheksa eurot ja 01 senti) eurot kuus alates 14.10.2010 kuni ET õpingute lõppemiseni gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem, kui 21- aastaseks saamiseni, so XXX.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu.

Asjaolud ja hageja nõue.

Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista igakuise elatise summas 3 000 krooni ehk 191,73 eurot alates 01.10.2010 ning tagasiulatuvalt perioodi 01.06.2010-01.10.2010 eest summa 1 800 krooni ehk 115,04 eurot.

Hageja on kostja ja HV poeg. Kostja sai 30.05.2010 täisealiseks, kuid jätkab õpinguid 12. C klassis. Kostja tasus, kuni hageja täisealiseks saamiseni regulaarselt elatist summas 2 450 krooni, s.h tulumaks 450 krooni, iga kuu 10-ks kuupäevaks. Alates hageja täisealiseks saamisest ei ole kostja elatise maksmise kohustust regulaarselt täitnud, samuti ei ole kostja elatist maksnud piisaval määral. Alates juunist 2010 on kostja tasunud hageja ema arveldusarvele igakuiselt

2 000 krooni.

Kostja kulud ühes kuus on keskmiselt 8 830 krooni ehk 564,34 eurot (toit 2 500 krooni ehk 159,78 eurot, ravimid ja muud hügieenitarbed 500 krooni ehk 31,96 eurot, riided, jalanõud, treeningvahendid, tarbekaubad 2 500 krooni ehk 159,78 eurot, kommunaalkulud 1 000 krooni ehk 63,91 eurot, enesearendus ja meelelahutus 500 krooni ehk 31,96 eurot, telefon + internet 300 krooni ehk 19,17 eurot, transport 130 krooni ehk 8,31 eurot, treeningud 1 400 krooni ehk 89,48 eurot).

Kostja vastuväited

Kostja ei ole võimeline maksma igakuiselt hageja ülalpidamiseks 3 000 krooni ehk 191,73 eurot.

Kostja ülalpidamisel on lisaks hagejale ka alaealine tütar ning kostja on juba teist aastat töötu, kuid kuna kostjale kuulub mittetegutsev äriühing, siis ei saa kostja ennast töötuna arvele võtta. Kostja peret peab üleval kostja abikaasa, kelle sissetulek on 380-480 eurot. Kostja on hagejat toetanud nii ajal, kui hageja oli alaealine ning ka ajal, kui hageja on täisealine. Kostja on tasunud elatise hageja ema arveldusarvele, kuna kostjal puudub hageja enda arveldusarve. Septembris 2010 hilines kostja elatise maksega, kuna hageja ei esitanud kostjale tõendit oma õpingute kohta.

Kostjale kuulub kinnistu asukohaga XXXja XXX, korteriomand asukohaga XXX. Samuti kuulub kostjale sõiduauto Volkswagen 2003 aasta väljalase.

Kohtu põhjendused

Kohus hinnanud tõendeid kogumis leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt.

Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on perekonnaseadus (edaspidi PKS) § 96 ja 97 p 2, mille kohaselt on laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhivõi keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni õigustatud saama ülalpidamist oma täisealiselt esimese astme ülenejalt sugulaselt. PKS § 98 lg 1 alusel, kui ülalpidamist saama õigustatud isikuid on mitu ja ülalpidamiskohustuslane ei ole võimeline neile kõigile ülalpidamist andma, siis eelistatakse alaealist last teistele lastele, lapsi kaugema astme alanejatele sugulastele, alanejat sugulast ülenejale sugulasele ning ülenejate sugulaste puhul lähema astme sugulast kaugema astme sugulasele. PKS § 99 lg 1 ja 2 järgi ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ja ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 100 lg 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisena), kusjuures igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (§ 101 lg 1). PKS § 101 lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 102 kohaselt tuleb elatise väljamõistmisel arvestada ka kohustatud isiku varalist seisundit. Tulenevalt tulumaksuseadus § 19 lg 3 p 11 tulumaksuga ei maksustata elatist ega elatisabi seaduse alusel saadud elatisabi.

Kohus on tuvastanud, et ETema on HVja isa PT(7). Hageja õpib 12.C klassis 2010/2011 õppeaastal (tl 8). Seega on hageja õigustatud isikuks kostjalt elatise saamiseks.

Kohus on ka tuvastanud, et kostja on alates juunist 2010 kandnud hagejale elatist hageja ema arveldusarvele 2 000 krooni igakuiselt (tl 40).

Poolte vahel on vaidlus elatise suuruse üle. Hageja palub kostjalt välja mõista igakuise elatise summas 3 000 krooni ehk 191,73 eurot alates 01.10.2010 ning tagasiulatuvalt perioodi 01.06.2010-01.10.2010 eest summa 1 800 krooni ehk 115,04 eurot. Kostja ei ole võimeline maksma igakuiselt hageja ülalpidamiseks 3 000 krooni ehk 191,73 eurot. Kostja ülalpidamisel on lisaks hagejale ka alaealine tütar ning kostja on juba teist aastat töötu, kuid kuna kostjale kuulub mittetegutsev äriühing, siis ei saa kostja ennast töötuna arvele võtta. Kostja peret peab üleval kostja abikaasa, kelle sissetulek on 380-480 eurot. Kostja on hagejat toetanud nii ajal, kui hageja oli alaealine ning ka ajal, kui hageja on täisealine.

Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et hagejal kulub kuus toidule 2 500 krooni ehk 159,78 eurot, kommunaalkuludele 1 000 krooni ehk 63,91 eurot, telefonile ja internetile 300 krooni19,17 eurot (tl 60-66). Treeningutele kulub keskmiselt 700 krooni ehk 44,74 eurot (tl 60). Kohus on seisukohal, et mõistlik on, et ravimitele ja hügieenitarvetele kulub kuus 500 krooni ehk 31,96 eurot ning transpordile 130 krooni 8,31 eurot. Kohus leiab, et põhjendamatult suured on kulud riietee, jalanõudele, treeningvahenditele, tarbekaupadele 2 500 krooni ehk 159,78 eurot kuus, kuna nimetatud asju ei tule osa igakuiselt, kohus leiab, et põhjendatud on 1 000 krooni ehk 63,91 eurot kuus. Kohus leiab, et põhjendatud on, et täisealisele kulub meelelahutuseks 500 krooni ehk 31,96 eurot kuus. Seega on põhjendatud kulud ühes kuus 6 330 krooni ehk 404,56 eurot, millest pool peaks jääma kostja kanda. Kohtule ei ole esitatud tõendeid hageja ema sissetulekute ja varandusliku seisundi kohta.

Kostja poolt kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et kostjal ei ole sissetulekuid (tl 38) ning, et kostja ülalpidamisel on lisaks hagejale alaealine LT(tl 39). Vaidlus puudub, et kostjale kuulub äriühing N , kinnistu asukohaga XXXja XXX, korteriomand asukohaga XXX ning sõiduauto Volkswagen 2003 aasta väljalase.

Elatise väljamõistmisel arvestatakse ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadusi ja tema tavalisest elulaadi ja ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi. Samuti arvestatakse kohustatud isiku varalist seisundit. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, kuidas on hageja kulud suurenenud täisealiseks saamisel. Hageja elab käesoleval ajal samuti oma emaga ning õpib gümnaasiumis. Hageja on varasemalt saanud hakkama 2 000 kroonise ehk 127,82 eurose elatisega, milline on katnud hageja vajadused. Kohus leiab, et, kuna kostjal puuduvad sissetulekud, siis ei ole kostja hagejale tasuma elatist summas 3 000 krooni ehk 191,73 eurot kuus, kuna kostja ülalpidamisel on ka alaealine laps, keda tuleb eelistada hagejale. Samas on kostja vabatahtlikult aidanud hagejat

2 000 krooniga ehk 127,82 euroga kuus ning kohus on seisukohal, et kostja on võimeline ka edaspidiselt tasuma hageja ülalpidamiseks 139,01 eurot kuus.

PKS § 108 alusel õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Elatist tagasiulatuvalt välja mõistes tuleb tuvastada, kui suures ulatuses on kostja ülalpidamiskohustust sel perioodil täitnud ning, kas kostja makstud elatis oli piisav hageja vajaduste katmiseks. Puudub vaidlus, et kostja tasus, kuni hageja täisealiseks saamiseni hageja ülalpidamiseks elatist summas 2 450 krooni ehk 156,58 eurot, sh tulumaks, igakuiselt ning, et alates juunist 2010 tasus kostja hageja ülalpidamiseks 2 000 krooni kuus. Kohus on seisukohal, et kuna elatiselt ei tasuta enam tulumaksu, siis oli summa 2 000 krooni kuus hageja ülalpidamiseks piisav, kuna 2 450 kroonilt ehk 156,58 eurolt tuli hageja emal tasuda tulumaksu ja seega jäigi hageja ülalpidamiseks umbes 2 000 krooni ehk 127,85 eurot, mis on sama summa, mida kostja tasus peale hageja täisealiseks saamist. Samuti tasus kostja elatist regulaarselt, seega on põhjendamata mõista kostjalt elatis välja tagasiulatuvalt perioodi 01.06.2010-14.10.210 eest summas 1 800 krooni ehk 115,04 eurot.

Lähtudes eeltoodust tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista igakuine elatis summas 139,01 eurot kuus alates 14.10.2010 kuni hageja õpingute lõppemiseni gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem, kui 21-aastaseks saamiseni, so 30.05.2013

Menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 164 lg 3 alusel ülalpidamisasjas võib kohus menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta. Tulenevalt asjaolust, et elatise hagi esitamine kohtusse on riigilõivu vaba, ning, et kostja ei ole varjanud enda sissetulekuid ja varasid ja on teinud koostööd, peab kohus põhjendatuks jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

Tsiviilasja hinna määramine.

Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 123 sätestatust, mille kohaselt võetakse tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks hagi esitamise aeg, TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Kõige eeltoodu alusel on käeoleva tsiviilasja hagihind 1 725,61 eurot ehk 27 000 krooni.

Taimi Kollom Kohtunik