2-10-62080/6 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-10-62080

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Otsuse tegemise aeg ja koht

06. juuni 2011. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-62080 Tsiviilasi Axxxxx Sxxxxxxxx hagi Axxxxxxxx Sxxxxxxxxxxxstu elatise vähendamiseks Tsiviilasja hind 862,81 eurot (13 500 krooni) Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Axxxxx Sxxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxx); Kostja: Axxxxxxxx Sxxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxx; Kostja seaduslik esindaja: Jxxxxxxx Mxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxx; epost: x Menetluse liik Kirjalik menetlus vastavalt kohtu 11.03.2011.a määrusele

RESOLUTSIOON Jätta Axxxxx Sxxxxxxxx hagi Axxxxxxxx Sxxxxxxxx vastu elatise vähendamiseks rahuldamata. Menetluskulude jaotus: Jätta kostja menetluskulud hageja kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu)

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hageja nõue ja põhjendused Axxxxx Sxxxxxxxx esitas kohtule hagi elatise vähendamiseks. Hagiavalduse kohaselt mõisteti hagejalt Tartu Maakohtu 04.11.2008. a otsusega tsiviilasjas nr 2-08-57697 Jxxxxxxx Mxxxxxxx kasuks lapse Axxxxxxxx Sxxxxxxxx ülalpidamiseks välja elatis 3000 krooni (s.o

191.73 eurot) kuus alates 05.09.2008. a kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kuni 2010. a maini ei olnud hagejal probleemi ülalpidamiskohustuse täitmisega. Alates maist 2010 on hageja majanduslik olukord muutunud, mistõttu ta ei suuda tasuda elatist kohtuotsusega väljamõistetud määras. Hageja perekond koosneb tema abikaasast Jxxxxx Mxxxxxxxxxx ja abikaasa lapsest Kxxxxx Lxxxxxxx. Rahaline seisund halvenes pärast seda, kui abikaasa Jxxxxx Mxxxxxxx kaotas töö ning alates 15.07.2010. a on ta arvel töötuna. Seega alates sellest ajast on hageja ülalpidamisel laps Axxxxxxxx, abikaasa ja tema laps Kxxxxx Lxxxxx.

Hageja sissetulekuks on palk ca 9196 krooni kuus. Sellele lisandub lapse Kxxxxx Lxxxxx peretoetus 300 krooni. Seega kokku 9496 krooni kuus. Hageja pere väljaminekud kolme inimese kohta on kuus ca 9500 krooni (söök 3600 krooni, riided-jalanõud 500 krooni, kommunaalkulud 2500 krooni, elekter, telefon, STV 600 krooni, kohustused Swedbanki ees

570 krooni, majapidamiskulud 300 krooni, elatis Axxxxxxxxxx 1500 krooni. Eeltoodu alusel palus hageja vähendada temalt kohtuotsusega lapse Axxxxxxxx Sxxxxxxxx ülalpidamiseks välja mõistetud elatist 1500 kroonini kuus. Menetluse kestel muutis hageja nõuet ja palus kohtul vähendada temalt väljamõistetud elatist seaduses ettenähtud miinimumini, s.o 139,01 euroni kuus.

Kostja vastus Kostja vaidles hagile vastu. Kostja esindaja teatas, et ei nõustu elatise vähendamisega. Lapse ema – Jxxxxxxx Mxxxxxxxigakuiseks sissetulekuks on töötasu summas 7000 krooni (neto) lisaks lasteraha ja üksikvanema toetus 57,54 eurot ning puudega lapse toetus summas 69,04 eurot kuus. Hageja ja Jxxxxxxx Mxxxxxxx ühine laps on keskmise puudega invaliid, kellel on ravimite ja arsti juures käimistega seotud lisakulutusi. Ka on kostja ülalpidamisel teine laps AxxxxxMxxxxxx, sündinud xxxxxxxxx. a. Igakuisteks Axxxxxxxxxx vajaminevateks kulutusteks hindab kostja esindaja 384 eurot kuus (toit, riided-jalanõud, kommunaalmaksud, sideteenused, koolitarbed, ühiskülastused, ravimid-vitamiinid, kulud transpordile, mis on eelkõige seotud arsti juures käimiseks). Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud, et tal on ülalpidamiskohustus Jxxxxx Mxxxxxxxx ja tema lapse suhtes. Hageja ei ole tõendanud, et ta on Jxxxxx Mxxxxxxxxxx abielus. Ja isegi, kui see oleks tõendatud, ei oleks see asjaolu määrav makstava elatise vähendamiseks. Kui hageja maksab endiselt lapsele 191,73 eurot kuus, siis jääks hagejale kätte 396 eurot, millest piisaks oma abikaasa ja enda ülalpidamiseks. Võõra lapse ülalpidamine ei ole aluseks oma seadusliku lapse suhtes ülalpidamiskohustuse täitmise vähendamiseks.

Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud tõendeid, leiab kohus, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud.

Kohus tegi kindlaks, et hageja Axxxxx Sxxxxxxxx on Axxxxxxxx Sxxxxxxxx, sündinud xxxxxxxxxx. a, isa. Laps Axxxxxxxx Sxxxxxxxx elab enda ema Jxxxxxxx Mxxxxxxx juures. Tartu Maakohtu 04.11.2008. a otsusega tsiviilasjas nr 2-08-57697 on hagejalt Jxxxxxxx Mxxxxxxx kasuks lapse Axxxxxxxx Sxxxxxxxx ülalpidamiseks välja mõistetud elatis 3000 krooni kuus alates 05.09.2008. a kuni lapse täisealiseks saamiseni.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 alusel pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda muu hulgas maksete suuruse muutmist, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõppemist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. TsMS § 459 lg 2 järgi võib otsust muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt.

Perekonnaseaduse (PkS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohuslased). Vastavalt PkS § 97 p-le

1 ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. PkS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 11.06.2009. a määrusega nr 90 on alates 01.07.2009. a ühe kuu töötasu alammääraks kehtestatud 278,02 eurot. Seega peab lapsele makstav elatis olema vähemalt 139,01 eurot kuus.

Tulenevalt PkS § 99 lg 1 ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lõike 2 järgi ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Kostjal on igakuised kulutused summas 384 eurot kuus ja hageja neid vaidlustanud ei ole. Arvestades asjaoluga, et kostja saab puudega lapse toetus summas 69,04 eurot kuus, jääb vanemate kanda ikkagi igakuiseid kulutusi 314.96 eurot, mis võrdsel jagunemisel teeks kummagi vanema osaks 157.48 eurot. PkS § 102 lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi lg-st 2 tulenevalt vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Kohus leiab, et antud juhul ei ole hageja tõendanud, et tema majanduslik seisund on oluliselt muutunud võrreldes ajaga, kui temalt kohtuotsusega elatis välja mõisteti. Hageja tõi välja elatise vähendamise alusena asjaolu, et tema abikaasa Jxxxxx Mxxxxxxx on kaotanud töö alates 15.07.2010. a. Hageja ei ole tõendanud, et Jxxxxx Mxxxxxxx on tema abikaasa. Kohus kontrollis rahvastikuregistri andmeid ja sealt ei nähtu, et kostja oleks abielus temaga. Kohus leiab, et elatise suuruse otsustamisel ei saa arvesse võtta asjaolu, et Jxxxxx Mxxxxxxx kaotas töö, sest hageja ei ole kohustatud üleval pidama teist täisealist isikut, oma elukaaslast, ja tema last. Kostja ei ole tõendanud, et tema enda sissetulek või lapse vajadused oleksid vähenenud võrreldes elatise väljamõistmise otsuse tegemise ajaga. Seega puuduvad sellised mõjuvad asjaolud, mis võiks olla aluseks elatise suuruse vähendamisel. Kohus hindab nii hageja kui kostja esindaja sissetulekut ja võtab arvesse selle, et neil mõlemal on veel üks alaealine ülalpeetav. Seega on hageja ja kostja esindaja ülalpeetavate arvult sarnases olukorras, kuid hageja sissetulek on suurem kui kostja oma: hagejal 587 eurot (9196 krooni), kostja esindajal 447 eurot (7000 krooni) kuus: kuna hageja sissetulek on sarnase ülalpeetavate arvu juures suurem umbes 140 eurot, on kostja kulude ebavõrdne jagamine vanemate vahel põhjendatud. Arvestades kostja kulusid (vanemate osa 314.96 eurot)ja asjaolu, et kulud on õiglane jagada vanemate vahel ebavõrdselt, tuleb hageja nõue jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Kohus jättis hagi rahuldamata, seega tuleb jätta kostja menetluskulud hageja kanda. TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus hagi menetlemisel lihtsustatud korras näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis. Kostja ei ole taotlenud kohtult kostja poolt hüvitatavate menetluskulude kindlaksmääramist, seega ei määra kohus menetluskulusid kindlaks käesoleva otsusega.

Kostja võib nõuda kohtult hageja poolt hüvitatavate menetluskulude rahalist kindlaksmääramist 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Selleks tuleb esitada kohtule ettenähtud tähtaja jooksul hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis.

Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. (TsMS § 174 lg 1, 3).

Maimu Laumets Kohtunik