2-10-37378/16 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Indrek Soots Otsuse avalikult teatavaks - tegemise aeg ja koht

10. juuni 2011.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja, kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-10-37378 Tsiviilasi KÜhagi AU OÜ vastu võla väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad

Hagi hind hageja KÜ(registrikood XXX, asukoht XXX), esindaja Ragnar K kostja AU OÜ (registrikood XXX asukoht XXX), esindaja Aller U 5606,03 eurot RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista AU OÜ võlgnevus 5606,03 eurot (viis tuhat kuussada kuus eurot ja kolm senti) KÜ kasuks.

3. Jätta kõik menetluskulud AU OÜ kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

Hageja esitas 03.08.2010.a kostja vastu Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võla väljamõistmiseks. Kohus tegi maksettepaneku, mille kostja esitas vastuväite. 03.11.2010.a määrusega andis Pärnu Maakohus asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

24.11.2010.a esitas hageja oma nõude hagiavaldusele ettenähtud vormis. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 25.02.2010.a lepingu, mille alusel kostja kohustus eemaldama Saeveski 2/ XXX asuva kortermaja katuselt lume. Kostja tegi tööd ajavahemikul 25.02.2010.a

– 03.03.2010.a. Töö tegemisel tekitas kostja elamu katusele värvikahjustusi. Samuti kahjustas kostja prügimaja katust. Hageja tellis kahjude hindamiseks E OÜ ekspertiisi, mille eest tasus 3600 krooni. Ekspert jõudis seisukohale, et katusekatte defektid elamul on tingitud lume puhastamiseks kasutatud metallotsaga labidast, mis on pleki värvipinda kriimustanud. Prügimaja katus deformeerus hageja hinnangul seetõttu, et kortermaja katuselt visati lund prügimaja katusele. Lisaks mindi kostja töötajate poolt prügimaja katusele sinna nende poolt visatud lund eemaldama, mille tulemusena deformeerus prügimaja katus veel rohkem. Hageja on saanud hinnapakkumise prügimaja katuse parandamiseks summas 4800 krooni ja elamu katuse parandamiseks summas 79315,20 krooni. Kokku on kostja tekitanud hagejale kahju summas 87 715,20 krooni.

Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista 87 715,20 krooni.

Kostja vastuväited Kostja tunnistas hagi osaliselt. Kostja nõustus kompenseerima prügimaja katuse parandamise kulud summas 4800 krooni ja ekspertiisi maksumuse summas 3600 krooni. Kostja ei vaidlustanud ka katuse värvikahjustusi, kuid katuse parandamise eest nõutavat summat

79 315,20 krooni kostja maksma ei nõustunud. Kostja on nõus ise parandama lumekoristuse käigus katusele tekitatud värvikahjustused. Hageja on jätnud kostjale lumekoristuse eest tasumata 9408 krooni.

Kohtu põhjendused Vaidlus puudub selles, et 25.02.2010.a sõlmisid pooled lepingu, millega kostja kohustus eemaldama lume XXX/ XXX asuva kortermaja katuselt. Kostja ei vaidlustanud, et lumekoristustööde käigus sai elamu katus värvikahjustusi. E OÜ 13.04.2010.a arvamuse kohaselt on katusekatte defektid tingitud lume puhastamiseks kasutatud metallotsaga labidatest, mis on pleki värvipinda kriimustanud. Seega on tõendatud, et kostja on oma tegevusega põhjustanud kahju. Korteriühistuseaduse § 2 lg 1 kohaselt on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Sellest tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt kahju hüvitamist. FEOÜ on esitanud hagejale hinnapakkumise katuse parandustööde tegemiseks summas

79 315,20 krooni (koos käibemaksuga). Samas suurusjärgus on tekitatud kahju hinnanud E OÜ, kelle 13.04.2010.a arvamuse kohaselt on hinnanguliseks värvimistööde maksumuseks

67 320 krooni, millele lisandub käibemaks. Eeltooduga loeb kohus tõendatuks, et kostja poolt tekitatud kahju suuruseks on 79 315,20 krooni. Ülaltoodule tuginedes tuleb kostjalt, võlaõigusseaduse § 115 lg 1 alusel, välja mõista elamu katuse parandustööde maksumus summas 5069,17 eurot (79 315,20 krooni).

Kostja on soovinud värvikahjustused ise parandada. Kohtule ei ole teatatud, et kostja oleks seda teinud. Samuti ei ole kohut informeeritud sellest, et pooled oleksid jõudnud kokkuleppele. Seega ei saa kostja soov, värvikahjustused ise parandada, olla hageja nõude rahuldamata jätmise aluseks. Kostja nõustus kompenseerima prügimaja katuse parandamise kulud summas 4800 krooni ja ekspertiisi maksumuse summas 3600 krooni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Seega tuleb kostjalt välja mõista prügimaja katuse parandamise kulud 306,78 eurot (4800 krooni) ja ekspertiisi maksumuse summas 230,08 eurot (3600 krooni). Ülaltoodule tuginedes kuulub hagi rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks kokku välja mõista 5606,03 eurot. Kostja on oma vastuses väitnud, et hageja on lumekoristustööde eest jätnud kostjale maksmata 9408 krooni. Kohus märgib, et kostja ei ole esitanud vastuhagi selle summa väljamõistmiseks. Samuti ei ole kostja esitanud tasaarvestusavaldust. Seega puudub alus hageja nõude vähendamiseks eelmärgitud summa võrra. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda.

TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Indrek Soots kohtunik