2-11-7692/16 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Kohtuistungid 27.04.2011 ja 18.05.2011

RESOLUTSIOON 1. Rahuldada U. K. hagi D. K. vastu.

2. Välja mõista D. K.lt igakuise elatisena alates 25.02.2011 U. K. (IK xxx) ülalpidamiseks 139,01 (ükssada kolmkümmend üheksa eurot üks sent) eurot kuni U. K. täisealisuseni või lapse vajaduste või vanemate varalise seisundi muutumiseni.

3. Elatis kanda J. N. (IK xxx) pangakontole, märkides selgituseks „elatis“.

4. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK

Hagiavalduse kohaselt sündis hageja seadusliku esindaja ja kostja kooselust 03.12.2002 tütar U. K.. Ida-Viru Maakohtu 27.06.2003 otsusega on kostjalt välja mõistetud elatis 200 krooni kuus. Hageja palub oma seadusliku esindaja kaudu kostjalt hageja kasuks välja mõista igakuise elatise seadusega kehtestatud miinimummääras, so igakuiselt 139.01 eurot. Kohtuasja number 2-11-7692 Otsuse tegemise aeg ja koht 07. juuni 2011, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja Kohtunik Olev Mihkelson Kohtuasi U. K. hagi D. K. vastu elatise nõudes

Menetlusosalised

Hageja:

Hageja seaduslik esindaja:

Kostja:

U. K. (IK xxx, elukoht: xxx);

J. N. (xxx, elukoht: xxxx);

D. K. (IK xxx, elukoht: xxx)

Kirjalikus vastuses hagiavaldusele kostja esitas vastuväite, et elatise summa on kostja jaoks liialt suur. Käesoleva ajal maksab ta hagejale elatist 32 eurot kuus.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et U. K. hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

Perekonnaseaduse (PkS) § 116 lg 1 järgi on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused . Sama sätte lõike 2 kohaselt on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest. PkS § 97 p1 ja 2 alusel on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist.

PkS § 100 lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem ülalpidamiskohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või ta ei osale lapse kasvatamises.

PkS §101 lg 1 alusel ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 23.08.2010 määrusega nr 118 kehtestatud kuupalga alammääraks on 278.02 eurot. Pool sellest on 139.01 eurot.

Vaidlust ei ole selles, et hageja on kostja tütar ja kostja maksab elatist alla seadusega kehtestatud minimaalmäära. Hageja elab koos oma ema J. N.ga ja on tema ülalpidamisel.

Kostja vastuväiteks hagile on, et ta ei ole suuteline nõutud suuruses elatist maksma.

PkS § 102 lg 2 sätestab, et kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel seaduses sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks, kui elatist saav laps. Viidatud sätte eesmärgiks on tagada, et elatist maksva vanema teise isikuga ühine laps (teine laps) ei satuks halvemasse varalisse olukorda võrreldes lapsega, kellele elatis välja mõistetakse. Lapsele elatise väljamõistmine on suunatud lapse vajaduste rahuldamisele.

Kohus leiab, et antud tsiviilasjas puuduvad alused, mis õigustaksid kostja poolt elatise tasumist alla kehtestatud miinimumi.

PkS § 101 lg 1 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel ning elatise nõudja ei pea selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama.

Hageja seadusliku esindaja keskmine töötasu on 453, 17 eurot. Tema ülalpidamisel on lisaks tütar U.le poeg V. L.. Hageja seaduslikule esindajale kuulub korter asukohaga: xxx linnas, mis on hageja elukohaks.

Kostjale on määratud püsiv töövõime kaotus 80%. Kostja omab rakset puuet ja sellest tulenevalt lisakulusid transpordile, abivahendite kasutamisele, enesehooldusele ja majapidamisele ning kommunikatsioonivahendite kasutamisele 160% sotsiaaltoetuste määrast kuus kestusega alates 30.04.2010 kuni 30.04.2015.

Kostja on Maksuja tolliameti 12.04.2011 vastuskirja kohaselt saanud perioodil 04.2010 kuni 12.2010 tulu 69 037 krooni ja perioodil 01.2011 kuni 03.2011 1554,56 eurot. Kostjale kuulub sõiduauto Opel Zafira (1999 väljalase). Lisaks saab kostja töövõimetuspensioni 195 eurot kuus.

Kuigi kostjal on raske puue ja ta on kaotanud 80 % töövõimest, omab ta lisaks töövõimetuspensionile stabiilset sissetulekut, mis võimaldab hagejale elatist selle minimaalmääras tasuda.

Lähtudes eeltoodut põhjendustest, rahuldab kohus hagi D. K. vastu.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

Kohtunik O.Mihkelson

Digitaalselt allkirjastatud