Legislator Case Law & Legislation
2-10-54747/4 AI generated

2-10-54747/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-10-54747/4
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tsiviilasi nr 2-10-54747

Legislator headnote

AI generated

2-10-54747/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Tsiviilasi nr 2-10-54747

Keywords

AI generated
dissolution of co-ownership validity of arbitration clause opposition to debt enforcement mutual termination agreement satisfaction of claim refusal under eea agreement
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Tsiviilasi nr 2-10-54747

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus

Kohtukoosseis kohtunik Andrus Miilaste Määruse tegemise aeg ja koht 06. juunil 2011. a Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-54747 Tsiviilasi Swedbank Liising AS hagi Kalmer Saron vastu 71 542,14 krooni (4572,38 euro) nõudes Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Swedbank Liising AS (registrikood 10434248; asukoht Liivalaia 8, 15040 Tallinn); Hageja esindaja Külli Reinfeld (Liivalaia 8, 15040 Tallinn); Kostja Kalmer Saron Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

Kinnitada Swedbank Liising AS ja Kalmer Saron´i kompromiss alljärgnevas:

1. Kalmer Saron on hagejale tasunud peale hagi esitamist 90 eurot. Kalmer Saron tunnistab võlgnevust summas 4891,15 eurot ning kohustub tasuma nimetatud summa vastavalt poolte vahel kokkulepitud maksegraafikule. 2. Kokkuleppes toodud võlgnevuse kogusumma sisaldab: põhivõlgnevust summas 4482,35 eurot, maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu summas 137,17 eurot ja poolt hageja tasutud riigilõivust ehk 271,62 eurot. Lisaks põhivõlgnevusele kohustub kostja tasuma võlgnevuse tagastamata osalt intressi arvestusega 7 % aastas. Kompromissi korras loobub hageja kostjalt täiendava viivise tasumise nõudest. 3. Kostja kohustub tasuma põhisumma osamaksed koos intressiga igakuiste maksetena maksegraafiku alusel Swedbank Liising AS arveldusarvele nr 221001154624 Swedbankis viitenumbriga 723386409 ja selgitusega „kohtulik kompromiss tsiviilasjas nr 2-10-54747“. 4. Maksegraafiku kohaselt tähtajaks tasumata või osaliselt tasumata võlgnevuse tagasimaksete ja muude kokkuleppe järgi kostja poolt tasumisele kuuluvate maksete summalt kohustub kostja tasuma hagejale iga maksetähtpäevast möödunud päeva eest viivist 7 % aastas. Viivise arvestamine lõpeb vastava makse tasumise päeval. 5. Kostjal on õigus summad tasuda hagejale ennetähtaegselt. Selle puhul ei pea kostja tasuma intressi etteulatuvalt. 6. Juhul, kui kostja hilineb maksegraafikus fikseeritud summade tasumisega rohkem kui 10

päeva või ei tasu neid üldse, on hagejal õigus nõuda kogu võlgnevuse kohest tasumist ja õigus esitada kokkulepe täitmiseks kohtutäiturile ning taotleda sissenõude pööramist kogu kostja varale. Kostja eelnev informeerimine kokkuleppe täitmiseks esitamisest kohtutäiturile ei ole hagejale kohustuslik. 7. Pooled paluvad kohtul kompromiss kinnitada ja menetlus tsiviilasjas lõpetada. 8. Pooled loobuvad määruskaebuse esitamisest.

Tagastada TsMS § 150 lg 2 p1 alusel Kohtute Raamatupidamiskeskusel hageja Swedbank Liising AS arveldusarvele 221012021568 Swedbankis pool tasutud riigilõivust so 271,62 eurot selgitusega „Hagi Kalmer Saron vastu, riigilõivu tagastamine“.

Lõpetada menetlus Swedbank Liising AS hagis Kalmer Saron vastu 71 542,14 krooni (4572,38 euro) nõudes. Saata määrus teadmiseks ja täitmiseks pooltele ja Kohtute Raamatupidamiskeskusele.

Edasikaebamise kord

Pooled on loobunud määruskaebuse esitamise õigusest. ASJAOLUD Pooled saavutasid kohtus kompromissi. Pooled paluvad kompromissi kinnitamist ja lõpetada menetlus antud tsiviilasjas. Pooled on teadlikud TsMS § 432 sätestatud tagajärgedest. Hageja palub kohtul TsMS § 150 lg 2 p-st 1 lähtuvalt tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust. Pooled on edasikaebuse õigusest loobunud . KOHTU PÕHJENDUSED JA JÄRELDUSED Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 430 lg 3 kohaselt kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus on seisukohal, et menetlus antud asjas tuleb lõpetada. Hagi lahendamine kompromissiga on mõistlik ja reaalselt täidetav. Kompromiss (transactio) muudab vaieldava ja kaheldava õigussuhte poolte vastastikuste järeleandmiste kaudu vaieldamatuks ja kaheldamatuks. Kompromiss on kantud otstarbekusest kõrvaldada vaieldavus ja kaheldavus poolte järeleandmise teel. Ühtlasi tagab kompromiss edasise õigusrahu, kus pooled on vastastikku loobunud igasugustest pretensioonidest. Kohus kinnitab kompromissi, kuna see ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ega riku olulist avalikku huvi ning kompromissi on võimalik täita. TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel tuleb asjas menetlus lõpetada. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432). Kompromiss kehtib täitedokumendina (TsMS § 430 lg 5). TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi.

Kohtunik